Tegelikult on ikka täitsa head need Sauconyd jalas

Eile sai tehtud pikem tempoka sjooks, testimaks, kas sobib ka maratonidistantsil kasutada Saucony Type A4 jooksujalanõusid.
Ütleks, et iga korraga läheb enesetunne nendega paremaks. Ja võib väga kiita. Igatahes tekkis huvi proovida uuemat mudelit, Type A5 jalanõusid, kas tunne on sama, parem või siiski kehvem.
Eilne testtrenn oli 5km soojenduseks, siis lahtijooksud 6x120m ja siis 20km ajaga 1:17:18, ehk siis sellises keskmises 3:52min/km tempos umbes maratonipulsiga (keskmine 157) +5km lõdvestuseks. Lõpuni välja oli jalatunnetus hea ning jalad ei väsinud.

Nii, et järeldus - võib neid asjandusi teistelegi soovitada! Kui proovin ka uuema mudeli ära, panen selle kohta ka väikse jutu ja võrdluse vanadega.
Paljast asfalti ja testimist ootavad veel Saucony Hattori, Vibram Fivefinger Bikila mudelid ning vahepeal meelest läinud aga meelde tuletamist vajavad Inov8 Road-X Lite 155. Nende kohta siis ilmselt aprillis/mais/juunis väike jutuke.

Kuidas arendada maratoni kiirust? Treeningud, mida võiks proovida 1. Marathon Madness

Et siis otse võõrkeelne variant :D

Improve Your Marathon Speed, Pace and Performance with Marathon Madness

I hear it all the time; moderation is best in all things. Most marathon training programs follow that axiom. A typical marathon training plan is focused around a gradually increasing distance of moderate paced runs. A moderate marathon training program will give you fairly good results. It will get you to the finish line with relative ease. But sometimes you want to do more than just finish. There are times when you want to stray outside the box and accomplish something that is challenging both mentally and physically. If you want to reach levels of speed, pace and performance in your marathon that you have never reached before, you need to perform workouts you have never run before. You need some marathon madness.
Marathon madness is a challenging change of pace workout that combines marathon goal pace running with surges of high intensity 5K pace segments. The 5K surges in this workout do several things to help your marathon performance.

•Improve Your Lactate Threshold
•Raise Your VO2 max
•Increase Your Neuromuscular Conditioning
•Improve your Mental Toughness and Conditioning

Most of the 5K interval workouts you have done in the past most likely used either total rest or very easy running as recovery. This marathon madness workout is truly mad as it uses goal marathon pace runs as your "recovery". This workout is obviously not a true interval training workout because there is no recovery. This is more of a high end tempo or marathon pace run with hard 5K surges. As you slow to marathon pace from your 5K surges you body is forced to deal with the metabolic, neuromuscular and mental consequences of the faster than lactate threshold runs. As a result you are able to raise your lactate threshold, VO2 max and mental toughness all in one run. You become a faster marathon runner.
This highly intense and challenging workout isn't for everyone, but if you are at a high state of both physical and mental fitness and are looking for an "outside the box" workout to get you to new levels of marathon performance, this may be the workout for you.


Marathon Madness

Pace: Alternate between 3/4 mile at goal marathon pace and 1/4 mile at 5K pace.
Recovery: None
Distance: Between 6 and 12 miles. For your first effort I would suggest a 6 mile run. Then increase the distance by one or two miles each time you perform this workout.
Frequency - This is a difficult workout that you should perform no more than once every three to four weeks. Do this training run throughout your marathon training schedule but don't do it within 4 weeks of your marathon.



Lühidalt tõlkeks, kellel jäi midagi arusaamatuks

Konkreetne treening on väga raske ja ei peaks tegema tihedamalt kui iga 3-4nädala järel.
Mõjutatud/arendatud saavad erinevad treeningaspektid:

Laktaadi tsoon
Vo2max e. hapnikutarbimine
Lihaskond
ja ka vaimne külg

Treening ise näeks välja selline:

Tempo: 1200m maratonitempos, millele järgneb kiirem osa ehk 400m 5km tempos. Puhkuseks kiiremate osade vahel ongi ainult see 1200m maratonitempos, mis tähendab, et põhimõtteliselt puhkuse hetki polegi.
Distants: ca 10-18km, alustada võiks 10km-st esimesel korral, edaspidi maad pikendades.
Sagedus: iga 3-4nädala järel ja mitte lähemal kui 4nädalat maratonivõistluseni.


