jooksmise ohtlikusest tervisele...

kes oleks enne Viljandi järvejooksu arvanud, et nii läheb...?
jala pärast panin eesmärgiks asi läbi sörkida lihtsalt ja loodust nautida.
tempo ei olnudki kõrge (kuigi kiirem kui arvasin, et suudan joosta).
ei hingeldanud ja pulss polnud ka kõrgel, sai tuttavatega juttugi aetud ja ergutatud tee peal. mingi 4:20kandis tempo, ei midagi erilist.
ja siis see juhtuski....
umbes-täpselt pool maad joostud, isegi mitte mägine koht vaid suht sile maa...
...ja järsku oli õhus ning lendasin! lendasin täpselt samamoodi ja sama kohaga maha kui eelmisel nädalal rullitades (sellest oli käsi veel õrnalt valuski) ning istun ma maas ja mõtisklen elu ja jooksu üle.. lõpuks üritasin püsti tõusta ja kuidagi edasi liikuda, yht kätt läbi valu hoides. mingi kilomeetri veel jooksin kuksil 5:40kandis aga valu läks hullemaks ja siis kõndisin ja sedagi järjest aeglasemalt ja aeglasemalt, valusamalt ja valusamalt.
Aga lõetasin!
eks siis kohe padavai medpunkti ja seal uuriti-puuriti ning saadeti haiglasse. kuna kiirabi masinat polnud, siis sai sõbra abi kasutatud ning kuskile linnast välja haiglasse sõidetud. See mis seal toimus, oli juba naljanumber. valvelauast saadeti üles pilti tegema asjast, kus võeti raamat ka abiks, kuidas ikka pilti teha. lõpuks lasti istuma aga jah, kus sa sellega. mingi 5x vist kutsuti tagasi pilti tegema, kuidagi ei tulnud need välja ja sisi lõpuks saadeti alla tagasi, kus arst rääkis, et yhe piltide peal oli kõige paremini näha spordisärgi reklaamid ja yhe pildi peal nagu oli luus mõra ja teise peal nagu ei olnud... yhesõnaga tehti systi ja lasti minema õpetussõnadega, et kui 2nädala pärast on veel valus, tuleb uuesti minna pilti tegema...
nüüd siis on käsi paelaga kaelas ja paras invaliid valmis. ühe käega roolida polnud ju hulll - maanteel auke polnud aga linnades tegid need augud ikka kirjeldamatut valu õlas ja seljas.
kirjeldaks siis viljandi jooksu nii: jooksmine-lendamine-maandumine-sörk-kõndimine-lonkimine-arst. või nagu täna tööle jõudes kasutati briljantkäe filmist tuntud kipsilauset -> kukkusin-kaotasin pildi-ärkasin-kips. ainult ilma kipsita :D
enamus muidugi soovitavad uuesti siin tallinnas minna pilti tegema, valu on ikka suur ja käsi paelaga kaelas. iga liigutus jube valus, isegi naerda ei saa, kõhimisest rääkida.
kes veel julgeb öelda, et jooksmine on ohutu spordiala, selle peale ma küll vihastun :D!

ja nüüd siis ilmselt mõnda aega spordist eemal...