sai veidi jalutatud. täna oli väga kerge ja mõnus, samas kiirus oli endalegi ootamatult suur. ja jaksu jäi kõvasti ylegi, ainult jalatallad on hõõrutud, kuna liiv ja praht läks ikka ja jälle tossu sisse, sellise kuiva iilmaga. aga noh, seda vaatab homme, mis seisus nad on.
kokku täna siis puhas kõnd 17km 2:22:00, tõusumeetreid kogunes 60 ja keskmine pulss 141.
30 juuni 2009
29 juuni 2009
hakkab raskeks minema
aga mitte selles mõttes, mis mõni võib esimese hooga arvata :P
tegelikult hakkab vastupidavus tõusma ja suht raskeks läheb pulsi tõstmine. kuigi veel ei tohiks joosta kuu aega, olin sunnitud täna mäkkekõnni otsad hoopis kepijooksuna tegema. ainult nii sain pulsi normaalselt yles ja samas taastus suht ruttu. nii et igati ok. kokkuvõttes sai siis tehtud jälle sütiste nõlval mäkke kepikõndi/jooksu. kokku tuli 9,2km ja 1:11:11min, tõusumeetreid kogunes 180m, keskmine pulss 154 (seekord sain max 180 aind kätte viimasel tõusul) ja enesetunne igati mõnus ja ok. kaal on veel liiga suur ja sellega tuleb palju vaeva näha aga noh, olgus on tehtud!
tegelikult hakkab vastupidavus tõusma ja suht raskeks läheb pulsi tõstmine. kuigi veel ei tohiks joosta kuu aega, olin sunnitud täna mäkkekõnni otsad hoopis kepijooksuna tegema. ainult nii sain pulsi normaalselt yles ja samas taastus suht ruttu. nii et igati ok. kokkuvõttes sai siis tehtud jälle sütiste nõlval mäkke kepikõndi/jooksu. kokku tuli 9,2km ja 1:11:11min, tõusumeetreid kogunes 180m, keskmine pulss 154 (seekord sain max 180 aind kätte viimasel tõusul) ja enesetunne igati mõnus ja ok. kaal on veel liiga suur ja sellega tuleb palju vaeva näha aga noh, olgus on tehtud!
27 juuni 2009
viimane pingutus ennem nädalavahetust
reedel oli siis ootamatult kerge ja kiire käia. sai siis sütistest hiiu staadionini mindud ja seal 3ringi tehtud. nii et suht mägine rada aga samas üritasin pulssi hoida 140kandis või all. mägede pärast tuli see kyll kõrgem aga jäin lubatud piiridesse.
et siis keskmiseks pulsiks tuli lõpuks 139 ja ajaliselt sai käimisega tegeletud 2:14:00 ja selle ajaga kogunes kilomeetreid 15,6. kaloreid kulus 1782. Normi piires kõik.
nädalavaheusel siis puhkan ja järgmine nädal uue hooga jälle!
et siis keskmiseks pulsiks tuli lõpuks 139 ja ajaliselt sai käimisega tegeletud 2:14:00 ja selle ajaga kogunes kilomeetreid 15,6. kaloreid kulus 1782. Normi piires kõik.
nädalavaheusel siis puhkan ja järgmine nädal uue hooga jälle!
25 juuni 2009
mäkkekõnniga jõudu ammutamas
sai tehtud sütiste mäe serval täna kepikõndi yles-alla, yles-alla. nii 7,2km jooksul ja veidi alla tunni aja. Kokku kogunes 165tõusmeetrit. Seekord oli juba veidi raskem pulssi üles saada aga neljandast tõusust alates sain ikka tõusu lõpul yle 180 pulsi kätte. Tempo oli täna kiirem aga samas sain ka õige kepikõnni stiili juba kätte ja suutsin enamus ajast keppidega õieti töötada. mis andis palju juurde ja ka kätes oli veidi enam jõudu. tasapisi hakkab enesetunne juba paranema ja pulss ei kipu nii kergelt enam tõusma, sellegipoolest pingutasin keskmiseks pulsiks seekord 161välja ja veidi üle 1000kalori kulus kõigeks selleks.
kuna nädalavahetusel 2puhkepäeva tulemas trennist, siis vaja ju veidi pingutada, et siis nädalavahetusel ilusti kosuda saaks :P
kuna nädalavahetusel 2puhkepäeva tulemas trennist, siis vaja ju veidi pingutada, et siis nädalavahetusel ilusti kosuda saaks :P
24 juuni 2009
sai väheke liialdatud
nonii nonii noo niii
eile jaaniööselt sai alles 4paiku koju jõutud ja eks täna annab väsimusena tunda. Õnneks joodud siidrit ja söödud liha ei anna tundi. Igatahes siis 4tundi uneaega sel ööl.
aga ilm oli väljas nii ilus ja vaba päev ning võtsingi eesmärgiks rahuliku tempoga kepingut tehes veidi pikemalt jalutada ja loodust nautida. noo nii umbes paar tunnikest. ja eesmärk oli hoida pulss 130-140 vahel, pigem 130lähedale.
Noo tegelikult ega väga palju ei liialdanudki - keskmine pulss tuli 135 ja selle viisid ka yles mõned mäekesed, mis jäid teele sütiste pargist Harku ringi tehes ja tagasiteel. Siis tõusis ikka 150-160kanti aga õnneks vaid hetkeks. liialdatud sai sellega, et läks veidike kauem sellel ringil, kokku kulus siis aega 2tundi 28min ja veidi alla 17km. tõusumeetreid kogunes kokku 70m. viimased paar km oli ikka tunda kyll väsimus sees aga see võis ka vedelikukaotusest olla (ca -3kg), kuna unustasin joogipudeli kaasa võtmast. tempo siis eilsest umbes 40sek km kohta aeglasem.
noo oleks tahtnud vähem teha aga andke andeks, nii ilus ilm oli ja kuidagi ei suutnud :D :P
eile jaaniööselt sai alles 4paiku koju jõutud ja eks täna annab väsimusena tunda. Õnneks joodud siidrit ja söödud liha ei anna tundi. Igatahes siis 4tundi uneaega sel ööl.
aga ilm oli väljas nii ilus ja vaba päev ning võtsingi eesmärgiks rahuliku tempoga kepingut tehes veidi pikemalt jalutada ja loodust nautida. noo nii umbes paar tunnikest. ja eesmärk oli hoida pulss 130-140 vahel, pigem 130lähedale.
Noo tegelikult ega väga palju ei liialdanudki - keskmine pulss tuli 135 ja selle viisid ka yles mõned mäekesed, mis jäid teele sütiste pargist Harku ringi tehes ja tagasiteel. Siis tõusis ikka 150-160kanti aga õnneks vaid hetkeks. liialdatud sai sellega, et läks veidike kauem sellel ringil, kokku kulus siis aega 2tundi 28min ja veidi alla 17km. tõusumeetreid kogunes kokku 70m. viimased paar km oli ikka tunda kyll väsimus sees aga see võis ka vedelikukaotusest olla (ca -3kg), kuna unustasin joogipudeli kaasa võtmast. tempo siis eilsest umbes 40sek km kohta aeglasem.
noo oleks tahtnud vähem teha aga andke andeks, nii ilus ilm oli ja kuidagi ei suutnud :D :P
23 juuni 2009
esimene trenn peale pikka pausi...
Et siis, kui päris algusest alustada - peale eelmise nädala arstil käiku jäi kõrvu kõlama soovitused:
1. teha edasi samu harjutusi ja yritada teha kõvema lihaspingega
2. teha juurde kordinatsiooni ja jõu harjutusi, palliga ja kõhuli olles.
3. teha kepikõndi.
sellest viimasest siis siin ongi nyyd juttu - mu elu esimene kepikõnd. igatahes sai pyhapäeval kepid ostetud ja kuulatud myyjate soovitusi ning hetkel tunne et kepid tsuti liiga pikad aga noh see selleks, saab hakkama. see ju aind taastumisperioodil.