Kuna see treening on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, siis sellepärast ka nimetatakse seda "hulluks" :P
Ise pole proovinud aga mõne tempokrossi võiks edaspidi taolise treeninguga asendada küll.
Olen teinud ise sellist treeningut nagu 8x(400m 5km tempo-4sek/km+taastumiseks 200m veidike aeglasem kui maratonitempo). Ka See oli piisavalt raske aga samas mõnus ning endalegi üllatuseks tulidki need "taastavad" 200m väga kergelt ja organism isegi taastus aga viimased lõigud olid ikka rasked juba küll (raskem oli just taastava osa kiirust hoida). Aga et põhimõtteliselt samade tempodega joosta 6x(1200m+400m)?? "Taastumisosa" on siin küll pikem aga... ei ole lihtne, ei ole lihtne - tõesti "MADNESS" aga tasub proovimist!

Kuidas võita aega ilma treenimata?

Veidi inglisekeelset lugemisvara jälle

Väljavõtted artiklist, mis ilmus ajakirjas: http://www.marathonandbeyond.com/

Sport Biomechanics

How can biomechanics help the marathoner? Most of us who have run a marathon have used a simple biomechanical strategy. When running into the wind, we have drafted off another runner or, better yet, a group of runners. In doing so, we have reduced the adverse effects of air resistance, or drag. When we draft, the oxygen cost of running is reduced dramatically, improving running efficiency and saving energy for the latter part of the race.

The goal of the sport biomechanist is to improve movement efficiency, mainly by maximizing propulsive forces and minimizing resistive forces, and thus provide the athlete with a mechanical edge. Using high-speed cinematography, the biomechanist can analyze a runner’s form and detect problems in running form that may be inefficient, such as overstriding, and that may waste energy. Although most elite and experienced marathoners have developed efficient running styles, even a small improvement in running efficiency may make a significant difference over the duration of a marathon.

There are several biomechanical strategies you can use to improve your marathon time. One involves selecting the right sportswear, and the other is optimizing your body weight and composition.

Running Sportswear

A uniform and shoes are the only sportswear equipment the marathon runner normally uses. Well-fitting uniforms should be selected to minimize wind resistance without retarding sweat evaporation. Most uniforms (shorts, singlets, socks) in use today are very lightweight and of such composition as not to interfere with proper body temperature regulation. The shoe is the most significant piece of sportswear worn by the marathoner, particularly its weight. The oxygen cost of accelerating each foot an average 90 times per minute over the course of a marathon may influence energy efficiency. Ed Frederick, a biomechanist at the Nike Sports Research Laboratory in the early 1980s, calculated that use of a racing flat weighing approximately 4 ounces less per shoe than a regular training shoe can save approximately 2.5 to 3.0 minutes over the course of a marathon.

Body Weight

Sport scientists have calculated the energy cost of running, a weight-bearing sport activity. If we disregard the normal resting oxygen consumption, according to a formula developed by the American College of Sports Medicine, the energy cost of horizontal running is 0.2 milliliter of oxygen per kilogram of body weight per meter per minute (ml O2/kg/m/min). The more you weigh, the more oxygen, or energy, it takes to run at a given speed.

Optimizing your body weight may be a very effective means to improve your marathon performance. V.O2max may be expressed in several ways, including total V.O2max in liters per minute (L O2 /min), or based on body mass (ml O2/kg/min). If your total V.O2max is 4.0 liters/min (4,000 ml/min) and if you weigh 80 kg, then your V.O2max is 50 ml O2/kg/min (4,000 ml O2 /80 kg). If you lose 5 kg (11 pounds; 1 kg = 2.2 lbs) to 75 kg and maintain your V.O2max at 4,000 ml/min, then your V.O2max increases to 53.3 ml O2/kg/min, a 6.6 percent increase.

Let’s apply this body-weight change to marathon running. To run a marathon in four hours, you would need to maintain a pace approximating 176 meters per minute (42,200 m/240 min). Again, disregarding the resting O2 in the ACSM formula, the oxygen cost to run a four-hour marathon approximates 35.2 ml O2/kg/min (0.2 ml O2 3 176 m/min). For an 80-kg runner, this totals about 2,816 ml O2/min (which is running at about 70 percent of V.O2max). If this runner would lose 5 kg of body fat (about a 6 percent loss), the oxygen cost would drop to 2,640 ml O2/min, a savings of about 176 ml O2/min (over 6 percent). Since the cost of running each meter for our 75-kg runner is 15 ml O2 (0.2 ml O2 3 75 kg), the speed of running would increase approximately 11.7 m/min (176 ml O2/15 ml O2) to a speed of 187.7 m/min. This would improve the marathon running time to 3:44:50, or an improvement of about 15 minutes (about 6 percent faster).

In general, for every 1 percent loss of body mass, primarily as body fat, there will be an approximate 1 percent increase in running speed. Most elite marathon-ers are most likely at an optimal body weight and composition. However, other marathoners who are carrying excess body weight, primarily body fat but also excess upper-body muscle, may enhance performance by losing the excess weight. If you decide to undertake a weight-loss program, a general guide is to lose no more than a pound a week. If you have difficulty losing weight, see a sports health professional, such as a sports dietitian with an R.D. (registered dietitian) degree.

Excessive weight loss, however, may impair the health and performance of marathon runners. There is a fine line between optimal body weight for marathoning and excessive loss of body mass. Excessive weight loss may adversely affect performance if muscle tissue function and energy stores are impaired. Health may also be impaired. For example, the female athlete triad involves disordered eating patterns and weight loss affecting hormonal disturbances that may predispose the athlete to premature osteoporosis.

Caffeine

Caffeine is a drug, a stimulant whose use is restricted by the IOC but not completely prohibited because it is found naturally in a variety of beverages, particularly coffee, that are consumed by athletes. Numerous studies using various doses of caffeine have evaluated its effect on a wide variety of running events but particularly on distance running.

Caffeine may enhance marathon performance in several ways. First, caffeine may stimulate the central nervous system and help prevent mental fatigue. Second, caffeine stimulates the release of epinephrine (adrenalin) from the adrenal gland, which may enhance cardiovascular functions and fuel utilization. In particular, caffeine may help spare the use of muscle glycogen by increasing the use of free fatty acids for energy during the early stages of the marathon, leaving more of the muscle glycogen for the latter part of the marathon to help you maintain an optimal pace. Terry Graham and Lawrence Spriet, from Guelph University in Canada, are two of the principal sport scientists who have evaluated the performance-enhancing effect of caffeine. In several recent reviews of the available scientific laboratory research, they concluded that caffeine could enhance aerobic endurance performance in elite as well as amateur runners, even when taken in legal doses approximating 5 milligrams of caffeine per kilogram of body weight. They noted that although the underlying mechanism has not been clearly identified, it could involve muscle glycogen sparing. However, they also noted that the beneficial effects of caffeine have been documented mainly under laboratory conditions and not during competition. Thus, although one would theorize that the beneficial laboratory findings would be applicable to field competition, it is possible that the natural excitement of competition may provide a stimulation effect to override that associated with caffeine.

Nevertheless, in a recent issue of Sports Medicine, an international review journal of sport science research, several reviewers calculated that caffeine could enhance performance in a 40K cycle time trial by 55 to 84 seconds. If extrapolated to marathon run performance, the enhancement would approximate 135 to 210 seconds, a savings of several minutes.

If you want to experiment with caffeine, take about 5 milligrams of caffeine per kilogram of body weight, or about 300 to 400 milligrams of caffeine. Most over-the-counter stimulants such as Vivarin contain about 200 milligrams per tablet, so two tablets should suffice. Taking more than this amount has not provided additional benefits. Although caffeine is a relatively safe drug, some individuals may experience adverse reactions such as nervousness, trembling, anxiety, and even heart palpitations, especially when taking larger doses.

Carbohydrate

Carbohydrate is the primary dietary energy source for high-intensity aerobic endurance exercise (> 65 to 70 percent V.O2max), but endogenous supplies of muscle and liver glycogen are limited and may become suboptimal within 90 minutes of intense aerobic endurance exercise. John Hawley, a renowned sport nutrition scientist, has noted that carbohydrate loading (consuming 400 to 600 grams of carbohydrate several days before a marathon) may elevate endogenous muscle and liver glycogen stores, postponing fatigue and improving performance in which a set distance is covered as quickly as possible (such as a marathon) by 2 to 3 percent. For a four-hour marathon, carbohydrate loading could improve performance by about five to seven minutes if it helps prevent premature depletion of muscle glycogen.

Sports Drinks and Water

Various factors may contribute to fatigue during prolonged aerobic exercise, but dehydration and depleted carbohydrate stores are most common, particularly when exercising in warm or hot environmental conditions. Sports drinks are designed to delay the onset of fatigue by providing both fluids and carbohydrate. Sports drinks were developed in the early 1960s and were modeled after medicinal oral rehydration solutions. Although water is the main ingredient, carbohydrate content approximates 5 to 10 percent; the type of carbohydrate also varies, including glucose, sucrose, fructose, and glucose polymers, depending on the brand. Caloric content ranges from about six to 12 kilocalories per ounce. Most sports drinks include electrolytes, mainly sodium, chloride, and potassium. Some sports drinks contain other substances as well, such as miscellaneous vitamins and minerals, protein, herbals, and caffeine. However, the key ingredients for the marathoner are water and carbohydrate.

Water ingestion is essential to help optimize body water balance and body temperature regulation during exercise under warm environmental conditions. Rehydration, about 6 to 8 ounces every 10 to 15 minutes, during exercise in the heat, has been shown to decrease physiological stress as evidenced by a decreased heart rate response, lesser rise in the core temperature, and increased endurance performance. Hyperhydration, such as consuming a pint of fluid before exercise, may also be helpful, but it has not been shown to be as effective as rehydration. When compared to consuming only water, numerous studies have shown that consuming carbohydrate, approximately 60 grams per hour, significantly increased performance in prolonged aerobic endurance exercise tasks.

In a recent Sports Medicine review, several sport scientists concluded that sports drinks with carbohydrate concentrations less than 10 percent are among the few nutritional food products that may enhance sport performance in exercise tasks where performance may be impaired by dehydration and depleted endogenous carbohydrate reserves. Other sport scientists concluded that sports drinks may decrease the time to complete a 40K cycle time trial by 32 to 42 seconds, which would approximate 80 to 105 seconds if extrapolated to running a marathon.



Palju aega Teie kokku saite, palju uus PR maratonis tuleb :D???

Arvamused ja mõtted mõnede jooksutossude kohta

Eelmine nädal oli kasutuses erinevaid paare tossusid. Nii erinevad margid kui ka tootjad.

Vanematest Mizuno Elixir, Asics DS Trainer millega on joostud juba tuhandeid kilomeetreid ja siiani ilusti vastu pidanud.
Mizunole annaks tublid 6,5punkti ja DS Trainerile 7punkti 10st

Uuematest siis nüüd eraldi:

1. Salomon SpikeCross SC3
http://www.salomon.com/us/product/spikecross-3-cs.html
Tossud on naeltega ja suhteliselt veekindla kattega materjalist. Kaalu poolest on eelmisel nädalal kasutuses olnud tossudest kõige raskemad - 325g
Tald on suhteliselt kõva ja ei anna järgi, mis teeb õiges jooksustiilis jooksmise väga raskeks, kui mitte võimatuks. Seespool jala(tossu) sisemisel küljel on mingi väike servake, mis kipub jalga hõõruma, seda eriti pikemal jooksul. Päris jää peal joostes jääb siiski kerge libisemisvõimalus samuti sisse aga ilmselt see on kõigi "naelte" viga, mingi piir ju olema peab, ei saa olla täiesti libisemisvõimetu asi... Nii et ette peab igal juhul vaatama, samas tavatossudega oleks sellistes tingimustes jooksmine olnud ülimalt raskendatud, kui mitte võimatu. Paelte asemel on nöör, liugkinnitusega.

Erilist emotsiooni need ei tekita aga asja ajavad libetates tingimustes ära. Annaks 2punkti 10st

2. K-Swiss K-Ruuz
http://www.kswiss.com/item/201.200/02423-188/Men/Footwear_Running/K-Ruuz/Wht_Slv_Trured_Clscblu.html
Nendele tossudele võib kindlalt anda 10palli süsteemis 9punkti ja need on alati jätnud parima mulje.
Tossud jäävad flat tossude nimekirja ja on suhteliselt kerge kaaluga - 184g. Nende "järeltulijana" tuli hiljuti välja uus mudel: K-Ruuz 1.5, millised kaaluvad juba 156g ja kui need jalas sama head on, kui eelmine mudel, siis saaksid 9,5punkti 10st. Kahjuks pole olnud veel võimalust proovida. nii et jään vastuse(punktid) võlgu.
Aga tossudest - parima jalatunnetusega jooksujalanõud, mida iial olen kandnud. Kui oled korra jalas kandnud, siis on ka süda läinud jäädavalt neile. Tald on väga õhuke ja paindub piisavalt, ülemine osa on riidest ja alles 1500km läbimise järel on hakanud augud sisse tulema. Tald on ilusti vastu pidanud. Välimus on väga vinge, pildi pealt ei paista see niipalju välja aga jalas.... Jalas tunduvad olema väga kiired ja nad on seda ka tegelikult. Ilmselt, kui esimest korda nad jalga panete, jooksete endalegi märkamatult ja ilma vaevata kilomeetreid 10-15sek suurema kiirusega, kui tavaliselt. Ainuke miinus nende puhul tuleb päka-kanna kõrguse vahest, mis on 10mm. sealt -0,5punkti ja kaal teine -0,5punkti (uuema mudeli puhul kaob seegi probleem ilmselt ära). Tegelikkuses ei tunneta eriti seda päka-kanna vahet aga jooksusammu jälgides, eriti maratoni teisel poolel, hakkab jooks ikkagi kanna peale minema. Kiidulaulu nendele võiks jätkata lõpmatuseni aga vaja oleks rääkida ka järgmistest :D
konkreetsed tossud võiks osta ca 0,5numbrit väiksema suurusega vb isegi terve numbrijagu, siis on parajad.

uuem mudel
http://www.kswiss.com/item/0/02830-646/Men/Footwear_Running/K-Ruuz_1.5/Fieryred_Optcyllw_Blk.html?xs=pp
näeb välja selline:

endal kasutusel olev mudel:

3. Asics Piranha SP3 (on ka uuem mudel SP4, mis kaalub 120g)
http://www.asics.co.uk/running/products/piranha-sp-men/
SP3 mudeli kohta on erinevaid andmeid: alates 138g kuni 128g, osade väidetel on kanna ja päka kõrguste vahe 5mm, osadel andmetel 4mm. mis on tegelikult veel suht ok. arvestades musta värvi, ütleks nende kohta väljendi - "sünged" aga seda heas mõttes. Pealmine materjal on suhteliselt tugev ja tossude kerge kaal üllatab. Kõige kergemad siin artiklis kirjas olevatest tossudest. Tänu kergusele saavad head punktid. Väikeseks miinuseks on, et tald on veidike liiga jäik ja võiks veidi enam järgi anda äratõukel. Ostes peal olnud paelad tuleb kohe ringi vahetada toekamate vastu. Originaalis on see põhimõtteliselt libe lint, mis kipub kiirelt lahti libisema ka tugevalt sõlmides ja proovi seda siis veel pärast lahti saada :D. eks sealt muidugi ka väike kaaluvõiduke aga ära tuli need vahetada. Tald kippus sees veidi libisema ja sellest tingituna tahtis talla alt hõõruma hakata aga vb oleks pidanud paelad veidi tugevamalt siduma, seda saab testida täna trennis. Samas sai nendega igati ilusti joosta pikema tempokrossi ja kiirus oli ok. testjooks oli siis: 18km sisehallis 1:10:40, ehk siis keskmine kiirus 3:55min/km + 5km soojenduseks, 5km lõdvestuseks. Rohkem probleeme ei esinenud aga tossud jätsid veidi külmaks võrreldes K-Swissidega. Samas tekitasid huvi uue mudeli vastu (SP4).
annan nendele 8punkti 10st

endal olev mudel:

4. Saucony Grid Type A4 (on olemas või kohe tulemas ka uuem mudel A5)
http://www.saucony.com/store/SiteController/saucony/productdetails?productId=4-103820
Kaalu poolest lähedal K-Swissidele 178g aga kanna-päka vahe 4mm, mis annab eelispunktid Sauconydele.
Jalatunnetus - parem, kui asicsil ja hakkas lennutunne tekkima, samas K-Swisside vastu ikkagi ei saa. Jalas mugavad ja välimuselt seksikad, pilkupüüdvad erkkollased.
Jalas hõõrumisi ei avastanud aga testitud sai ka suht lühidalt. ehk siis lõigud 1,6km 3:24tempos, 1,2km 3:22tempos, 800m 3:14tempos, 400m 3:02tempos. +5km soojendust+5km lõdvestuseks. kiired tossud. sel neljapäeval saab veidi pikemalt neid proovitud.
Hetkel annaks neile punkte 8,5 10st

pildi peal siis sellised:

5. Newton MV2 - kõige omapärasemad proovitud tossudest ja täiesti erineva ehituse ning põhimõtetega.
http://www.newtonrunning.com/shoes/mens-shoes/men-racers/mv2-11
ühesõnaga kõige minimalistlikuma põhimõtte järgi tehtud. Newtoni firma on algusest peale just loodudki eesmärgiga toota tosse, mis panevad inimese jooksma kõige loomulikumal ja õigemal viisil ja mitte üle kanna. Selleks, et vältida üle kanna jooksmist, on kõigil nende tossudel päka all "asjandused" ehk kõrgendused, mis maanduvad esimesena vastu maad ja ei lase sul joosta üle kanna. Üldiselt kaaluvad Newtonid veidi enam kui tavalised minimalistlikud jooksutossud ja neid ei saa nimetada flat tossudeks, selle eest on nad toestatud sarnaselt teistele tavalistele tossudele ja nüüd tulebki see põhiline - välja arvatud need tossud, mida mina testisin :D kõige uuemad, kõige kergemad Newtoni toodangust. ainuke, mis on jäänud nende teiste tossude põhimõtetest, need päkaalused kõrgendused.
Testi viisin läbi lindi peal, kus jooksin järjest 36,5km ja 2tundi ja 45minutit aeroobses tsoonis(keskmine kiirus 4:31min/km). Alguses jooksin aeglasemalt ja siis segas veidike see päkakõrgendus - tunduks nagu oleksid jalas kiiged, servaga ja veidi ebamugav. Viimased kilomeetrid veidi üle 4min/km joostes oli täitsa ok. Kas siis kiiremalt joostes või jalg lihtsalt harjus nendega aga juba esimese tunni möödudes ei pannud seda serva enam üldse tähele. Kuna nende tossude päka-kanna suhe on koguni miinustes: -0,3mm, siis lähevad need ilusti zero tossude ehk siis minmalistlike hulka. kaalu jagub neil ainult 164g ja välimus on efektne - lumivalge põhivärv ja veidi neoonoranzi sees (olemas tegelikult ka mustade värvidega variant nendest). Kõik oli huvitav ja omapärane, samas väga emotsioone ei tekkinud. tald on veidi liiga kõva nende kõrgenduste pärast, samas mõju lihastele tänu minimalistlikule ehitusele hea. annaks siiski veidi vähem punkte kui Sauconidele, et siis 8punkti 10st. Proovimist tasus ja kindlasti jooksen veel - lindi peal joostes saab nendega kompenseerida ilusti selle, et ei jookse kindla pinna peal.

