laupäev...
kiirendustega jooks
5x200m väga kiirelt
6x1km veidi alla 4min/km (laktaadi piiril) 1min pausiga. max pulss tuli 152-155
6x200m väga kiirelt
pühapäev...
pikk jooks eilse väsimuse baasil
võtsin eesmärgiks joosta pulsiga 140-145 vahel. ei pingutanud vaid lasin suht kergelt.
lõpus tempo veidi langes aga tunda oli, et see oli vedelikupuudusest, harva jõin.
Alguses üritasin joosta ka Stroomi poole aga tagasiteel oli nii hull vastu-kõrvalttuul, et tahtis teelt ära viia.
Sinna enam ei läinud aga sama ringi tegemine mitu kora tüütas lõpuks ära ja tegin veidi lühemalt kui plaanitud.
kokku siis 35km jooksu 2tunni ja 42minuti jooksul, keskmine pulss lõpuks 142. ei pannud pingutust sammu vaid lasin kergelt.
Suht aeglane, aga kui Rahvajooksu 21km välja arvata, siis viimane pikk jooks oli 3nädalat tagasi. Veidi pikk vahe seal aga võistluste pärast nii ta läks.
Harjumatu seepärast nii pikalt joosta ja eile oli ju tugev trenn ka.
nädal:
selle aasta suurim kilometraas sel nädalal,
nüüd edaspidi iga nädal langeb see... maraton läheneb...
22 august 2010
20 august 2010
Salzburgi Maraton 2011
Et siis...
Pole veel Tallinnaski maraton joostud aga juba hakkab õhus hõljuma plaan järgmise aasta kevadeks. Lähema nädala jooksul saab esialgne treeningplaan paika arvestades kuupäeva:
15.mai.2011a
http://www.salzburg-marathon.at/
Salzburgi maraton
Kuna sel aastal pole eriti trenni saanud teha ja plaan suht sassis olnud, siis seekord võtaks asja ette tõsisemalt ja juba korralikuma aja peale jooksu. Eks Tallinna Maratoni tulemus saab siis olema lihtsalt eesmärgiks, mida ületada. Mingi põhja tugevateks treeninguteks on sisse saadud ja jalad veidike harjunud juba jooksma. ning üle poole aasta aega trenni teha selle eesmärgi nimel.
Pole veel Tallinnaski maraton joostud aga juba hakkab õhus hõljuma plaan järgmise aasta kevadeks. Lähema nädala jooksul saab esialgne treeningplaan paika arvestades kuupäeva:
15.mai.2011a
http://www.salzburg-marathon.at/
Salzburgi maraton
Kuna sel aastal pole eriti trenni saanud teha ja plaan suht sassis olnud, siis seekord võtaks asja ette tõsisemalt ja juba korralikuma aja peale jooksu. Eks Tallinna Maratoni tulemus saab siis olema lihtsalt eesmärgiks, mida ületada. Mingi põhja tugevateks treeninguteks on sisse saadud ja jalad veidike harjunud juba jooksma. ning üle poole aasta aega trenni teha selle eesmärgi nimel.
mis otsuseid teha Tallinna Maratoni suhtes???
Mulle meeldib vist ikka inimesi intrigeerida ja kahemõttelisi pealkirju panna :D Küsimus pole mitte osalemises, mida võiks nagu sealt esimesel pilgul välja lugeda vaid - milline tempo, milline pulss, milline taktika... peale eilset trenni on mida mõelda. Ja samas hetkel toimub kiire areng, nii et praegu tehtud otsused võivad veel palju muutuda.
Et siis eilse trenni eesmärk oli joosta kiirenevas tempos ca 16km - kerge tempokross tõusvas tempos. ja selle käigus jälgida millise tempo juures milline on enesetunne ja milline pulss. Tehtud sai see trenn K-Swiss K-Ruuz tossudega, millega ilmselt oleks eesmärk joosta ka Tallinna Maratonil. Nii et samas sai ka tosse sisse joosta ja maratoni tempo kandis just harjutada.
Kuna on käsil tugevam ja raskem treeningnädal ning eelmine nädal oli alla igasugust arvestust, siis võtsin eesmärgiks mitte end tappa vaid joosta rahulikult pulsi järgi, jooksutempot mitte vaadates. Kas nüüd oli asi uutes tossudes või paranevas vormis aga suutsin end üllatada. hiljem vaadates oli tempo märksa kiirem, kui eeldasin. tundub, et vahepeal tulnud kartus, et läbin maratoni üle 4tunni on kadunud ja alla 3tunni aeg jälle täitsa käeulatuses.
et siis:
soojendus kergelt tempos 4:45-4:50, pulss ca 125kandis
ja edasi:
4:20 tempos oli pulss 144-145 kandis
4:13-4:15 tempos oli pulss 148-149
4:05-4:07 tempos püsis pulss 152juures
4:00-4:02 tempos püsis pulss 153-154juures.
3:55tempos tõusis 155-156kanti
kokku siis 16,5km 1:08:00 keskmine pulss 150.
kui arvestada, et maksimaalne pulss on kuskil 183, siis täitsa ok.
aga arvestada ja mõelda on palju, mis tempos ja pulsiga siiski alustada/joosta?
eks kõik selgub lähemate nädalate jooksul. eelmine aasta umbes samal ajal oli küll sama pulsi juures km kiirus ca15-20sek kiirem aga samas enne maratoni saab end ka veidi rohkem välja puhata... uhh, raske saab olema neid otsuseid teha...
Et siis eilse trenni eesmärk oli joosta kiirenevas tempos ca 16km - kerge tempokross tõusvas tempos. ja selle käigus jälgida millise tempo juures milline on enesetunne ja milline pulss. Tehtud sai see trenn K-Swiss K-Ruuz tossudega, millega ilmselt oleks eesmärk joosta ka Tallinna Maratonil. Nii et samas sai ka tosse sisse joosta ja maratoni tempo kandis just harjutada.
Kuna on käsil tugevam ja raskem treeningnädal ning eelmine nädal oli alla igasugust arvestust, siis võtsin eesmärgiks mitte end tappa vaid joosta rahulikult pulsi järgi, jooksutempot mitte vaadates. Kas nüüd oli asi uutes tossudes või paranevas vormis aga suutsin end üllatada. hiljem vaadates oli tempo märksa kiirem, kui eeldasin. tundub, et vahepeal tulnud kartus, et läbin maratoni üle 4tunni on kadunud ja alla 3tunni aeg jälle täitsa käeulatuses.
et siis:
soojendus kergelt tempos 4:45-4:50, pulss ca 125kandis
ja edasi:
4:20 tempos oli pulss 144-145 kandis
4:13-4:15 tempos oli pulss 148-149
4:05-4:07 tempos püsis pulss 152juures
4:00-4:02 tempos püsis pulss 153-154juures.
3:55tempos tõusis 155-156kanti
kokku siis 16,5km 1:08:00 keskmine pulss 150.
kui arvestada, et maksimaalne pulss on kuskil 183, siis täitsa ok.
aga arvestada ja mõelda on palju, mis tempos ja pulsiga siiski alustada/joosta?
eks kõik selgub lähemate nädalate jooksul. eelmine aasta umbes samal ajal oli küll sama pulsi juures km kiirus ca15-20sek kiirem aga samas enne maratoni saab end ka veidi rohkem välja puhata... uhh, raske saab olema neid otsuseid teha...
võlgade tasumine
pean blogi ees oma vea parandama ja veidi kirja panema eelnevatest päevadest.
Palju kirjutada pole. ei hakka kõiki vahepealseid treeninguid kirja panema vaid ainult olulisemad hetked ja mõtted.
Kogu treeningplaani ja vormi ajas sassi Pühajärve triatlon kahjuks... 2nädalat läks sellega kaduma ja tagasilöök oli suur. sellele eelnev ja järgnev nädal olid jubedad.
