03 aprill 2011

jalg veel veidi valus aga käies enam tunda ei anna

Enam ei ole palju aega Riia maratonini...
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P

5 kommentaari:

  1. Riiast tõotab tulla ka minule sellekevadine tippsündmus. Seni on ka kõik treeningud sujunud väga positiivselt ja seetõttu ootan Riiat väga. Üle 2,5 aasta saan jälle treeningul pühapäeviti üle 30km otsasid teha, kuna pikalt valu teinud jalg kannab taas:)

    L.

    VastaKustuta
  2. tegu ilmselt L.V. -ga? :P
    ise tippsündmuseks ei pea Riiat - üle kivide ja kändude on see ettevalmistus läinud ja praegugi segab see kukkumisest saadud põlvevalu aga tasapisi paraneb ja tahaks aasta alustuseks lihtsalt enam-vähem normaalse tulemuse seal kirja saada. 2:50 rahuldab täielikult, 2:40ilmselt jääb seekord veel kätte saamata - pole ju eriti korraliku asfaldi peal saanud pikki ja kiiremaid jookse teha, eks see tahab väheke harjumist. aga vaatab, kuidas läheb. rahul ka siis tegelikult, kui üldse lõpetan :D :P ei sea mingeid eesmärke - jooksen nagu enesetunne lubab ja tol ajahetkel sees on! Sel aastal veel olulisemaid võistlusi ees maratoniradadel, see soojenduse eest...

    VastaKustuta
  3. Nu lõpetamisega probleeme ei teki, kuna pole kunagi ühtki jooksu pooleli jätnud. Aga tegelikult mul pole praegu oma hetkevõimetest aimugi, kuna esimene võistlus alles ilmselt järgmisel nädalal. Trennis ma kunagi võistluskiirusteni pole jõudnud. Eesmärgiks ikka tasa ja targu oma rekordeid nihutada......olen juba sellises vanuses, et sellist hüppelist arengut a la maraton 3:15 pealt 2:45 peale enam loota ka vist pole.

    L.V

    VastaKustuta
  4. nu alati on võimalik ka arenguhüpet teha, äkki sul just seekord, kui oled saanud ilusti ka pikki otsi harjutada. üllatus ei oota tulles! :P

    VastaKustuta
  5. Ega jah...2 aastat tagasi, kui tegin suurema arenguhüppe oli ka nii, et ei enesetunne, ega miski ei viidanud, et nüüd hakkan kiiremini jooksma. Võistlustel oli kogu aeg hing niidiga kaelas, aga lõpuajad millegipärast igal võistlusel 3-4 minutit paremad kui varem:)

    VastaKustuta