maht tõuseb - tõuseb kiirus, langeb pulss

millised muutused toimuvad jooksja organismis, kui trennis läbitavad jooksumaad pikenevad?
a.Jooks muutub ökonoomsemaks, lihased kulutavad sama töö tegemiseks vähem energiat, kuna neid on õpetatud/treenitud selleks. Lihased õpivad kasutusele võtma organismi nn "peidetud varusid" rasvade näol ja oskavad neid varusid kasutada ökonoomsemalt.
b.Joostes pidevalt kindla kiirusega, lihased õpivad jooksma just sellel kiirusel ökonoomselt. Tasapisi kiirusi tõstes toimubki areng kiirema jooksu suunas. Samas kui ei kasutata erinevaid kiirusi treeningutel, siis lihas "oskabki" joosta ökonoomselt ainult sellel ühel, konkreetsel kiirusel. Sellist treeningmeetodit kasutavad üldjuhul algajad või väiksemate kogemustega jooksjad aga ilmselt ka peale vigastusi tagasitulijad alguses või eakamad. Õige oleks treeningutel kasutada erinevaid kiirusi, soovitavalt erinevate kiiruste "piiri lähedal, kuid samas siiski veidike allpool", et tasapisi "nügida" edasi kiirusi. üldjuhul on kasutatavad kiirused erinevate võistlusmaade kiirused n. jooks maratoni kiirusel, jooks 10km tempos, jooks 5km tempos, 3km, 1,5km jne. Kui jooksjal pole antud võistlusmaal tulemust kirjas, siis võib "kirvemeetodil" arvesse võtta, et kiiruste vahe nendel maadel on ca 10sek/km peale.
c.Ei tohiks joosta iga päev kiirelt vaid vahele tuleb teha puhkepäevi, sest areng toimub just puhkuse ajal. Lihasel on vaja taastumise aega. oma kogemustest võin öelda: Mida enam joosta, seda treenitum on lihas ja ökonoomsem ning taastub kiiremini. See kehtib küll alles üle 180-200km nädalas joostes. alla seda see ei kehti. samuti ei pruugi see kehtida iga teise puhul, organismid ja vajalikud mõjutusvahendid võivad erinevad olla. Aga puhata on siiski vaja ja tugevaid trenne nädalas palju olla ei tohiks.
d.Olen avastanud, et kasulikum on puhkepäevadel teha kerge sörk, kui täispuhkus. Vähemalt suurema mahu puhul. Järgmine päev peale täispuhkepäeva on väga raske joosta ja lihastes vähe jõudu. peale taastava sörgiga trenni, on järgmine trenn märksa kiirem ja tõhusam. Väga hea näide oli näiteks eilne pikk jooks, mis oli pika ja raske nädala lõpuks vägagi kerge ja mõnus. Sai alustatud 4:34tempos aga kuna pulss üle 120 ei tahtnud kuidagi tõusta, siis sai tasapisi tempo tõstetud alla 4:20. Kokku tuli siis 37km keskmise kiirusega 4:24min/km keskmine pulss 136. Jooksu ajal ei kasutanud energiageele ega spordijooke vaid ainult paljast vett, et õpetada organismi kasutama just enda "sala"varusid ja et oleks piisavalt vedelikku nende varude "põletamiseks". :D Sellel nädalal nii pikka jooksu ette pole näha ja terve nädal on kergem ning väiksema mahuga - ka puhkenädalad on omal tähtsal kohal!

Esimesed maratonid pole enam kaugel!
Eestimaal juba sellel nädalavahetusel Otepää-Tartu maraton. Loodaks erinevates blogides lugeda hiljem muljeid selle kohta. Ja 3nädala pärast Rotherdami maraton, kus osaleb ka suur osa Eesti Maratonijooksjate ladvikust ning pannakse ilmselt ilusad tulemused edetabelisse kirja. Enda selle aasta esimese maratonini on põhimõtteliselt täpselt 2kuud aega! Pole enam midagi, täitsa kiire hakkab juba! Huvitav, kas teistel Eestimaalastel, kes seal osalevad on juba hotellid broneeritud ja bussipiletid ostetud? Enda hotell on paigas ja saab mõned päevad Riias peale jooksu niisamagi ringi luusitud! peaks bussipiletid ka varsti ära ostma, muidu võib veel maha jääda :D

nädalavahetusel jälle pärnu

Kui vahepeal jääkülmade ilmadega sai ära jäetud hommikused väljasjooksud ja kilometraas langes katastroofiliselt, hakkas kohe ka jalg väsima, pulss tõusma ja kiirus ning vastupidavus kadus jalgadest. läks ikka päris raskeks ja lootus hakkas kaduma. Nüüd, mil 3s nädal on saanud ilusti ka hommikuseid jookse tehtud ja jooksukilometraas lähenemas 200le nädalas, on lootuskiir jälle paistma hakanud - kiirused tõusevad, pulsid langevad ja enesetunne on super. Jooks läheb üha kergemaks, mida rohkem jooksen! Eilsed pikad tempokiirendused näitasid, millise ajaga võiks hetkel maratoni joosta ja see oli ootamatu üllatus... Et mitte ära sõnuda, siis numbritest me ei räägi aga roheline tuli juba vilgub ja vorm paraneb kiirelt!
aga noh, nädalavahetusel võib siis jälle Pärnumail jooksmas näha. Saab seal kerged jooksud tehtud.

