27 september 2011

15päeva ja ei ühtegi jooksusammu

Ka käimist kah suht vähe vaid rohkem voodis lebamist... (ja +8kg ning ümar kõht) Otseselt käies enam ei lonka aga valu on tunda ja osade jalaasendite juures segab korralikult. Arsti juures käimisest siis: (Vähemalt ei pidanud Mardna juurde minema, sellele oleks siis ka EI öelnud, kui oleks samal päeval aeg olnud. Halbade arstide juurde ei lähe küll mitte! Selle praeguse arstiga aga kogemused puudusid veel) Sai oodatud 15-20min, kiirelt sisse, kiirelt välja - ei vaadatud õieti mu poolegi (küsis aind mille üle krdan) vaid saadeti pilti tegema jalast. (krt kahju, et mu tavalist arsti polnud aga hea ikkagi, et vahele sain aja tutvuste kaudu. Samas nii halba tunnet kui Mardnaga ka polnud). 15min seal ootamist. siis sai igasuguseid ronimisharjutusi tehtud ja 2pilti selle tulemuseks. tagasi arstile - 15min ootamist ja ... tulemuseks tagasi pilti tegema, kuna arst ei näinud midagi :D 15min ootamist ning jälle veidi ronimisharjutusi ja tehti üks pilt. siis ei lastud arstile tagasi minna vaid kästi oodata. 15min ootamist ja lubati arsti juurde minna. seal 15min ootamist ja arst võttis vastu uuesti. tulemuseks - arst ei näinud ikkagi pildi pealt, et luul midagi viga oleks. uuris ja katsus seda jalga ja küsis kas valus, kas on paistes/turses olnud jne.. kõigile küsimustele minu poolt vastuseks "ei". valus ainult joostes/käies. ning kirjutati saateleht 2nädala pärast Mustamäe haiglasse magneti alla uuringutele vb viga hoopis kõhres... ning veel 2nädalat hiljem tagasi arstile tulemusi teada saama... Hullult kulus seal aega ja nagu ma ka kartsin - tulemust ei miskit veel :D kui vahepeal jalg terveks ei saa, siis äkki uued uuringud näitavad midagi aga sinna on veel pikk aeg... ja mõtteid, mis seal siis ikka viga võib olla? PS! mõttepausid ei ole just kõige paremad asjad - tulevad igasugused hullumeelsed mõtted ning ideed. aga nendest juba siis kui jalaga selgus majas ja olemas "luba tappa", st. luba joosta jälle :D ning ka väike "tunne" tagasi sees. eks näis siis mis sellest saab....

6 kommentaari:

  1. Postitust lugedes tuli täitsa tuttav tunne, nagu oleks peaaegu minust kirjutatud :). Lugedes su 15-20min ootamisi, siis said isegi hästi veel hakkama, mul mustakal tavaliselt ikka kauem läheb enne kui arst vastu võtab.
    Mul endal jama kandadega ning käisin mustamäel arstil. Kui arst kuulis, et tegelen jooksmisega, siis pööritas silmi ja pobises omaette ning andis mõista, et sport on tervisele kahjulik ja veel eriti jooksmine. Õnneks saatis nii röntgenisse kui ka ultrahelisse ning tulemuseks oli see, et ei näinud arst midagi, katsudes ei saanud ta ka midagi aru, sest mul valu ei olnud kombates. Põhimõtteliselt tõstis ta käed üles ja andis alla ning saatis mu minema öeldes, et võibolla teeb viga kõõluse kinnitus kannale ning sellega asi piirdus, ei mingit soovitust ravile ega midagi. Otsustasin siis artrosport kliinikusse minna kus sain dr. Meiterni jutule, kes põhimõtteliselt mu juttu lõpuni kuulmata pani diagnoosi ära. Nüüd siis ravin ja ootan millal kannad paremaks lähevad.
    Aga need nö mõttepausid ja muu juurdekäiv on väga tuttav tunne, ehk nagu ühes ravimireklaamis öeldigi, et "ma tean mida sa tunned" :) Jõudu ja kannatust paranemisel.

    VastaKustuta
  2. Tead, sa ei ole üksi. Mul on muud mured, aga olen samuti septembri jooksul täpselt kaks korda jooksma saanud - 1x maratonil ja 1x enne seda - ja kaalu poole ei julge vaadatagi. Asutame mingi "mina enam ei spordi, vaid.." klubi, mis?

    VastaKustuta
  3. Tänks, Tarvo. vaja jõudu ja kindlasti kannatust. seda õnneks jagub.

    Eks ta ole jah, Üllar

    Hea kuulda (loe: kahju kuulda), et pole üksi, Kaur! :P
    Ütleme nii, et ikka loodan veel joosta :D mitte et nüüd midagi klubi vastu oleks aga loodaks ikka veel terveks saada :D
    niikaua saab muuda projektidega tegeleda, mis vahepeal unarusse jäänud.

    VastaKustuta
  4. Mina soovin positiivseid mõtteid ja et jalg ruttu endisesse seisu tagasi saaks! Tavaliselt keha annab meile valude ja muude tunnustega märku kui miski valesti on. Võib olla tahavad jalad lihtsalt puhata.

    VastaKustuta
  5. pole hullu, Gea, minu puhul on selliseid hetki, kus ma mittepositiivne olen ikka üliharva. Ja vahest ei pasta väljagi, kui heas tujus võin tegelikult olla! Selline üdini positiivne inimene, kes pidevalt nalja teeb, nii et kõik alati südamest naeravad :D
    ja väiksed tagasilöögid teevad ainult tugevamaks ja hoiavad erksa!
    Kui op-ini asi ei lähe, siis ju elu kui lill :D aga eks selguseni on veel kuu aega aega, nii kaua mulle ja ka teistele positiivseid mõtteid ja edu!

    VastaKustuta