ja pildikesi:

Mida siis järelduseks öelda? Suhteliselt raske otsustada, millisega oleks kõige parem võistelda, trenni teha. Üritan veel joosta ja testida. Hetkel siiski parimad jalas K-Swiss K-Ruuz-d, millest tahaks kindlasti proovida uut mudelit!.

Kogemused teevad targaks!

Riia Marathon 2012

Parandused: Seisuga 18.05.2012 91nime maratoni nimekirjas - veel 2PÄEVA!!!
Parandused: Seisuga 17.05.2012 89nime maratoni nimekirjas - veel 3PÄEVA!!!
Parandused: Seisuga 16.05.2012 88nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 11.05.2012 87nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 07.05.2012 84nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 06.05.2012 83nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 02.05.2012 82nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 30.04.2012 77nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 26.04.2012 76nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 24.04.2012 75nime kirjas
Parandused: Seisuga 22.04.2012 73nime kirjas
Parandused: Seisuga 18.04.2012 72nime kirjas
Parandused: Seisuga 13.04.2012 71nime kirjas
Parandused: Seisuga 10.04.2012 70nime kirjas
Parandused: Seisuga 05.04.2012 68nime kirjas
Parandused: Seisuga 04.04.2012 67nime kirjas
Parandused: Seisuga 01.04.2012 65nime kirjas
Parandused: Seisuga 30.03.2012 63nime kirjas
Parandused: Seisuga 28.03.2012 62nime kirjas
Parandused: Seisuga 22.03.2012 61nime kirjas
Parandused: Seisuga 16.03.2012 60nime kirjas
Parandused: Seisuga 15.03.2012 58nime kirjas
Parandused: Seisuga 14.03.2012 53nime kirjas
Parandused: Seisuga 12.03.2012 51nime kirjas
Parandused: Seisuga 10.03.2012 49nime kirjas
Parandused: Seisuga 06.03.2012 48nime kirjas
Lisaks poolmaratoni distantsile kirjas 45nime siitkandist, kaasa arvatud teada tuntud jooksja Vjatšeslav Košelev
Lisaks 5km rajal 38nime
Ja lisaks 10km rajal 60nime
Kogu kupatuse peale siis endale Estonia riigiks pannud 234inimest

Sai käsitsi veidi statistikat tehtud. Siin võib olla sees vigasid, kui keegi märkab, andke aga teada. Lõin lihtsalt kokku www.marathon100.com andmebaasi põhjal praeguseks (05.märts 2012) registreerunud inimesed ja panin nad järjekorda viimase parima tulemuse põhjal (mitte elu parim, vaid viimane parim).

Hetkeseisuga 47nime kirjas->

jrk.Nimi Sünd.Klubi Klass Rekord (aasta) Viimane tulemus Asukoht Eesmärk/aeg?