Sai veidi statistikat tehtud - Riia Maraton 2011

täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud seisuga 18.03.2011a. lisatud ka eesmärkide veerg.
Kes sooviks võib kommentaarides eesmärgist ka rääkida. Pärast vaatame, kuidas läks!

--->
Panin kokku edetabeli Riia Maratonile hetkel registreerinute hulgas (eestlased). Tabel on tehtud eelmise aasta parima tulemuse põhjal. Ridade lõpus on kirjas isiklik rekord juhul kui see pole joostud aastal 2010.
Tulemuste saamisel oli abiks selline netilehekülg: http://www.marathon100.com

Nr.Nimi Eelmine aasta, koht Parim tulemus, aasta, koht
tulemus koht tulemus aasta koht eesmärgiks

1.Paavo Vaher 2:56:02 Tallinn
2.Lauri Luik 2:56:05 Tallinn 2:55:50 2009 Riia
3.Andres Laineste 2:58:25 Nizza
4.Tarmo Reitsnik 2:58:43 Berliin 2:47:58 2008 Berliin
5.Jüri Lember 3:04:37 Tallinn
6.Veiko Sulev 3:08:30 Vana-Aasta
7.Rünno Ruul 3:08:37 Tallinn eesmärk 3:00
8.Lauri Valdmaa 3:12:53 Riia eesmärk 3:10
9.Reigo Lehtla 3:13:41 Amsterdam
10.Erik Saarts 3:19:42 Kopenhaagen
11.Urmas Volens 3:19:53 Tallinn 3:16:06 2009 Rahvajooks
12.Eerik Heldna 3:23:06 Tallinn
13.Marco Maleva 3:23:32 Tallinn
14.Ago Saluveer 3:28:15 Tallinn
15.Agu Bleive 3:29:04 Tallinn 3:13:26 2009 Riia
16.Tiit Palu 3:29:16 Tallinn
17.Aivar Juus 3:29:34 Tallinn
18.Indrek Jürgenstein 3:32:49 Tallinn
19.Halmar Heinmets 3:37:25 Tallinn
20.Toomas Sarapuu 3:40:04 Vana-Aasta
21.Andre Mägi 3:41:15 Tallinn
22.Andres Aamisepp 3:42:44 Tallinn
23.Rait Põllendik 3:43:59 Tallinn 3:27:56 2006 Vantaa
24.Sven OIDJÄRV 3:44:57 Antwerpen 3:41:43 2009 Riia
25.Ringo Krilovs 3:46:01 Pariis
26.Priit Lopsik 3:48:17 Tallinn
27.Ülo Suursaar 3:48:42 Tallinn 3:47:32 2009 Berliin eesmärk 4tundi
28.Inge Joonas 3:48:46 Tallinn
29.Tarvo Kapp 3:53:09 Vana-Aasta
30.Olav Mets 3:54:00 Tallinn
31.Kalle Tammjärv 3:54:57 Tallinn
32.rait männa 3:56:04 Tallinn
33.Valli Parts 3:59:11 Tallinn
34.Margus Sepp 4:06:07 Tallinn
35.Andrei Lopsik 4:08:31 Tallinn
36.Toivo Sikka 4:09:16 Vana-Aasta 3:43:24 2007 Valmiera
37.Madis Puhm 4:14:25 Tallinn
38.Eviza Julge 4:19:38 Tallinn
39.Tarmo Pool 4:22:08 Tallinn
40.Erki Lillemägi 4:22:12 Tallinn
41.Ain-Ivar Tupp 4:27:56 Tallinn 4:24:08 2009 Otepää eesmärk: 3:45
42.Steven Innos 4:29:53 Tallinn
43.Märt Prosin 4:30:32 Vana-Aasta 3:16:49 2009 Berliin
44.Heiki Talvik 4:32:00 Tallinn
45.Ahti Vuks 4:32:05 Tallinn
46.Marek Jõela 4:33:31 Stockholm
47.Hannes Viherpuu 4:41:27 Tallinn 3:48:37 2009 Kopenhaagen
48.Rein Pärn 4:45:29 Verona 3:22:18 1994 Raudmehe
49.Ülle Suursaar 4:51:43 Tallinn 4:44:30 2009 Berliin eesmärk 5tundi
50.Leino Rei 4:53:22 Tallinn
51.Imre Viin 4:54:10 Tallinn
52-66. pole osalenud ennem maratonidel
Hiid Siimson - -
Martin Laasma - -
Kaimar Kerno - -
Halmar Heinmets - -
Reget Roomet - -
Tanel Juns - -
Maichl Suur - -
John Innos - -
Janno Pajupuu - -
Ewa Lehis - -
Rait Vagula - -
Laur-Kristjan Logina - -
Marlen Piskunov - -
Martin Küüsmaa - -
Mark Metsla - -

Puhkus läbi ja tagasi kodumail

Päris harjumatu oli muidugi joosta väljas puhkuse ajal, eriti pikemaid või kiiremaid lõike. jahedas ning libedal joostes võttis tavaliselt esimese tunni järel jala suht kangeks. Aga õnneks oligi ainult üks pikem ots (30km) ja polnud hullu.
Aga tööst sai puhatud ja nüüd saab jälle uue hooga edasi tegutsetud. Ei teinudki midagi väga erilist seal puhkuse ajal - rõhk oli mõnusal äraolemisel ja puhkamisel. Sellel nädalal siis uue hooga!