Peale eilset sportliku laupäeva on enesetunne SUPER. Nagu alati tähele olen pannud, on järgmine päev peale tugevamat trenni või võistlust enesetunne väga hea ja peale puhkepäeva on kehas nõrkus ja ei jaksa midagi teha. Igatahes eilne mõjus küll hästi!
Statistikast niipalju, et koos soojendus-lõdvestus-trepijooksu -õhtuse taastava jooksuga jagus km-eid 40,3km. Hommikune trepijooksu keskmine pulss tuli 150, max hetkedel 160 (esimeste ringide trepid ja rahulikematel sirgetel langes alguses 150 kanti, lõpupoole min 136-140vahel).
Kokku tõusumeetreid 495m. Ilm selline mõnus -4kraadi, ainult väike vastutuul läks tugevamaks jooksu ajal just taastavatel lõikudel (aga see võis ka tunduda väiksest väsimusest :D). Ainuke asi, mille kallal norida võib, on see, et ei kujutanud ette, kui rasked need trepid ikka oll võivad ja keskmine kiirus sellepärast palju aeglasem, kui eeldasin 40-50 vahet koguni.
Täiesti kõndima võtsid trepid siis kui kolmveerand maast oli läbitud ja siis langes ka keskmine tempo drastiliselt muidugi sellepärast. Peab vist uuesti hakkama tegema vahepeal soiku jäänud jõutrenni raskustega.
muidu oli ok üritus ja seltskond oli ka mõnus ja lahe, teinekordki koos...
õhtune kerge jooks siis mõnusalt 16,1km pooleteise tunniga, keskmine pulss 136, tõusumeetreid jagus seekord 70m, ei teinud seda ka just väga siledal aga siin sütiste ümbruses leiab ikka ju mägesid ja siledat maad raske leida :D Ja energiat jagus lõpuni - trepid on just saladusliku jõu ja energia allikad, enesetunne super!
Pilte ja juttu asja kohta veel:
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/patkuli-challenge-vol-1-check.html
http://42km195m.blogspot.com/2009/02/patkuli-valjakutse-sai-vastu-voetud.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar