tänasest algab operatsioon Salzburg, mis lõppeb 15mai.2011a. Austrias
Noo tegelikult küll homsest on esimesed raskemad trennid. Esmaspäev saab olema selline kerge taastumispäev, seda ka täna. Plaanid on paigas kogu perioodiks ja ootavad täitmist.
Aga vat kirjutan hoopis vahepealsest kahest nädalast peale Tallinna Maratoni.
Esimese nädala alguses oli jalatallavõlv veel veidi valus ja alles reede-laupäev sai valuta joosta. Aga andis kiirelt järele, st. midagi hullu õnneks polnud. Eks vahepeal pean testima pikemaid jookse ortopeediliste taldadega ja võistlustossudega.
Kokku kogunes esimesel nädlal vaid 90km joostes ja enamus sellest kerges tempos, välja arvatud laupäevane pikem kiirenevas tempos jooks.
Teisel nädalal tuli sisse ka paar teravamat trenni ja pikem jooks ning kogunes jooksukilomeetreid märgatavalt enam. Pikem jooks andis juba veidi tunda paranevast jooksuvormist. esimesed 5-6km oli tempo 4:05-4:10min/km ja mitte kuidagi ei tahtnud pulss üle 140tõusta, kiiremalt kah nagu ei tahtnud joosta. õnneks väikese tõusunuki peal sai pulsi kõrgemaks ning tempo alla lasta veidi, kuna no tõesti nii terav jooks nii pikalt ei olnud selle päeva eesmärk. edasi lasingi ilusti alla tempo - 141-145vahel pulsiga 4:25-4:29min/km (aeglasemaks ei läinudki tempo), viimased 4km tõstsin hoopis 4:15peale. Igatahes raske ei olnud ja keskmine kiirus tuli 4:22min/km ja pulss 143. Hetketrenni põhjal poleks oodanudki. igatahes maratonist on ilusti taastutud ja hakkabki pihta uus periood!
27 september 2010
18 september 2010
pikem kiirenev seekord
et sai ette võetud veidike pikem jooks.
alguses 10min soojendust ja lõpus vihma eest päästvasse autosse pugedes kogunes lõdvestuseks 8min. ei tahtnud kihutada ka aga sai päris hea laksu vihma kaela ja veidi kiiremalt sai autopoole mindud küll.
ning vahepeal siis põhiosa - kiirenevas tempos 25km. arvasin, et läbin selle kuskil 2tunni kanti aga tegelikkuses läks veidi kiiremini ja sain tsuti üle 1:50hakkama...
hoidsin 50min pulssi 140-143vahel, siis 30min 145-147pulss, 20min 150-152pulsiga ja viimased 10min tahtsin joosta 155-156 kandis aga ei õnnestunud - tempo tõusis küll ca 10sek/km peale kiiremaks aga pulss jäi ikkagi 152juurde. ei tahtnud ju pika jooksu lõppu liiga kiirelt ka minna. Igatahes võib täitsa õnnestunuks pidada jooksu, raske ei olnud, enamus jooksu puhtas aeroobses, lõpus segaresiimis. jaksu jäi sisse veel küllaga.
koos hommikuse kella 6se 6km sörgiga kogunes peaaegu 35km päeva peale. nüüd ootamas paar kerget päeva, taastumine...
alguses 10min soojendust ja lõpus vihma eest päästvasse autosse pugedes kogunes lõdvestuseks 8min. ei tahtnud kihutada ka aga sai päris hea laksu vihma kaela ja veidi kiiremalt sai autopoole mindud küll.
ning vahepeal siis põhiosa - kiirenevas tempos 25km. arvasin, et läbin selle kuskil 2tunni kanti aga tegelikkuses läks veidi kiiremini ja sain tsuti üle 1:50hakkama...
hoidsin 50min pulssi 140-143vahel, siis 30min 145-147pulss, 20min 150-152pulsiga ja viimased 10min tahtsin joosta 155-156 kandis aga ei õnnestunud - tempo tõusis küll ca 10sek/km peale kiiremaks aga pulss jäi ikkagi 152juurde. ei tahtnud ju pika jooksu lõppu liiga kiirelt ka minna. Igatahes võib täitsa õnnestunuks pidada jooksu, raske ei olnud, enamus jooksu puhtas aeroobses, lõpus segaresiimis. jaksu jäi sisse veel küllaga.
koos hommikuse kella 6se 6km sörgiga kogunes peaaegu 35km päeva peale. nüüd ootamas paar kerget päeva, taastumine...
