Praktiliselt terve päev käidud mööda arste, sai pilti tehtud ja kompuutriga kätt uuritud ning lõpliku selguse saab esmaspäeval, mis edasi saab.
et siis järjekord: perearst-pildid õlast ja abaluust-traumatoloog-kompuuter-traumatoloog ja iga asjga meeletu ootamine koguaeg. Nyyd peab radioloog pildid üle vaatama ja esmaspäeval selgub tõde traumatoloogi juures jälle. Yhesõnaga, kas plaat selga opiga või lastakse siiski ise paraneda, aga se võimalus on suht väike, et nii läheb. Imelik, et viljandi piltidel midagi näha polnud, selge on nyyd see, et luu on mitte lihtsalt mõrane või katki vaid lausa pikuti keskelt pooleks algusets lõpuni välja... pole ime, et valus ja selge, et see paranemine võib võtta vist mitmeid kuid aega ja kogu see aeg spordist eemal. minusugusele "haigele sportlasele" on see küll jube kaotus ja piinarikas aeg... ega siis siin vist ka väga tihti midagi kirjuta, ehk niisama elust ja paranemisest.... tulevatel võistlustel kõigil selleks aastaks lõpp peal...
Kusine värk küll siis. Üks vaheaasta väljapuhkamiseks võib ka lõppkokkuvõttes kasu tuua. Ise tunnen, et peaks ühe hooja vahele jätma ja taastuma. Ma tiksun vaikselt rattaga ja üritan vormi tagasi saada.
VastaKustutatervet aastat vast ei kaota päris, hiljemalt sügisel yritax ikka jooksma hakata aga muidu jama jah. ja ehk tõesti hea puhata vahel, niipalju muidugi ei tahax aga mis parata...
VastaKustutaparaku on spordiga nii, et kui juba 3 kuud üldse midagi ei tee pidi füüsiline langema tasemele, nagu poleks kunagi sporti teinud. Taandareng pidi toimuma topeltkiiremini, kui areng. Mul on selline kogemus olemas. Noorena tegin nn. tippsporti jalgratturina (2korda päevas trenni 4-5 tundi, eesti noortemeister ja paljukordne medaliomanik erinevates vanuseklassides). Jätsin spordi katki ja uskuge või mitte, aga poole aasta pärast oli füüsiline nii kehv, nagu poleks 8 aastat vastupidavusalaga tegelenudki. Ei jõudnud isegi 100m bussi peale joosta.
VastaKustutanii ta võib olla jah kahjux. õnnex uuesti alustades on endise sportlase areng kiirem kui tavalisel inimesel. akumuleerunud kilometraas on siiski kehas-vähemalt nii ka räägitaxe.
VastaKustutaJust nii see mu meelest ka on nagu viimases kommis väidad. Aga parane ja taastu. Mis teha. Kahju muidugi.
VastaKustutavõta rahulikult, tee sunnitud puhkeajal laps või kaks, või võta uus ja ilusam naine... kogu kümmekond kilokest kaalu juurde... elus on muid asju ka kui lillepi pargis rullitamine, ausalt :)
VastaKustutakahju jah aga tänx heade sõnade eest...
VastaKustutasiiani segane värk, mis selle luuga saab,
lastaxe niisama paraneda või tehaxe op...
head arstid ikka küll...
njahhh, proovi sa last teha, kui liigutadaeriti ei saa :D
VastaKustutamõte iseenesest hea ju :P:D hea meelega teeks ja kaalus võtan kindlasti palju juurde - liikuda ju ei tohi.
aga eks neid muid asju on ju spordile lisax koguaeg tehtud, nyyd ei saa muid asju teha ja sporti ka mitte... a pole hullu, tuleb aeg ja teen kõik tagasi! :P
PS! rullitamine mulle ei meeldigi, eelistaks ikka jooksu :D