1. Allan-Peeter Jaaska 1970 stamina sk V40 2:51:11 (2011) 2:51:11 Turin 2011
2. Rünno Ruul 1971 Roosa Mehike V40 2:59:13 (2012) 2:59:13 DisneyWorld, USA 2012
3. Erkki Etverk 1971 SK Metsasõbrad V40 2:58:36 (2008) 3:06:57 Amsterdam 2011
4. Anti Toplaan 1968 EELK Kuressaare V40 3:07:17 (2011) 3:07:17 SEB Tallinn 2011
5. Lauri Valdmaa 1980 VP 3:08:24 (2011) 3:08:24 Riia 2011
6. Tarvo Maran 1972 Albe Team V40 3:15:30 (2011) 3:15:30 SEB Tallinn 2011
7. Ergo Meier 1972 V40 3:15:31 (2011) 3:15:31 Frankfurt 2011
8. Eero Kookla 1972 Jooksupartner V40 3:21:13 (2012) 3:21:13 Vienna City 2012
9. Lauri Monvelt 1980 Transfer1.net VP 3:09:01 (2009) 3:21:35 SEB Tallinn 2011
10. Kaido Kaarli 1979 Swedbank VP 3:12:11 (2010) 3:24:20 SEB Tallinn 2011
11. Urmas Volens 1976 Sorainen Dream TeamVP 3:16:06 (2009) 3:24:29 Riia 2011
12. Indrek Tikva 1970 Albe Team V40 3:25:04 (2011) 3:25:04 Praha 2011
13. Toomas Sarapuu 1967 ITELLA LOGISTICS V40 3:25:40 (2011) 3:25:40 SEB Tallinn 2011
14. Mart Luik 1970 Ajakirjade Kirjastus V40 3:26:09 (2011) 3:26:09 Berlin 2011
15. Gery Einberg 1976 GECC Konsultatsioonid OÜ VP 3:26:48 (2011) 3:26:48 SEB Tallinn 2011
16. Rait Pöllendik 1973 Nordea VP 3:24:09 (2002) 3:28:04 SEB Tallinn (2011)
17. Meelis Koskaru 1977 EST TAX AND CUSTOMSVP 3:19:34 (2009) 3:30:44 Edinburgh 2011
18. Janek Oblikas 1972 marathon100.com V40 3:32:25 (2011) 3:32:25 Venica 2011
19. eerik heldna 1977 VP 3:23:06 (2010) 3:32:26 SEB Tallinn 2011
20. Rait Männa 1979 Rahu tänava jooksuklubi VP 3:32:41 (2011) 3:32:41 SEB Tallinn 2011
21. Annika Vaher 1972 SJK Sarma S40 3:32:43 (2010) 3:34:02 SEB Tallinn 2011
22. Vladimir Botshuk 1963 V40 2:30:41 (1997) 3:37:10 Otepää-Tartu 2012
23. Mari Boikov 1988 SP 3:37:53 (2011) 3:37:53 Vana Aasta, Tallinn 2011
24. René Värk 1977 VP 3:27:25 (2008) 3:40:02 Stockholm 2011
25. Indrek Jürgenstein 1967 Stamina V40 3:32:49 (2010) 3:40:10 Åland 2011
26. Jevgeni Hafizov 1951 V60 3:13:59 (1990) 3:40:13 Åland 2011
27. Tarvo Kapp 1970 Kükametsa PK V40 3:11:07 (1988) 3:41:41 SEB Tallinn 2011
28. Siiri Pilt 1970 FB Jooksmine S40 3:42:11 (2011) 3:42:11 SEB Tallinn 2011
29. Meelis Kokk 1961 V5 03:42:20 (2011) 3:42:20 SEB Tallinn 2011
30. Einar Raudkepp 1965 Värska OK PEKO V40 3:44:53 (2011) 3:44:53 SEB Tallinn 2011
31. Sven Oidjärv 1970 V40 3:41:43 (2009) 3:45:34 Riia 2011
32. Margus Sepp 1968 V40 3:50:36 (2011) 3:50:36 SEB Tallinn 2011
33. Olav Mets 1979 G4S SC Estonia VP 3:51:13 (2011) 3:51:13 Vana Aasta, Tln, 2011
34. Andrus Treiberg 1980 Hansa SK VP 3:51:14 (2011) 3:51:14 SEB Tallinn 2011
35. Valter Ritso 1979 Hansa SK VP 3:53:19 (2011) 3:53:19 SEB Tallinn 2011
36. Kristo Kaljuvee 1981 VP 3:53:27 (2011) 3:53:27 SEB Tallinn 2011
37. Irja Bernard 1956 S50 3:53:32 (2011) 3:53:32 SEB Tallinn 2011
38. Erki Kuuskler 1978 VP 3:56:38 (2010) 3:56:38 SEB Tallinn 2010
39. Ivar Hendla 1983 VP 3:55:55 (2010) 3:57:49 Berliin 2011
40. Tair Anton 1974 A2K Sport VP 3:58:17 (2011) 3:58:17 SEB Tallinn 2011
41. Priit Tikku 1972 Püha Loomaaed V40 3:58:48 (2011) 3:58:48 SEB Tallinn 2011
42. Tiina Kapten 1974 SP 4:02:02 (2011) 4:02:02 Amsterdam 2011
43. Erki Lillemägi 1973 VP 4:04:27 (2011) 4:04:27 SEB Tallinn 2011
44. Heikki Kukke 1973 VP 4:08:11 (2010) 4:08:11 SEB Tallinn 2011
45. Viia Kaldam 1973 Lõuna Prefektuur SP 4:08:33 (2011) 4:08:33 SEB Tallinn 2011
46. Toivo SIKKA 1962 Eesti Rahva MuuseumV50 3:43:24 (2007) 4:09:00 Vana Aasta, Tln, 2011
47-48 Artur Laur 1988 VP 4:11:21 (2011) 4:11:21 SEB Tallinn 2011
47-48 Ago Peets 1988 VP 4:11:21 (2011) 4:11:21 SEB Tallinn 2011
49. Annika Pang 1968 S40 4:12:49 (2011) 4:12:49 SEB Tallinn 2011
50. Peeter Kuznetsov 1975 Elisa Eesti AS VP 4:12:54 (2011) 4:12:54 SEB Tallinn 2011
51. Aare Laponin 1971 V40 3:47:34 (2009) 4:13:26 Paavo Nurmi, Fin, 2010
52. Kaisa Raudkepp 1993 Värska OK PEKO SP 4:16:09 (2011) 4:16:09 SEB Tallinn 2011
53. Jaan Naaber 1984 adidas VP 4:16:43 (2012) 4:16:43 Praha 2012
54. Jüri Speek 1974 Nordea VP 4:18:59 (2011) 4:18:59 Berliin 2011
55. Jana Barsunova 1990 SP 4:21:19 (2010) 4:21:19 SEB Tallinn 2010
56. Kadri Kaldam 1979 SP 4:21:57 (2011) 4:21:57 Stockholm 2011
57. Ahti Vuks 1972 Kolm Paksu V40 4:22:01 (2011) 4:22:01 SEB Tallinn 2011
58. Jan Meresmaa 1972 DSV Running Team V40 4:25:37 (2011) 4:25:37 SEB Tallinn 2011
59. joel Tints 1963 Mispo V40 2:54:27 (1988) 4:29:04 Suvi-Ilta 2010
60. Jane Pang 1991 SP 4:35:32 (2011) 4:35:32 SEB Tallinn 2011
61. Imre Viin 1976 Kolm Paksu VP 4:35:52 (2011) 4:35:52 SEB Tallinn 2011
62. Henry Algus 1983 VP 4:36:22 (2011) 4:36:22 SEB Tallinn 2011
63. Tõnis Milling 1976 VP 4:38:11 (2011) 4:38:11 SEB Tallinn 2011
64. Karin Täär 1986 SP 4:42:09 (2011) 4:42:09 Vana Aasta, Tln, 2011
65. Maichl Suur 1976 SP 4:49:16 (2012) 4:49:16 Otepää-Tartu 2012
66. Kristen Ruubel 1977 VP 4:49:39 (2011) 4:49:39 SEB Tallinn 2011
67. Lasse Roos 1977 VP 4:28:34 (2005) 4:50:06 SEB Tallinn 2011
68. Leili Teeväli 1946 EKVA S60 3:14:00 (1985) 4:52:30 Vana Aasta, Tln, 2011
69. Ragner Saard 1977 VP 4:57:40 (2011) 4:57:40 SEB Tallinn 2011
70. Rein Pärn 1940 V60 3:22:18 (1996) 4:58:10 Luton 2011
71. Ursel Velve 1978 Samsung Electronics BalticsSP 4:59:45 (2011) 4:59:45 SEB Tallinn 2011
72. Juhani Seilenthal 1972 Pärsama Päike V40 3:58:20 (2003) 5:09:16 SEB Tallinn 2010
73. Karin Laurik 1976 SP 5:35:04 (2011) 5:35:04 SEB Tallinn 2011
74. Vladimir Botshuk 1963 V40 2:30:41 (1997) viimane tulemus aastast 200, ei arvesta