16 september 2010
seis peale Tallinna Maratoni
on tehtud mõningaid lühikesi ja kergeid sörke 5-10km.
paras taastumine ühesõnaga...
täna sai tehtud esimest korda veidi kiiremalt vahelduseks, et päris ära ei unustaks.
kokku 12,4km 56min, alguses ja lõpus aeglasemalt ning keskel 8,5km kiiremalt kuskil 150pulsi juures aga tõusudega rajal (sütiste nõlv, 2xhiiu staadioni juures 2,4km ringil). Ei olnud raske, mõnus enesetunne oli. Pigem pidi ed tagasi hoidma.
nüüd siis enne järgmist nädalat vist kiiremalt eriti ei tee. kergemad trennid...
tunne hea ja tuju hea!
paras taastumine ühesõnaga...
täna sai tehtud esimest korda veidi kiiremalt vahelduseks, et päris ära ei unustaks.
kokku 12,4km 56min, alguses ja lõpus aeglasemalt ning keskel 8,5km kiiremalt kuskil 150pulsi juures aga tõusudega rajal (sütiste nõlv, 2xhiiu staadioni juures 2,4km ringil). Ei olnud raske, mõnus enesetunne oli. Pigem pidi ed tagasi hoidma.
nüüd siis enne järgmist nädalat vist kiiremalt eriti ei tee. kergemad trennid...
tunne hea ja tuju hea!
13 september 2010
SEB sügisjooksu maraton 2010
Teada oli, et mingit head aega jooksma ei läinud. Viimastel nädalatel on jamasid olnud ja vorm suht nulli langend. Et natukenegi joosta, jooksin trennis kuidagi väga imeliku stiiliga ja ilma äratõuketa. nii joostes tõusis pulss ka väga aeglase sörgiga kergelt lakke. ja ega pikalt jõudnud ka, kõige pikem jooks ca 1tunnine. Jalavalu pärast sai ka nädal varem olnud 2silla jooks Pärnus ära jäetud, kiireid liigutusi või äkilisi teha ei saanud, mida ikka võistluse ajal ette tuleb rahvahulgas. Maratoni pärast ei riskinud sinna isegi mitte sörkima minna. lootsin, et jalg saab nädalaga piisavalt terveks, et kuidagi see maraton läbida.
Ise ka ei tea kuidas aga maratoni päevaks suutsin kuidagi saavutada sellest vähesest vormist, mis hetkel oli, maximumi. Päriselt seda realiseerida ei suutnud aga seda muudel põhjustel ja endale seatud eesmärgi joosta 3:05-3:10 vahele täitsin ära. Ühesõnaga tunnetasin oma hetkeseisu suhteliselt hästi.
jooksuplaanist: oli kaks varianti peas - üritada joosta kuidagi enesetunde järgi mingi 4:25-4:30tempos. see plaan muidugi oli teada, et läheb vett vedama.
teine variant, jooksen enesetunde järgi aga jälgin pulssi. Selle variandi puhul oli jälle probleem see, et kuna viimasel ajal oli ka sörkides pulss laes, ei teadnud isegi ligikaudselt, mis pulsiga peaksin jooksma.
mõlema variandi puhul arvasin, et 3tunni tempomees läheb kaugel eest ära.
Valisin hoopis jooksu ajal vastavalt enesetundele aga samas pulsi järgi jooksmise taktika. ühesõnaga panin 2st kokku :D ja otsustasin selles tempos joosta nii kaua kui saan ning vaatan, mis toimuma hakkab hiljem.
jooksust siis: 1km veidi raske ja jalad kinni ning Margus Pirksaar (3tunni tempomees)
jooksis küll kõvasti kiiremini kui 4:16min/km. see võis pigem 4:05olla ca. Samas kannakõõlustes valu ja mõte oli, et seda jooksu ma nüüd küll ei lõpeta, kui esimesel km juba kõõluste jama... 2km jalad hakkavad tasapisi soojaks saama ja enesetunne paraneb, kõõluste valu kaob. Margus on umbes samakaugel või... pigem siiski läheneb. pulss on ühtlustunud, järelikult lasen sellega edasi. 3km, kadriorukohviku juures läksin oma ütlase sammuga sellest 3tunni pundist mööda. ei pinguta, ei hingelda. tempo on paras pulss kõigub 155-156vahel. Ette öelduna püsis ta seal kandis kuni 13-14km-ni, siis mere ääres kerges vastutuules langes tempo mingi 3-4sek/km-le ja pulss läks 150peale. Et siis kiirus mingi 4:11-4:13min/km-le. see vastutuul veidike väsitas küll. Kavalalt kasutas seda lõiku ära Arnold Laasu, kellele enne järele jõudsin ja hoidis ilusti mu tuule eest kaitsva selja taha. nafta tänavale keerates küsis veel kella, mis oli siis 1:09tundi ca16,5km. igatahes nii libistasin kuni tõusuni vanalinna. ja siis tuli see, mida kartsin - mägesid pole trennis juba ammu olnud ja tempo langes pea 15-20sek/km-kohta, pulss muidugi ka, 148peale. Balti jaama juures, kus pakuti vadakujooki, kuulsin veel selja tagant Marguse häält, kes ütles, et õieti teete poisid, et võõrast jooki ei tarvita rajal. Nii palju oli siis nende tõusudega tempo aeglasem, et 3tunni kamp järgi jõudis. Peale tõuse hakkas aga jala talla alt tallavõlv seespoolt valutama paremal jalal ja enam ei saanud äratõuget korralikult sooritada vaid pidi jala välisservaga seda tegema. See tähendas, et vana tempot enam hoida ei saanud ja ka seda, et valed lihased hakkasid tööle. Igatahes lasin pundil eest minna, ei hakanud läbi valu punnitama - siis lõpuni poleks jõudnud. Pool maad 21,1km 1:29:37. Igatahes alates 23ndast kilomeetrist langes pulss tasapisi 145st-142ni lõpukilomeetritel. kilomeetritel 22-30 hoidsin sellist 4:20-4:30vahel tempot, seda kannatas hoida. Aga peale seda hakkas lihastes tunda andma vale jooksutehnika, krampidena. Selleks, et päris hullult krampi ei läheks, lasin veel tempot alla. kuskil 4:40-4:50vahel libistasingi lõpuni. kusjuures tallavõlvi valu läks hullemaks. viimasel kolmel kilomeetril mõtlesin koguaeg, et kas jõuan ikka lõpuni seda valu kannatada ja päkas mingit luud ära ei murra. ja lõpuspurti ei julgend ka krampi minevate lihaste pärast teha - jõudu oli veel küll aga julgust mitte :D
34-35ndal kilomeetril lasin rahulikult ka Sigrid Valdre mööda ning siis läks ka Arnold Laasu - polnud mõtet oma valusa jala ja krampivate lihastega riskida. eesmärk oli ju siiski lõpetada ja oma arvestustes pidin ka eesmägiks olevast 3:10st kiiremalt jooksma. Pea töötas kui arvuti! Enne lõppu jõudsin ka Tubilis Taavile järele, keda esimsel ringil nägin ikka endale vastu tulemas, pikalt pikalt ees. lähenesin talle pidevalt aga nagu öelda, ei riskinud kiirendada liialt ja lasin tal enne mind ilusti lõpetada. Finishimatid tulid lihtsalt varem. 3sek jäi puudu.
pole hullu, täitsa pandav aeg: 3:08:42, keskmine pulss 148. Ongi, mida järgmisel maratonil ületada, sellega ei tohiks mingit probleemi olla. Eelmisel sügisel olid trennis pikad krossid 4:05-4:15min/km vahel trennis 140 juures pulsiga. Selline tempo peaks lihasmälus olema ja peab selleni lihtsalt uuesti jõudma.
Hetkel igatahes on talalvõlv veel paremal jalal valus. Panin ortopeedilised tallad alla ja see peaks laskma veidi jalal puhata. Maratonil ei julgend neid alla panna, kuigi mõte oli. aga pole nendega vahepeal treeninud ja ei riskinud. edaspidi vist siiski peaks nendega ära harjuma.
Riietusest - tundub, et oli õige otsus panna jalga asics "Inner Muscle" sarja püksid, kuigi polnud nendega varem jooksnud. Hoidsid reied, ilusti kompressioonis. Sama lugu ka paar päeva varem apteegist ostetud kompressioonipõlvikutega. kahjuks jooksuepeksprti poes polnud neid hetkel pakkuda ja panin need. Ei tea muidugi palju need püksid aitasid aga kõige enam oli abi uutest K-Swiss tossudest, mis hiljuti jooksuexperti poest sai soetatud. nendega on tõsiselt hea ja mugav joosta, jalg nagu tõuseks iseenesest ning ei väsi üldse ja nendega ei vajanud ma kannatugesid ning kõõlused ei andnudki kuni jooksu lõpuni tunda, mis teiste tossudega oleks kohe probleemiks osutunud.
jooksu lõpus väsimust ei olnud, ainult valu jalatallas. pulss oli madal, energiat ja jõudu küllaga veel. ei saanudki ennast tühjaks joosta, eks teinekord siis. Pärast sai ringi käidud ja 10km lõpetajaid paar tunnikest vaadatud. Siis veel maa alla 2tunnine Ingeri Bastioni käikude ekskursioon emmekesega, kes sai pärast sisi bussijaama ära visatud. Koju jõudsin suht hilja.
Igatahes kokkuvõtteks võib siiski rahule jääda, kuigi sisse jäi kripeldama, et jaksu oleks olnud palju enamaks. Tegelikult oli nii hea kiirus päris suureks ja heaks üllatuseks (ma lihtsalt ei oodanud seda) ning annab palju tahtmist ja mõtteid edaspidiseks. Ilm ja päev olid tegelikult ideaalsed, küll tuleb selliseid veel!
Loodan, et ka teised nautisid seda üritust ja jooksu!
Ise ka ei tea kuidas aga maratoni päevaks suutsin kuidagi saavutada sellest vähesest vormist, mis hetkel oli, maximumi. Päriselt seda realiseerida ei suutnud aga seda muudel põhjustel ja endale seatud eesmärgi joosta 3:05-3:10 vahele täitsin ära. Ühesõnaga tunnetasin oma hetkeseisu suhteliselt hästi.
jooksuplaanist: oli kaks varianti peas - üritada joosta kuidagi enesetunde järgi mingi 4:25-4:30tempos. see plaan muidugi oli teada, et läheb vett vedama.
teine variant, jooksen enesetunde järgi aga jälgin pulssi. Selle variandi puhul oli jälle probleem see, et kuna viimasel ajal oli ka sörkides pulss laes, ei teadnud isegi ligikaudselt, mis pulsiga peaksin jooksma.
mõlema variandi puhul arvasin, et 3tunni tempomees läheb kaugel eest ära.
Valisin hoopis jooksu ajal vastavalt enesetundele aga samas pulsi järgi jooksmise taktika. ühesõnaga panin 2st kokku :D ja otsustasin selles tempos joosta nii kaua kui saan ning vaatan, mis toimuma hakkab hiljem.
jooksust siis: 1km veidi raske ja jalad kinni ning Margus Pirksaar (3tunni tempomees)
jooksis küll kõvasti kiiremini kui 4:16min/km. see võis pigem 4:05olla ca. Samas kannakõõlustes valu ja mõte oli, et seda jooksu ma nüüd küll ei lõpeta, kui esimesel km juba kõõluste jama... 2km jalad hakkavad tasapisi soojaks saama ja enesetunne paraneb, kõõluste valu kaob. Margus on umbes samakaugel või... pigem siiski läheneb. pulss on ühtlustunud, järelikult lasen sellega edasi. 3km, kadriorukohviku juures läksin oma ütlase sammuga sellest 3tunni pundist mööda. ei pinguta, ei hingelda. tempo on paras pulss kõigub 155-156vahel. Ette öelduna püsis ta seal kandis kuni 13-14km-ni, siis mere ääres kerges vastutuules langes tempo mingi 3-4sek/km-le ja pulss läks 150peale. Et siis kiirus mingi 4:11-4:13min/km-le. see vastutuul veidike väsitas küll. Kavalalt kasutas seda lõiku ära Arnold Laasu, kellele enne järele jõudsin ja hoidis ilusti mu tuule eest kaitsva selja taha. nafta tänavale keerates küsis veel kella, mis oli siis 1:09tundi ca16,5km. igatahes nii libistasin kuni tõusuni vanalinna. ja siis tuli see, mida kartsin - mägesid pole trennis juba ammu olnud ja tempo langes pea 15-20sek/km-kohta, pulss muidugi ka, 148peale. Balti jaama juures, kus pakuti vadakujooki, kuulsin veel selja tagant Marguse häält, kes ütles, et õieti teete poisid, et võõrast jooki ei tarvita rajal. Nii palju oli siis nende tõusudega tempo aeglasem, et 3tunni kamp järgi jõudis. Peale tõuse hakkas aga jala talla alt tallavõlv seespoolt valutama paremal jalal ja enam ei saanud äratõuget korralikult sooritada vaid pidi jala välisservaga seda tegema. See tähendas, et vana tempot enam hoida ei saanud ja ka seda, et valed lihased hakkasid tööle. Igatahes lasin pundil eest minna, ei hakanud läbi valu punnitama - siis lõpuni poleks jõudnud. Pool maad 21,1km 1:29:37. Igatahes alates 23ndast kilomeetrist langes pulss tasapisi 145st-142ni lõpukilomeetritel. kilomeetritel 22-30 hoidsin sellist 4:20-4:30vahel tempot, seda kannatas hoida. Aga peale seda hakkas lihastes tunda andma vale jooksutehnika, krampidena. Selleks, et päris hullult krampi ei läheks, lasin veel tempot alla. kuskil 4:40-4:50vahel libistasingi lõpuni. kusjuures tallavõlvi valu läks hullemaks. viimasel kolmel kilomeetril mõtlesin koguaeg, et kas jõuan ikka lõpuni seda valu kannatada ja päkas mingit luud ära ei murra. ja lõpuspurti ei julgend ka krampi minevate lihaste pärast teha - jõudu oli veel küll aga julgust mitte :D
34-35ndal kilomeetril lasin rahulikult ka Sigrid Valdre mööda ning siis läks ka Arnold Laasu - polnud mõtet oma valusa jala ja krampivate lihastega riskida. eesmärk oli ju siiski lõpetada ja oma arvestustes pidin ka eesmägiks olevast 3:10st kiiremalt jooksma. Pea töötas kui arvuti! Enne lõppu jõudsin ka Tubilis Taavile järele, keda esimsel ringil nägin ikka endale vastu tulemas, pikalt pikalt ees. lähenesin talle pidevalt aga nagu öelda, ei riskinud kiirendada liialt ja lasin tal enne mind ilusti lõpetada. Finishimatid tulid lihtsalt varem. 3sek jäi puudu.
pole hullu, täitsa pandav aeg: 3:08:42, keskmine pulss 148. Ongi, mida järgmisel maratonil ületada, sellega ei tohiks mingit probleemi olla. Eelmisel sügisel olid trennis pikad krossid 4:05-4:15min/km vahel trennis 140 juures pulsiga. Selline tempo peaks lihasmälus olema ja peab selleni lihtsalt uuesti jõudma.
Hetkel igatahes on talalvõlv veel paremal jalal valus. Panin ortopeedilised tallad alla ja see peaks laskma veidi jalal puhata. Maratonil ei julgend neid alla panna, kuigi mõte oli. aga pole nendega vahepeal treeninud ja ei riskinud. edaspidi vist siiski peaks nendega ära harjuma.
Riietusest - tundub, et oli õige otsus panna jalga asics "Inner Muscle" sarja püksid, kuigi polnud nendega varem jooksnud. Hoidsid reied, ilusti kompressioonis. Sama lugu ka paar päeva varem apteegist ostetud kompressioonipõlvikutega. kahjuks jooksuepeksprti poes polnud neid hetkel pakkuda ja panin need. Ei tea muidugi palju need püksid aitasid aga kõige enam oli abi uutest K-Swiss tossudest, mis hiljuti jooksuexperti poest sai soetatud. nendega on tõsiselt hea ja mugav joosta, jalg nagu tõuseks iseenesest ning ei väsi üldse ja nendega ei vajanud ma kannatugesid ning kõõlused ei andnudki kuni jooksu lõpuni tunda, mis teiste tossudega oleks kohe probleemiks osutunud.
jooksu lõpus väsimust ei olnud, ainult valu jalatallas. pulss oli madal, energiat ja jõudu küllaga veel. ei saanudki ennast tühjaks joosta, eks teinekord siis. Pärast sai ringi käidud ja 10km lõpetajaid paar tunnikest vaadatud. Siis veel maa alla 2tunnine Ingeri Bastioni käikude ekskursioon emmekesega, kes sai pärast sisi bussijaama ära visatud. Koju jõudsin suht hilja.
Igatahes kokkuvõtteks võib siiski rahule jääda, kuigi sisse jäi kripeldama, et jaksu oleks olnud palju enamaks. Tegelikult oli nii hea kiirus päris suureks ja heaks üllatuseks (ma lihtsalt ei oodanud seda) ning annab palju tahtmist ja mõtteid edaspidiseks. Ilm ja päev olid tegelikult ideaalsed, küll tuleb selliseid veel!
Loodan, et ka teised nautisid seda üritust ja jooksu!
Tellimine:
Postitused (Atom)