Õnneks lõppes see allakäigu rada Rahvajooksuga, mis oli täielik fiasko - ainult esimesed 7km olid sellised, mida võis veidike jooksmiseks nimetada, kuigi ka see oli alla oma võimete aeglane ja pulss laes. ilm oli muidugi palav ja väsimus sees triatlonist, mis sest et sai puhkepäevi üksjagu võetud ja kergelt ning lühidalt tehtud. Peale 7ndat kilomeetrit langes tempo aeglasemaks kui trennis 120pulsiga tehtud sörkjooksudki. lõpu poole oli sörgi ja kõnni vaheldumine. Viimastel kilomeetritel läksid kõrvad lukku. Peale finisit oli silme ees must ja keerles seistes. istudes tahtsid lihased krampi minna... täiesti null.. oleks veel 100m pidanud jooksma oleks mind vist kiirabiga ära veetud :D
Tulemuseks peale Rahvajooksu poolmaratoni täielik nullmeeleolu ja tahtmine Tallinna Maratonile käega lüüa - või siis 4tunni piir hakkas juba silme ette tõusma... Õnneks lõppes see raske olek juba järgmisel päeval peale rahvajooksu, kui hommikul oli rahuloleku pulss 10lööki madalam võrreldes eelmise päevaga ja taastav jooks juba hoopis uuest klassist ja energiat täis - ainult üks öö oligi taastumiseks vaja!
Jätaks nüüd mõned treeningud jälle vahele - iga päevaga on jooks kiiremaks läinud ja pulss madalamaks, areng lausa silmaga tuntav!
Enne rahvajooksu sai käidud jooksuekspert.ee -s uusi tosse otsimas, mis oma jalale sobiksid. Sai seal lausa tunnike Margus Pirksaarega neid valitud... Soovitaks igaühele seda võimalust tosse ja tossude sobivust oma jalale testida kohapeal. Ja peale eilset trenni tundub, et tegin võistlustossude puhul tõesti supervaliku - K-Swiss K-Ruuz võistlustossud (valida oli nende ja Asics Tarther -te vahel, mis video pealt vaaadates jalale nii hästi ei sobinud). Noo tõesti väga väga väga head jalas - kergeid tosse on teisigi mul olnud ja on, sellega olen juba harjunud aga nii mugavaid ja hästi istuvaid pole olnud. Kui edaspidi ostlemiseks läheb, siis esimene pilk läheb mul kindlalt K-swisside suunas. Aga muidu soovitaks kõigile testida ja vaadata tosse ostes oma jalgu, jooksusammu - kas ikka tossud sobivad, muidu on vigastused kerged tulema. Mul ei andnud nende tossudega isegi mitte kannakõõlus tunda, mis teiste markide puhul isegi kannakõrgendusega tundlik on. super!
veel aremini olid jalas tossud, mis ostsin trenniks Asics Sky Speed -id aga neid ei ole veel päris trennis proovida saanud.
Palju kirjutada pole. ei hakka kõiki vahepealseid treeninguid kirja panema vaid ainult olulisemad hetked ja mõtted.
Kogu treeningplaani ja vormi ajas sassi Pühajärve triatlon kahjuks... 2nädalat läks sellega kaduma ja tagasilöök oli suur. sellele eelnev ja järgnev nädal olid jubedad.
Õnneks lõppes see allakäigu rada Rahvajooksuga, mis oli täielik fiasko - ainult esimesed 7km olid sellised, mida võis veidike jooksmiseks nimetada, kuigi ka see oli alla oma võimete aeglane ja pulss laes. ilm oli muidugi palav ja väsimus sees triatlonist, mis sest et sai puhkepäevi üksjagu võetud ja kergelt ning lühidalt tehtud. Peale 7ndat kilomeetrit langes tempo aeglasemaks kui trennis 120pulsiga tehtud sörkjooksudki. lõpu poole oli sörgi ja kõnni vaheldumine. Viimastel kilomeetritel läksid kõrvad lukku. Peale finisit oli silme ees must ja keerles seistes. istudes tahtsid lihased krampi minna... täiesti null.. oleks veel 100m pidanud jooksma oleks mind vist kiirabiga ära veetud :D
Tulemuseks peale Rahvajooksu poolmaratoni täielik nullmeeleolu ja tahtmine Tallinna Maratonile käega lüüa - või siis 4tunni piir hakkas juba silme ette tõusma... Õnneks lõppes see raske olek juba järgmisel päeval peale rahvajooksu, kui hommikul oli rahuloleku pulss 10lööki madalam võrreldes eelmise päevaga ja taastav jooks juba hoopis uuest klassist ja energiat täis - ainult üks öö oligi taastumiseks vaja!