75-91 ei leidnud www.marathon100.com andmebaasist, ilmselt esimene maraton->
Michel Pihel EE Maratons 42 195m 1979 DSV Running Team VP 678
Liisa Raudkepp EE Maratons 42 195m 1989 Värska OK PEKO SP 661
Marion Tibar EE Maratons 42 195m 1981 SP 630
DANEL KÕDAR EE Maratons 42 195m 1979 VP 629
Liisi Jantra EE Maratons 42 195m 1987 SP 616
Sven Sempelson EE Maratons 42 195m 1969 V40 278
Kristi Silluta EE Maratons 42 195m 1975 SP 858
Rain Sepp EE Maratons 42 195m 1979 VP 509
Martin Palmet EE Maratons 42 195m 1982 VP 508
Urmo Kübar EE Maratons 42 195m 1978 Kotkas Airlines VP 777
Margus Gering EE Marathon 42 195m 1990 Joogiekspert.ee VP 787
Joonas Tani EE Maratons 42 195m 1990 VP 818
Christer Loob EE Maratons 42 195m 1992 VP 891
Tanel Juns EE Maratons 42 195m 1990 VP 925
Signe Riisalo EE Maratons 42 195m 1968 S40 940
Tiit Riisalo EE Maratons 42 195m 1967 Solo Ocean Racing V40 939
Tõnis Erissaar EE Maratons 42 195m 1988 VP 991

http://www.nordearigasmaratons.lv/ee/




Eelmise aasta kohta leidsin sellise statistika regamiste järgi (selle järgi pakuks, et vähemalt paarkümmend nime tuleb veel lisaks):



---->

täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas

--->

täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas