30 september 2011

tasakesi ju võib.. elada lõpmatuseni!

nädala alguses hakkas käimisel lisaks ka põlv veidi tunda andma - tagajärg mitte treenimisele. lihased muutuvad nõrgemaks ja ei hoia liigeseid korralikult paigal ja noh, eks see kehakaal on ka veidike kõrgemale läinud.... Nii et otsustasin end ikka vahest veidi liigutada. alguses sai veidi mõeldud, mida teha? Ja siis sai otsustatud trepikõnni kasuks s.t. valu on tunda kõndides ja joosta muidugi üldse ei saa aga trepi peal haige liiges koormust ei saa, nii et mõeldud-tehtud. Nüüdseks siis kolmel päeval tehtud pisikest tiiru trepist üles-alla. eks ta veidi tüütu on aga pikki maid jooksma harjunult, pole see üldse hull. Igatahes saab päris mõnusa koormuse - kuna 2,5nädalat pole end liigutanud, siis mõjub see mõnusalt, saab pulsi veidike ülespoole ja samas mõjutab ilusasti ka jalalihaseid jooksupausi ajal. Ja samas haige koht puhkab, nii et ideaalne trenn lausa :D Esimesel päeval sai tehtud prooviks 20min - tulemus ok. Teisel päeval tunnike - tulemus ok ja ka põlvevalust sai lahti tänu trennile. ning isegi haige koht andis vähem tunda. Kolmandal 2tunnikest - tulemus ok ja enesetunne ning tuju juba päris hea. kehaline koormus on ikka üks krdima hea asi - annab hea toonuse, hea tuju, aitab leevendada kaalutõusu, tekitab häid mõtteid, ning ravib haigeid kohti, jne jne... Järgmisel nädalal siis magneti alla aga jah, kahju et siis alles 2nädalat hiljem tagasi arstile, tahaks juba varem ju teada, mis seal tulemus näitab. Aga kes kannatab, see kaua elab, nii et ma vist elan lõpmatuseni :P Surematu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar