21 veebruar 2011

varsti Pärnu

Vahepeal polegi nagu midagi erilist tehtud.
On olnud üks kiirendustega trenn kus kiired osad pidi läbima 3:40min/km tempos aga noh, samm kerge ja läksid need 3:34ga.
ja üks pikem aga väga aeglane jooks mõned mindid üle 3tunni ja 36km. Siin võtsin hoopis imeliku eesmärgi - kasutada joostes hoopis teisi lihaseid kui tavaliselt. ja hoida keskmist sammmusagedust 176-184vahel. See õnnestus ilusti. Kuna aksutusel olid hoopis teised lihased, kui tavaliselt, siis on siiani veel lihased veidi haiged aga õnneks järgmise tugeva trennini on veel paar päeva aega. Täna õhtul oli päris kerge enesetunne joostes.
Kolmapäeva õhtul siis Pärnu ja peab seal vaatama, kuidas väljas jooksmisega lood on. Loodetavasti ilmad saavad ok olema ning ei saa takistuseks.

18 veebruar 2011

eilne päev oli täitsa ok

ühesõnaga kiirust veel pole ja kehakaal ka suur aga ikkagi võis rahule jääda :P
sai sellise kerge tempokrossi tempoga joostud:
5km tempokiirus + 600m sörk +
3km tempokiirusega + 400m sörki +
1,6km paar-kolm sekki kiiremini kui eelmised aga ka tempokrossi kiirusega. st. alla anaeroobse läve.
Kokku siis järjest jooksu 10,6km ja aega kulus selleks ca 42min
ei olnud väga väsinud, ei hingeldanud. selline mõnus jooks oli, oleks võind veel edasi panna. aga eesmärgiks polnud ju ennast tappa. On see aasta seda maad ka kiiremalt joostud :D

täna ootab ees väga kerge taastav sörk

viimased 2nädalat pole hommikusi sörke teinud - noo ei kipu selle jahedaga välja, mis teha. vorm on sellepärast veidike langenud aga küll selle tagasi saab ilmade paranedes. kaua võib oodata - lumi ja külm on juba täiesti ära tüüdanud. tahaks mõnuga õues joosta..

järgmise nädala veedan suuremas osas pärnus, eks vaatab, kuidas seal nende trennidega saab. seal peab mingi koha otsima, kus saaks joosta ja libe poleks hullult. soovitavalt asfalt. Sealseteks trennideks, mille jaoks kohta otsin on üks pikem jooks ca 2-3tundi, olenevalt enesetundest. ei pea olema mingi kindel rada vaid võib suvalisi teid mööda joosta, peaasi et autod hullult segama ei hakkaks. hea oleks mingi 5-8km pikkune ring, et saaks vahepeal autost juua näiteks võtta aga see pole nii oluline. ja teine võiks olla kuskil, kus oleks sile ja soovitavalt asfalt, vähemalt 800m-1km pikkune lõik. teeks mõned pikemad lõigud ehk. Kui sellist kohta ei leia, siis võiks teha ka 8-12km tempokrossi kiirusega, kasvõi 1-2km ringi peal. Huvitav, kus seal sellise koha leida võiks, ei tea, kas keegi oskab soovitada?

16 veebruar 2011

magamata öö on halb kaaslane

peale tööd oli vaja mõnes kohas käia ja seekordne trenn jäi veidi hilisema aja peale kui tavaliselt. Sõitis uneaega sisse. Seepärast ei tulnud ka und korralikult ja nii ongi - sai veedetud suht unetu öö. Lisaks segas ka kohutav palavus aga selle vastu aitas lõpuks akna avamine :D
aga trennist - järjekordne nädala võtmetrenn sai tehtud. eks tugevam trenn vahetult enne magama minekut mõjutas und ikka korralikult.
eesmärgiks oli läbida 10-12x400m kordused 3:25min/km tempos 400m sörgipausiga. See sai ka tehtud täpselt ajas. Täna on veidi tunda eilne trenni veel jalgades, mis näitab, et mõju läks just sinna, kuhu vaja :P Taastava sörgi osa keskmine kiirus kujunes veidi peale 5min/km. Selline mõnus trennipäev.
Täna sisi taastume sellest