Jätaks nüüd mõned treeningud jälle vahele - iga päevaga on jooks kiiremaks läinud ja pulss madalamaks, areng lausa silmaga tuntav!
Enne rahvajooksu sai käidud jooksuekspert.ee -s uusi tosse otsimas, mis oma jalale sobiksid. Sai seal lausa tunnike Margus Pirksaarega neid valitud... Soovitaks igaühele seda võimalust tosse ja tossude sobivust oma jalale testida kohapeal. Ja peale eilset trenni tundub, et tegin võistlustossude puhul tõesti supervaliku - K-Swiss K-Ruuz võistlustossud (valida oli nende ja Asics Tarther -te vahel, mis video pealt vaaadates jalale nii hästi ei sobinud). Noo tõesti väga väga väga head jalas - kergeid tosse on teisigi mul olnud ja on, sellega olen juba harjunud aga nii mugavaid ja hästi istuvaid pole olnud. Kui edaspidi ostlemiseks läheb, siis esimene pilk läheb mul kindlalt K-swisside suunas. Aga muidu soovitaks kõigile testida ja vaadata tosse ostes oma jalgu, jooksusammu - kas ikka tossud sobivad, muidu on vigastused kerged tulema. Mul ei andnud nende tossudega isegi mitte kannakõõlus tunda, mis teiste markide puhul isegi kannakõrgendusega tundlik on. super!
veel aremini olid jalas tossud, mis ostsin trenniks Asics Sky Speed -id aga neid ei ole veel päris trennis proovida saanud.
11 august 2010
viimane tugev trenn enne poolmaratoni
eile õhtune 8km sörk oli täitsa mõnus juba - veidi üle 120pulsiga jooks.
täna hommikune 8km oli samuti väga rahulik.
ja õhtul siis pikemad kiirendused, mida kogunes 9,4km jagu ca 3:50kandis tempoga, max pulss yle 154ei tõusnudki seekord. on tunda veel keha väsimust triatlonist aga nüüd ootavad ees puhkepäevad, taastumine...
kuna triatlon ikka keres, siis mingit kiiret eesmärki seal poolmaratonil ei võta. Üritaks lihtsalt veidi kiiremini liikuda, kui eelmine aasta SEB-i poolmaratonil, siis vähemalt isiklik mark kirjas ja saab rahulikult viimased nädalad mahtu teha enne Tallinna Maratoni... enda jaoks - rahul olen, kui keskmine km aeg tuleb alla 4:20 keskmise pulsi 145juures, aeroobses.
täna hommikune 8km oli samuti väga rahulik.
ja õhtul siis pikemad kiirendused, mida kogunes 9,4km jagu ca 3:50kandis tempoga, max pulss yle 154ei tõusnudki seekord. on tunda veel keha väsimust triatlonist aga nüüd ootavad ees puhkepäevad, taastumine...
kuna triatlon ikka keres, siis mingit kiiret eesmärki seal poolmaratonil ei võta. Üritaks lihtsalt veidi kiiremini liikuda, kui eelmine aasta SEB-i poolmaratonil, siis vähemalt isiklik mark kirjas ja saab rahulikult viimased nädalad mahtu teha enne Tallinna Maratoni... enda jaoks - rahul olen, kui keskmine km aeg tuleb alla 4:20 keskmise pulsi 145juures, aeroobses.
10 august 2010
mis tehtud vahepeal
Eelmine pühapäev Pärnus pikem jooks jaansoni rajal 34km keskmise kiirusega 4:40min/km, keskmine pulss138. suht kergelt ja jaksu oli lõpuni.
Esmaspäeval kerge sörk,
teisipäeval laktaadi piiril pikema lõigud
kolmapäeval kiiremad kiirendused, seda juba tagasi Tallinnas. Jalad olid veel teisipäevast veidi väsinud, nii et suht raske oli aga just paras.
neljapäev-reede puhkepäevad täiesti ja laupäeval siis Pühajärve triatlon 1km ujumist+100km ratast+10km jooksu. noo seda küll jooksuks nimetada ei saanud. pigem sörgi-kõnni vahepealne asjandus.
Pühapäeval puhkepäev ja organismi energiavaruda taastamine.
Eile (esmaspäeval) nii hommikune kui õhtune jooks väga kerged ja taastavad. Hommikul oli veel suht rasked jalad aga hommikuse jooksuga said lihased hea toonuse, nii et õhtune sörk oli juba hoopis parema enesetundega ja teisest klassist.
Täna hommikul jälle kiiremad kiirendused. tasapisi hakkab vana kiirus tagasi tulema, kuigi väike raskus veel oli jalgades. enesetunne peale jooksu - super.
Nüüd saab rahulikult kekenduda jooksutrennile, enam pole segavaid alasid. muidugi esimese hooga üritaks sellest triatlonist taastuda, mis kindlasti veel organismis sees on ja laupäevast poolmaratoni mõjutab. see saabki tehtud rahuliku tempoga.
Esmaspäeval kerge sörk,
teisipäeval laktaadi piiril pikema lõigud
kolmapäeval kiiremad kiirendused, seda juba tagasi Tallinnas. Jalad olid veel teisipäevast veidi väsinud, nii et suht raske oli aga just paras.
neljapäev-reede puhkepäevad täiesti ja laupäeval siis Pühajärve triatlon 1km ujumist+100km ratast+10km jooksu. noo seda küll jooksuks nimetada ei saanud. pigem sörgi-kõnni vahepealne asjandus.
Pühapäeval puhkepäev ja organismi energiavaruda taastamine.
Eile (esmaspäeval) nii hommikune kui õhtune jooks väga kerged ja taastavad. Hommikul oli veel suht rasked jalad aga hommikuse jooksuga said lihased hea toonuse, nii et õhtune sörk oli juba hoopis parema enesetundega ja teisest klassist.
Täna hommikul jälle kiiremad kiirendused. tasapisi hakkab vana kiirus tagasi tulema, kuigi väike raskus veel oli jalgades. enesetunne peale jooksu - super.
Nüüd saab rahulikult kekenduda jooksutrennile, enam pole segavaid alasid. muidugi esimese hooga üritaks sellest triatlonist taastuda, mis kindlasti veel organismis sees on ja laupäevast poolmaratoni mõjutab. see saabki tehtud rahuliku tempoga.
kumm rsk katki! e. Pühajärve triatlon 2010
Pole siin puhkuse ajal trennidest eriti kirjutada aega olnud aga paneks kirja, mis toimus Pühajärvel.
Et siis neljapäev ja reede olid täiesti trennivabad päevad.
Reedel sai Pühajärvele kohale sõidetud - ärkamine kell 6:00 ja start kell 8:05
palju tunde sõitu ja kohapeal enda stardimaterialide välja võtmine, veidike ka ilma vaatamist ja ringi jalutamist... ning puhkamist. Majutuse perenaine oli väga meeldiv ja jutukas inimene ja samas majas oli ka muidugi teisigi võistlejaid. Nagu alati, tuntud nagu ma olen. vavealt jõudsin sisse, kui kuulsin oma nimega tervitust. No näo poolest ju tunnen inimesi aga nimede peale endal küll halb mälu aga hea tunne, et teisedki mind tunnevad. Sama seis oli ka rajal, kus paljud nimepidi tervitasi :D ja mina muidugi mökk-mökk, üritan inimesi seostada näoga :D
Võistluspäeva hommik: ülesse jälle 6läbi, poole kaheksast sööma ja rattakummidepumpamine, jookide kokkukeeramine, riietumine, asjade valmispanek ning minek check-in-i. 9paiku sai check-in tehtud ja asjad kohale pandud. 10st oli viimane aeg check-in-i tegemiseks, pärast seda enam kedagi vahetuspaika ei lubatud. 9:45 teatati minu number, et rattakumm katki... Hetkeks oli lootusetuse tunne, et nüüd see võistlus lõppeb. jooksin rattani ja viisin kummmiparandusse, piilusin vist 100x kella :D. ja 5min ennem kümmet oli ratas siiski tagasi oma koha. jõudsin... paras adrenaliinisüst see oli... samas joostes rattaga tundsin, päris hea minekut ja enesetunnet, mis tõstis tuju!
aga noh, eesmärk ei olnud seekord mitte mingi tulemus ega koht vaid ELLU JÄÄDA!
ujumine ja start:
Kell 11 oli ujumise ja võistluse start. Hoidsin heaga end kõige viimaste hulka ja ka ujudes oli eesmärk see 1km läbida ja mitte uppuda. vedas. ei uppunudki. pole küll elu sees nii aeglaselt vist vees liikunud aga lõpetasin. ei ujunud õiget krooli vaid kogu aeg pea veest väljas, ehk kohati aind pistsin mõneks tõmbeks pea vette, et mitte päris viimasena välja tulla. igatahes võtsin asja ülirahulikult. väike lainetus oli harjumatu aga pea veest väljas ujudes see ei seganud. esimesed võistkondlikud läksid mööda juba ennem poolt maad aga see ei pannud ka kiiremalt töötama. teadsin, et oluline on kaldale jõuda ja alla 40min aeg oli kah suht kindel.
vahetus:
veest välja tulles ei olnud väsinud aga samas jalad käisid all risti, nii imelik kui see ka polnud. õnneks läks tuikumise faas üle kui riideid vahetama jõudsin.
ka riiete vahetamine oli selline rahulik ja ei ma kiirustanud. kuhu ikka kiiret, nagunii suht viimane ja üksik seal olin. ei kiirustanud ka teised :D.
ratas:
polnud juba kuu aega ratta selga istunud ja teada oli, et ega eriti vändata jaksa. ja jälle ei pingutanud ka hullult vaidd lasin nii kuidas enesetunne lubas. rada oli minu jaoks muidugi jube raske - ainult mäed ja seepärast ka venimine. tasasel maal oleks ehk veel jaksand sõita. igatahes hea oli jälgida kuidas mäest ülesse mineku hetkedel eespool olijad kaugenesid ja tagumised tulid järgi ning allasõidu ja tasasematel otsadel oli kiiruste vahe vastupidine - esimesed lähenesid meeletul kiirusel ja tagumised jäid kaugemale... ainuke tõus, kus teistest mööda läksin ja kiirelt oli kõige raskem tõus - tõus Otepääle üles, joogipunkti. eks ma tasapisi avastasin, et tõuse püsti "võttes" läheb veidi parmeini edasi ja saavad puhata ka väga valusaks jäänud selg ja suht valus tagumik. eks püüdsingi enamus järsemad tõusud võtta peale esimest ringi püsti ratta seljas. mõnes mõttes oli see õige, mõnes mõttes vale - lihased hakkasid alates 50km krambieelsesse seisundisse minema... 60km võtsin ampulli vedelat magneesiumi sisse aga eriti see ei leevendanud kuna probleem oli lihtsalt harjumatutes ja nõrkades lihastes, mitte magneesiumipuuduses. jook sai otsa teise ringi lõpuks, joogipunktiks ja tunda oli, et tegelikult olin seda ikka liiga vähe tarbinud. sain küll uue pudeli juurde aga ega see eriti aidanud enam. noo kannatasin selle 3nda ringi ka kuidagi ära ja tuli "päästev" vahetus.... olin ikka nii läbi, et peaaegu poleks kurvi vahetusalasse välja võtnud ja aeda sõitnud. aga ei kukkund, jess!
jooks:
jälle rahulik vahetus... tegelt ainult tossude jalgatõmbamine. kuna neil paelu polnud, siis ei olnud vaja isegi mitte siduda. ja jooksma1 tunda oli, et vedelikust tühi ja energiast tühi aga põhiline oli, et rattaga oli lihase nii "läbi tõmmatud" ja krambieelses seisundis, et ega seda seal jooksmiseks enam nimetada saanudki. tegin nagu enamik seal lõpukohtadel - mäes üles kõndisin, mäest alla sörkisin ja... joogipunktides jõin lausa meeletult palju :D eks ta selline raske ja kurnatud tunne oli, mida oli näha ka paremate individuaalvõistlejate aegadest. oma tegelikust tasemest oli need väga kaugel. eks ta oligi oluline et lõpetan. ja päästev see lõpp oli. väsinud nagu eriti polnud aga keskmine pulss 136, oli ka väga madal. arusaadav, et vedelikupuudus ja lihasväsimus oli aga organism ise oli suht värkse ja ok.
nojaa siis pidi veel peale lõppi intervjuud ka andma seal aga lahe. kõik imestasid, et üldse pole väsinud aga kus sa siis oled, kui nii aeglaselt raja läbid... eks ma ikka ja jälle avastasin et rattasõit pole ikka minu ala.
igaüks peaks ikka oma liistude juurde jääma ja minu puhul oleks see jooksmine!
edaspidi saab siis kirjutatud siin ilmselt ainult jooksmisest. ainult nädal vahet ja SL Õhtulehe Poolmaraton laupäeval ootamas. Selleks ajaks ilmselt organismi energiat täiesti ei taasta aga rahulikult kulgedes võiks ikka kuskile pooleteise tunni kanti äkki aja saada. ei sea ka seekord eesmärgiks kiiret jooksu või enda kulutamist. seda saab teha piisavalt Tallinna Maratonil kuu aja pärast!
Et siis neljapäev ja reede olid täiesti trennivabad päevad.
Reedel sai Pühajärvele kohale sõidetud - ärkamine kell 6:00 ja start kell 8:05
palju tunde sõitu ja kohapeal enda stardimaterialide välja võtmine, veidike ka ilma vaatamist ja ringi jalutamist... ning puhkamist. Majutuse perenaine oli väga meeldiv ja jutukas inimene ja samas majas oli ka muidugi teisigi võistlejaid. Nagu alati, tuntud nagu ma olen. vavealt jõudsin sisse, kui kuulsin oma nimega tervitust. No näo poolest ju tunnen inimesi aga nimede peale endal küll halb mälu aga hea tunne, et teisedki mind tunnevad. Sama seis oli ka rajal, kus paljud nimepidi tervitasi :D ja mina muidugi mökk-mökk, üritan inimesi seostada näoga :D
Võistluspäeva hommik: ülesse jälle 6läbi, poole kaheksast sööma ja rattakummidepumpamine, jookide kokkukeeramine, riietumine, asjade valmispanek ning minek check-in-i. 9paiku sai check-in tehtud ja asjad kohale pandud. 10st oli viimane aeg check-in-i tegemiseks, pärast seda enam kedagi vahetuspaika ei lubatud. 9:45 teatati minu number, et rattakumm katki... Hetkeks oli lootusetuse tunne, et nüüd see võistlus lõppeb. jooksin rattani ja viisin kummmiparandusse, piilusin vist 100x kella :D. ja 5min ennem kümmet oli ratas siiski tagasi oma koha. jõudsin... paras adrenaliinisüst see oli... samas joostes rattaga tundsin, päris hea minekut ja enesetunnet, mis tõstis tuju!
aga noh, eesmärk ei olnud seekord mitte mingi tulemus ega koht vaid ELLU JÄÄDA!
ujumine ja start:
Kell 11 oli ujumise ja võistluse start. Hoidsin heaga end kõige viimaste hulka ja ka ujudes oli eesmärk see 1km läbida ja mitte uppuda. vedas. ei uppunudki. pole küll elu sees nii aeglaselt vist vees liikunud aga lõpetasin. ei ujunud õiget krooli vaid kogu aeg pea veest väljas, ehk kohati aind pistsin mõneks tõmbeks pea vette, et mitte päris viimasena välja tulla. igatahes võtsin asja ülirahulikult. väike lainetus oli harjumatu aga pea veest väljas ujudes see ei seganud. esimesed võistkondlikud läksid mööda juba ennem poolt maad aga see ei pannud ka kiiremalt töötama. teadsin, et oluline on kaldale jõuda ja alla 40min aeg oli kah suht kindel.
vahetus:
veest välja tulles ei olnud väsinud aga samas jalad käisid all risti, nii imelik kui see ka polnud. õnneks läks tuikumise faas üle kui riideid vahetama jõudsin.
ka riiete vahetamine oli selline rahulik ja ei ma kiirustanud. kuhu ikka kiiret, nagunii suht viimane ja üksik seal olin. ei kiirustanud ka teised :D.
ratas:
polnud juba kuu aega ratta selga istunud ja teada oli, et ega eriti vändata jaksa. ja jälle ei pingutanud ka hullult vaidd lasin nii kuidas enesetunne lubas. rada oli minu jaoks muidugi jube raske - ainult mäed ja seepärast ka venimine. tasasel maal oleks ehk veel jaksand sõita. igatahes hea oli jälgida kuidas mäest ülesse mineku hetkedel eespool olijad kaugenesid ja tagumised tulid järgi ning allasõidu ja tasasematel otsadel oli kiiruste vahe vastupidine - esimesed lähenesid meeletul kiirusel ja tagumised jäid kaugemale... ainuke tõus, kus teistest mööda läksin ja kiirelt oli kõige raskem tõus - tõus Otepääle üles, joogipunkti. eks ma tasapisi avastasin, et tõuse püsti "võttes" läheb veidi parmeini edasi ja saavad puhata ka väga valusaks jäänud selg ja suht valus tagumik. eks püüdsingi enamus järsemad tõusud võtta peale esimest ringi püsti ratta seljas. mõnes mõttes oli see õige, mõnes mõttes vale - lihased hakkasid alates 50km krambieelsesse seisundisse minema... 60km võtsin ampulli vedelat magneesiumi sisse aga eriti see ei leevendanud kuna probleem oli lihtsalt harjumatutes ja nõrkades lihastes, mitte magneesiumipuuduses. jook sai otsa teise ringi lõpuks, joogipunktiks ja tunda oli, et tegelikult olin seda ikka liiga vähe tarbinud. sain küll uue pudeli juurde aga ega see eriti aidanud enam. noo kannatasin selle 3nda ringi ka kuidagi ära ja tuli "päästev" vahetus.... olin ikka nii läbi, et peaaegu poleks kurvi vahetusalasse välja võtnud ja aeda sõitnud. aga ei kukkund, jess!
jooks:
jälle rahulik vahetus... tegelt ainult tossude jalgatõmbamine. kuna neil paelu polnud, siis ei olnud vaja isegi mitte siduda. ja jooksma1 tunda oli, et vedelikust tühi ja energiast tühi aga põhiline oli, et rattaga oli lihase nii "läbi tõmmatud" ja krambieelses seisundis, et ega seda seal jooksmiseks enam nimetada saanudki. tegin nagu enamik seal lõpukohtadel - mäes üles kõndisin, mäest alla sörkisin ja... joogipunktides jõin lausa meeletult palju :D eks ta selline raske ja kurnatud tunne oli, mida oli näha ka paremate individuaalvõistlejate aegadest. oma tegelikust tasemest oli need väga kaugel. eks ta oligi oluline et lõpetan. ja päästev see lõpp oli. väsinud nagu eriti polnud aga keskmine pulss 136, oli ka väga madal. arusaadav, et vedelikupuudus ja lihasväsimus oli aga organism ise oli suht värkse ja ok.
nojaa siis pidi veel peale lõppi intervjuud ka andma seal aga lahe. kõik imestasid, et üldse pole väsinud aga kus sa siis oled, kui nii aeglaselt raja läbid... eks ma ikka ja jälle avastasin et rattasõit pole ikka minu ala.
igaüks peaks ikka oma liistude juurde jääma ja minu puhul oleks see jooksmine!
edaspidi saab siis kirjutatud siin ilmselt ainult jooksmisest. ainult nädal vahet ja SL Õhtulehe Poolmaraton laupäeval ootamas. Selleks ajaks ilmselt organismi energiat täiesti ei taasta aga rahulikult kulgedes võiks ikka kuskile pooleteise tunni kanti äkki aja saada. ei sea ka seekord eesmärgiks kiiret jooksu või enda kulutamist. seda saab teha piisavalt Tallinna Maratonil kuu aja pärast!
Tellimine:
Postitused (Atom)