natuke head ja palju halba

Et siis eile oli eesmärgiks pikem 30-35km jooks, kergema tempoga.
Algus oli ok, selline kergem maratonitempo +sekundeid peale, 4:35-4:40kandis (pulss 146-150 vahel (150-151 kui järsem mägi rocca ringil)), kuni 26km-ni aga tasapisi hakkas parema jala pahkluu tunda andma - see varem ka nats pinges olnd aga otseselt pole seganud. Vasak jalg oli veica valus alguses ag jooksuasendit sättides sai sellest lahti aga ilmselt läks asend parema jala jaoks "halvaks" või uued tossud käisid pahkluule igatahes 26ndal km-l läks jooks järsult lonkamiseks ja läbi tugeva valu langes tempo pea min km-le - eesmärk oli veel autoni jõuda, kuna kõndides oli veel valusam ja külm ka. Eks see vale oli, et jooksin veel 5km peale aga olin just kõige kaugemas kohas autost ja muud lihtsalt jäänud üle...
õhtul oli isegi longata ülivalus aga üritasin puhata - jalga yles tõsta ja kylma anda ning ibuprofeni tarbida... nyyd siis täna õhtul lonkan veel, mitte kyll nii palju aga piisavalt et kõndimist segada aga eks ravin veel ja puhkan - hea et istuv töö on ja ei pea jalga tööl koormama - vaja vaid autoga koduukse eest tööukse ette sõita ja lifti kasutada ning õhtul tagasi samamoodi - ainult need vahepealsed meetrid koormavad jalga.
Igatahes täna oligi puhkepäev ette nähtud ja see on ka paratamatu - aga ilmselt peab ka homse kerge sörgipäeva asendama puhkepäevaga. tegelt mitte ilmselt vaid kindlalt. õnneks see veel eriti ei sega treeningplaani aga hetkel veel ei kujuta ette, mis ylehomme saab... igatahes pöidlad pihku ja loodab, et paistetus läheb üle ja saab jala korda... palju puhkust, veidi ravi ja kõik on võimalik!