10 veebruar 2011

nädala võtmetrenn - tehtud

Selle nädala võtmetrenn sai tehtud. ei midagi erilist aga tuli väga ettevaatlikult võtta, et probleeme lihastega ei tekiks. Seetõttu sai asendatud ka esialgses plaanis olnud 800m-sed lõigud 600m-stega. Küll jõuab pikemaks ka minna edaspidi.
trenn kokkuvõttes seisnes seeriates, kus 1seeria koosnes: 200m kiirelt + sörk + 200m kiirelt + sörk + 600m kiirelt + sörk
Kiire osa kiirus oli ettenähtud ca3:20min/km tempos ja sörgiosa kiirus enesetunde järgi, et taastuks. Eesmärk sai ideaalselt täidetud. veidi pidi end alguses tagasi hoidma, sest kiirus kippus liiga suureks minema, mis ei olnud eesmärgiks. jalg oli kerge, jalg oli nagu peab, mõnus. Pikema lõigu lõpus nägi trenni lõpus isegi pulsinumbrit 164 ja võttis veidi hingeldamagi. Taastumine oli hea/kiire.
Kokku sai läbitud selle aja jooksul 9,5km ja 39min, keskmine pulss 147
Täna lühike taastav trenn ja homme 42min tempokamalt, alla anaeroobse läve mõned pulsilöögid.

09 veebruar 2011

Kas raha teeb õnnelikuks?

veidi segane ja mõtetu jutt aga noh, vahest võib ju kirjutada ka! ->

Tegelikult tuleks vist üldse välja mõelda, mis on õnn ja kuidas oleks selle definitsioon!? Ei ürita siin seda välja mõelda vaid panen kirja mõned mõtisklused.
Ilmselt on ühe inimese õnn, teise inimese õnnetus - nagu on olemas energia jäävuse seadus? Peaks olema ka õnne jäävuse seadus aga jälle, mis oleks selle definitsioon?
Samas võib ühe inimese õnn mõjuda ka teist inimest õnnelikuks tegevalt. Kas siis on olemas ka kaks inimest kes on õnnetud või üks eriliselt õnnetu???
Küsimusi on palju ja vastuseid samuti. Inimloomuses leidub palju uudishimu, seetõttu on ja jääb küsimusi rohkem kui vastuseid. Ma ei üritagi leida vastuseid vaid pigem tõstatada uusi küsimusi.
Et asja mitte liiga keeruliseks ajada võiks välja pakkuda mõned väited.

Raha teeb õnnelikuks!
Aga mis põhjusel saab seda väita, mis on plussideks?
esiteks: Saad palka - palgapäeval oled õnnelik, eriti just siis kui raha arvele tuleb - telefon teeb piiks-piiks ja eurod olemas! Ega me siis väga õnnetud ei ole, on nii?
teiseks: Võidad loteriil ja ohh seda rõõmu! Tahaks kohe kõigi ees kiidelda oma õnnega!
kolmandaks: Kui sul on raha, saad süüa osta ja täis kõhu ning hea une. selle tagajärjel oled ju õnnelik?!
neljandaks: kui oled töötu ja raha pole ning leiad töö, kas oled õnnelik selle pärast, et saad tööd teha või sellepärast, et loodad ka palka saada ja raha? ilmselt on olulisem siiski raha, et ära elada!
Aga miinused?:
esiteks: kui raha pole, oled mures ja stressis oma igapäevase toidu, elamise pärast ning oled üsna õnnetu?!
teiseks: Kaotad töö, kas muretsed selle pärast, et ei saa enam tööd teha või sellepärast, et kaotasid sissetuleku ja võimaluse end ning oma pereliikmeid ülal pidada? ilmselgelt oled väga õnnetu ja pigem siiski raha puudumise pärast!

Kindlasti on õnneks ka palju muid põhjuseid aga praeguse juttu keskseks põhjuseks on just, kas raha teeb või ei tee õnnelikuks. Hetkel tundub, et teeb. Samas on kindlasti palju tegureid, mis seda õnnelik olemist mõjutavad. Samas täielikult õnnelikuks olemise üks osis on see kindlasti. Sa ei saa olla täielikult õnnelik, kui sa pole kindlustatud ja selle tagajärjel rahulolev. võib olla ajutisi õnnemomente aga mitte jäävaid, sest raha puudumine segab seda. Kui hakata välja tooma ka neid teisi õnneks vajalikke põhjuseid, siis ilmselt võikski siin kirjutama jääda. sellel teemal võiks argumenteerida lõpmatuseni ning ilmselt nii palju kui on olemas inimesi, nii palju on ka arvamusi. Ma ei üritagi siin kirjutises leida täiuslikku tõde, mis igaühele sobiks. vaid mõned uitmõtted sai kirja pandud...

lõpetuseks paneks lauale hoopis järgneva kokkuvõtte, mida võiks elus järgida :P
"Kes on ise õnnelik, teeb ka teised õnnelikuks ning need teised mõjutavad omakorda sind, tekib ring mida ei tohi lasta lõhkuda! Olgem kõik rikkad! Ärge olge kadedad ega kurjad teiste vastu vaid hoolivad ning õnnelikud! Leidkem tibake õnne ka kaaslaste õnnest ning jagamem seda edasigi!"

07 veebruar 2011

back in business

Eelmine nädal sai siis väga ettevaatlikult kiirusesse suhtutud aga korralikult trenni tehtud ja iga päevaga, iga tugeva trenni järel läks enesetunne paremaks ja jalg kergemaks. oli pikemaid lõike, oli mahtu.
Nagu olen alati maininud - puhkus teeb nõrgaks ja on nõrkadele, sest peale kergeid päevi on jalad rasked ja lihas nõder. peale tugevaid treeningpäevi seevastu on alati lihas värske ja kerge. Aga eks see on suurelt osalt sellepärast nii, et tugevate trennide ja suure mahu tõttu õpib lihas paremini ja kiiremalt taastuma. Mul näiteks tekib superkompensatsiooni kõrghetk ca 21-23tundi peale tugevat trenni, ja 46-48tundi hiljem on madalhetk. seepärast ei tasuks ka puhkepäeva vahele jätta aga noh hetkel siiski on kergeid päevi ja mitte vähe :P Täna näiteks ei tee muud, kui lebotan niisama :D plaan nõuab seda, mis teha :D Kerge nädal käes.
Edaspidi on treeningnädalate suhe 1:1, mis tähendab, et 1tugev vaheldub 1kergema nädalaga ning tasapisi üritan intensiivsuse tõstmisega tegeleda, mitte ei lähe kohe hooga järsult kiirust suurendama, nagu viimati vaid tasa-tasa.
Eelmise nädala kiirematest trennidest jäid meelde 3x3,2km 2min sörgipausiga tugevalt alla anaeroobse läve (hästi ettevaatlikult, rahulikult) ja 6x800m veidi kiiremas tempos sörgipausiga aga samuti alla anaeroobse läve pulsi (tunne oli kerge aga kiirusega hoidsin ka kõvasti tagasi, ca 3:35min/km tempos lõigud, kokku kogunes 8,5km keskmise kiirusega 4:05min/km). ning eilne pikk jooks tõusudega rajal oli nädala kulminatsiooniks: 3km kerget sörki alguses 5min/km ja siis 37km 2:45:27, keskmine pulss 133, puhas kerge aeroobne sörk. Väsimust ei tekkinudki, mõnus oli.
Kokku kogunes eelmine nädal veidi üle 215jooksukilomeetri. Ja kerge nädal nüüd käes. Puhkama!

02 veebruar 2011

tundub et põhieesmärk saab sel aastal olema Tallinna maraton

ehk siis väikesed tagasilöögid on natike vormi kihva keerand ja Riia Maratoniks heasse vormi enam ei jõua. hooaja põhieesmärk nihkub Tallinna Maratoni peale ja Riiga lähen läbi jooksma rada ja tutvuma sellega ning kohaliku eluoluga.
See on see, et suht ohtlik on suurema mahu pealt kiiremaid trenne hakata tegema - kiirus ja vastupidavus on head aga lihased pole valmis veel kiiremaks jooksuks.

et siis tagantjärgi analüüsides lausa neli põhjust:
1. kiiremaid jookse oli ju vähemalt korra nädalas olnud aga seekord olid veel kiiremad kiirendused. lihas polnud valmis. Õnneks ainult kerge lihase venitus, mitte midagi väga hullu.
2. sisehallis välimine jalg saab lisaks suurema koormuse
3. Sisehallis suure rahva vahel põigeldes sai tehtud tihtipeale ootamatuid liigutusi, mis ei mõjunud mitte hästi.
4. enamus jooksud lindil, kus kasutatakse veidi erinevaid lihaseid ja koormus lihastele teistsugune, kergem.

järeldused -
1. enamus ja olulisemaid põhjusi on tingitud vähesest trennist "normaalselt" joostes. Peab hakkama rohkem jooksma hallis, lindi asemel. Samas eelmisest aastast meeles, et see põhjustas hoopis teised jamad, nii et seda peab väga ettevaatlikult alustama ja liialdada ei tohi.
2. Sulaks see lumi rutem ära - saab viimaks õues kiiremaid jookse teha.
3. Peab suurendama peale jooksu tehtavate täiskiirusel kiirenduste (10-12x 100-150m strades) osa taapisi vähemalt 3-4-5korrani nädalas, et jalg harjuks kiirustega. ja ka halliga. sai ainult 1x nädalas siiani tehtud. ja veidi jõutrenni lisaks.
4. See nädal ja vb ka järgmine asendan plaanis kiiremad kiirendused tempokrosside ja cruise intervallidega.

Mis siis tegelikult vahepeal tehtud/juhtunud on:
sai paar nädalat tagasi esimest korda kiiremaid liigutusi tehtud hallis ja reie lähendajalihas jäi veidi valusaks, lõpetasin küll koheselt jooksu aga veidi valus oli ikka. Ütleme nii, et joosta laskis aga aeglaselt, siis ei olnud valus. Kõndida oli täiesti ok. Sai siiski tehtud 4,5päevase jooksupausi, et lasta rahulikult paraneda "asjal" ja ravida. Siis sai alustatud jälle kergemate jooksudega ning täitsa kannatas joosta, ei olnud valus. Kiiremaid liigutusi küll ei teinud. See laupäev üritasin veidi (mitte liiga kiirelt) kiiremalt joosta ja valu tuli tagasi nii et pühapäeval puhkasin sellest. Nüüd lähemad paar nädalat asendan kiired trennid kergete tempokrossidega ja siis alustan väga ettevaatlikult kiiremate liigutustega.

Selle 4-5 päevaga langes jooksuvorm 40-50sek/1km peale. mix nii ja mis teha, et endine vorm tagasi saada:
1. nende päevadega tõusis kehakaal 4-5kg, mis minu puhul teeb ca 18-23sek/km peale aeglasemaks tempo. Peab vist väikse dieedi ette võtma, nagunii oli plaanis ennem maratoni jaoks süsivesikute laadimist. nüüd siis paratamatu :D
2. tempokrossidega lükkan kiirust tasapisi jälle õiges suunas tagasi. Lihas peab tempoga uuesti harjuma. 1-2nädalat läheb endise seisu taastamiseks.
3. minu puhul on teada fakt, et asjad ei toimi nii nagu tavalistel inimestel - kui on kasvõi üks puhkepäev vahel, siis järgmistel päevadel joosta ei jaksa. rohkematest päevadest rääkimata, vorm kaob nagu laksust. Kui on tugev või pikk trenn eelneval päeval, siis järgmisel lausa lendan. Nii et peab palju jooksma, et kiirus paraneks jälle :P.

Lõpetuseks:
Tegelt pole asi üldse nii hull, lihtsalt parem puhata ning ravida kui haigena joosta ja kannatada. Ei olnud see venitus/valu tegelikult nii suur. Lihtsalt mõjus kehvalt see puhkus vormile ja kehakaalule. Küll enesetunde ka korda saab!

Kokku kogunes jaanuaris selle pausi tõttu ainult 713,2km jooksu. Nii vähe pole ammu jooksnud :D