enne kepikõndi tehtud järeldused -
1. kogu vastupidavus kadunud
2. keskkoht kadunud ja asendunud rasvakihiga
3. kaalus ca 7kg juures
kohutavad järeldused ja seepärast otsustasin seda kepikõndi teha ca 1tunni jagu, mitte rohkem. Panin aga soojalt riide, et nac higistada rasvu maha :D ja saigi mindud. 1km sai keppe sätitud ja asendit, nii et suht aeglaselt läks ja ikkagi oli km lõpus pulss 132. yks keppjäigi valesti kätte ja parandan selle vea järgmisel korral. igatahes 1km aeg tuli 8:50 aga enesetunne oli väga hea ja üritasin kerge tempoga kõndida-päris ei jooksnud ka aga nyyd oli näha, et vastupidavus on tõesti kadunud. kuna võtsin ette suht mägise maa, siis tõusude lõpul nägin selliseid pulsse, millest joostes isegi und nägin. max pulssi kätte ei saanud aga tõusude lõpus jäi sellest küll napilt puudu. max peaks olema 185 ja tõusude lõpus olevad numbrid olid kellal 183-184 ja võttis isegi veidi hingeldama.
Igatahes enamus kilomeetrid läksid 7:50-8:00 km tempoga ja hingeldus oli aind tõusude lõpus, mida tuli kokku 5x ette. viimane km siis ka veidi aeglasemalt ja lõdvestusin juba.
kokku tuli siis ette 8km koguajaga 1:05:08. keskmine pulss kokku 158, kalorikulu 1168. sain siis esimese ettekujutuse kepikõnnist. ytlen ausalt, et stiil õige ei olnud - ei suutnud kuidagi keppe käes nii kiiresti liigutada kui vaja oli, nii et vastasjalg-vastaskäsi asjast ei tulnud midagi välja aga eks ma alles õpin ka ja ehk saangi asja käppa.
nagu ikka, tekis palju mõtteid trenni ajal - ehk lähen siiski pühajärve jooksule aga siis seekord kepikõndijana? kui tasapisi yritada vastupidavust tõsta ja kaalu ka alla saab tasapisi, siis ei tohiks see rada ületamatu raskus olla ja mix peakski. mingit kepikõndi kinni panema ei lähe aga näen esmakordselt raja ära ja samas saan ka uusi kogemusi. mõte igatahes idaneb peas... ja ehk ylemistel juba saan kergelt sõrkida...
1. teha edasi samu harjutusi ja yritada teha kõvema lihaspingega
2. teha juurde kordinatsiooni ja jõu harjutusi, palliga ja kõhuli olles.
3. teha kepikõndi.
sellest viimasest siis siin ongi nyyd juttu - mu elu esimene kepikõnd. igatahes sai pyhapäeval kepid ostetud ja kuulatud myyjate soovitusi ning hetkel tunne et kepid tsuti liiga pikad aga noh see selleks, saab hakkama. see ju aind taastumisperioodil.
enne kepikõndi tehtud järeldused -
1. kogu vastupidavus kadunud
2. keskkoht kadunud ja asendunud rasvakihiga
3. kaalus ca 7kg juures
kohutavad järeldused ja seepärast otsustasin seda kepikõndi teha ca 1tunni jagu, mitte rohkem. Panin aga soojalt riide, et nac higistada rasvu maha :D ja saigi mindud. 1km sai keppe sätitud ja asendit, nii et suht aeglaselt läks ja ikkagi oli km lõpus pulss 132. yks keppjäigi valesti kätte ja parandan selle vea järgmisel korral. igatahes 1km aeg tuli 8:50 aga enesetunne oli väga hea ja üritasin kerge tempoga kõndida-päris ei jooksnud ka aga nyyd oli näha, et vastupidavus on tõesti kadunud. kuna võtsin ette suht mägise maa, siis tõusude lõpul nägin selliseid pulsse, millest joostes isegi und nägin. max pulssi kätte ei saanud aga tõusude lõpus jäi sellest küll napilt puudu. max peaks olema 185 ja tõusude lõpus olevad numbrid olid kellal 183-184 ja võttis isegi veidi hingeldama.
Igatahes enamus kilomeetrid läksid 7:50-8:00 km tempoga ja hingeldus oli aind tõusude lõpus, mida tuli kokku 5x ette. viimane km siis ka veidi aeglasemalt ja lõdvestusin juba.
kokku tuli siis ette 8km koguajaga 1:05:08. keskmine pulss kokku 158, kalorikulu 1168. sain siis esimese ettekujutuse kepikõnnist. ytlen ausalt, et stiil õige ei olnud - ei suutnud kuidagi keppe käes nii kiiresti liigutada kui vaja oli, nii et vastasjalg-vastaskäsi asjast ei tulnud midagi välja aga eks ma alles õpin ka ja ehk saangi asja käppa.
nagu ikka, tekis palju mõtteid trenni ajal - ehk lähen siiski pühajärve jooksule aga siis seekord kepikõndijana? kui tasapisi yritada vastupidavust tõsta ja kaalu ka alla saab tasapisi, siis ei tohiks see rada ületamatu raskus olla ja mix peakski. mingit kepikõndi kinni panema ei lähe aga näen esmakordselt raja ära ja samas saan ka uusi kogemusi. mõte igatahes idaneb peas... ja ehk ylemistel juba saan kergelt sõrkida...
13 juuni 2009
pärnus...
viimased paar päeva siis pärnus puhatud ja lähemad paar päeva veel...
eelmised päevad olid soojad ja ilusad aga täna siis märg ja ega hommegi ole vist paremat oodata.
kahjuks jäi Harku järvejooks vahele aga mis parata, parandan selle vea järgmisel aastal..
selg on ikka veel valus ja kätt liigutada raske ning valus aga eks loodan ikka veel paranemisele. mõnel hetkel kyll lootus nõrk aga noo kus ta pääseb, peab ju paranema ! ;P
eelmised päevad olid soojad ja ilusad aga täna siis märg ja ega hommegi ole vist paremat oodata.
kahjuks jäi Harku järvejooks vahele aga mis parata, parandan selle vea järgmisel aastal..
selg on ikka veel valus ja kätt liigutada raske ning valus aga eks loodan ikka veel paranemisele. mõnel hetkel kyll lootus nõrk aga noo kus ta pääseb, peab ju paranema ! ;P
09 juuni 2009
füsioterapeudi juures
Sai siis käidud kohal ja kuulatud, mida tegema peaksin, et käe uuesti tööle saaks.
Hästi tore ja sale ning väga sportlik naine oli kohal, juba kaugelt teretas ja igati lahe oli. Sai niisamagi elust räägitud ja windowsi isegi kirutud, mis seal korra restarti vajas.
Aga nyyd asjast ka:
katsus ja väänas ja uuris ja mõõtis mind iga kylje alt - otsus siis: mitte võimatu aga suht keeruline juhus ning tuleb kiirelt hakata harjutusi tegema, et käsi kinni ei jääks, samas piisavalt rahulikult, et luud lahti jälle ei tõmbaks. näitas igast lahedaid harjutusi tibi ette ning lõpuks trükkus lehed piltide ja õpetustega ka veel välja. 2x päevas siis peab neid tegema + võimalikult palju kätt liigutama - tundsin, et lihased ikka nii nõrgaks jäänud ja ei jõua eriti kätt tõsta. nii et peab hoolega vaeva nägema..
ja kuna raske juhus, siis pidavat ma seal tihedamalt käima veel, et jälgida ja kontrollida ning vajadusel uusi ja tugevamaid harjutusi välja mõtlema. nii et järgmisel kolmapäeval jälle tagasi seal. eks siis annan jälle teada!
Hästi tore ja sale ning väga sportlik naine oli kohal, juba kaugelt teretas ja igati lahe oli. Sai niisamagi elust räägitud ja windowsi isegi kirutud, mis seal korra restarti vajas.
Aga nyyd asjast ka:
katsus ja väänas ja uuris ja mõõtis mind iga kylje alt - otsus siis: mitte võimatu aga suht keeruline juhus ning tuleb kiirelt hakata harjutusi tegema, et käsi kinni ei jääks, samas piisavalt rahulikult, et luud lahti jälle ei tõmbaks. näitas igast lahedaid harjutusi tibi ette ning lõpuks trükkus lehed piltide ja õpetustega ka veel välja. 2x päevas siis peab neid tegema + võimalikult palju kätt liigutama - tundsin, et lihased ikka nii nõrgaks jäänud ja ei jõua eriti kätt tõsta. nii et peab hoolega vaeva nägema..
ja kuna raske juhus, siis pidavat ma seal tihedamalt käima veel, et jälgida ja kontrollida ning vajadusel uusi ja tugevamaid harjutusi välja mõtlema. nii et järgmisel kolmapäeval jälle tagasi seal. eks siis annan jälle teada!
spordiarst ja vanemahüvitis...
täna sai siis füsioterapeudi juures käidud ja hetkel istun autos ning teen aega parajaks. sellest käimisest hiljem õhtul.
hetkel loen blogisid näen et hetke kuumim sõna bloginduses on hoopis vanemahüvitis ja selle kahekordne vähendamine..
ex jälle yks keskerakonna ja savisaare vaimusünnitisi, et inimeste elatustaset langetada ja eestlaste arvu tulevikus vähendada.
isiklikult endale see ei mõju kuna ma mees ja lapsepuhkusele ei lähe mitte. samas saan täiesti aru inimestest keda see probleem puudutab-see lööb jalad alt ja võib pere saata suurde vaesusse. mulle mõjuks ka tuhande-paarine kärpimine laostavalt. mis siis veel lastega peredelt või rasedatest arvestada. inimesed on arvestanud pere sissetulekutega ja et on õige aeg last ootama jääda ning siis lihtsalt voetaxe pool rahast ära.. väga alatu... eriti praeguses niigi halvas majandussituatsioonis. ja need kes planeerisid last, ilmselt lükkavad selle nyyd kaugesse tulevikku kui yldse kunagi...
kahju on nendest inimestest, kes on kadedad, et teised teenivad neist enam, nad ei saa aru, et enamasti ei ela need pered temast paremini, ka kulud on suuremad. aga ehteestlaslik kadedus vaevab neid ikka.
tahaks siit eestist yldse kaugele ära..
ok iphone aku saab nii veel tyhjax:)
hetkel loen blogisid näen et hetke kuumim sõna bloginduses on hoopis vanemahüvitis ja selle kahekordne vähendamine..
ex jälle yks keskerakonna ja savisaare vaimusünnitisi, et inimeste elatustaset langetada ja eestlaste arvu tulevikus vähendada.
isiklikult endale see ei mõju kuna ma mees ja lapsepuhkusele ei lähe mitte. samas saan täiesti aru inimestest keda see probleem puudutab-see lööb jalad alt ja võib pere saata suurde vaesusse. mulle mõjuks ka tuhande-paarine kärpimine laostavalt. mis siis veel lastega peredelt või rasedatest arvestada. inimesed on arvestanud pere sissetulekutega ja et on õige aeg last ootama jääda ning siis lihtsalt voetaxe pool rahast ära.. väga alatu... eriti praeguses niigi halvas majandussituatsioonis. ja need kes planeerisid last, ilmselt lükkavad selle nyyd kaugesse tulevikku kui yldse kunagi...
kahju on nendest inimestest, kes on kadedad, et teised teenivad neist enam, nad ei saa aru, et enamasti ei ela need pered temast paremini, ka kulud on suuremad. aga ehteestlaslik kadedus vaevab neid ikka.
tahaks siit eestist yldse kaugele ära..
ok iphone aku saab nii veel tyhjax:)
03 juuni 2009
arstil käik.
Sai siis eile korraks arsti külastatud www.ortopeediarstid.ee , Armin Heimani juures. Tundus täiesti ok mees olevat, võrreldes teiste sealsete arstidega, kelle juurde ei läheks küll mingi hinna eest.
Kokkuvõtteks siis: 1.kuu on täpselt kukkumisest möödas, Viljandi järve jooksust ja praeguseks hetkeks peaks katkiste luuotste vahele olema tekkinud sidekude, mis edaspidi hakkab luustuma. Ega keha sisse näe ja muidugi midagi 100% täpsusega öelda on igayhel raske.
Igatahes pakkus tark doktor, et heal juhul võiks äkki esimesed jooksusammud teha umbes 2kuu pärast, st siis (ise arvutades veidike) 1. augustil. aga eks see selg pidi veel pikalt tunda andma ja päris tervenemine võtab veel kaua aega...
aga minu jaoks oli rõõmusõnumiks see, et augustis saab jälle alustada esimeste jooksusammudega, mis ei saa ilmselt kerged olema. rasvakiht juba tasapisi tekkib kehale ja esimese hooga tuleb sellega võitlema hakata, siis vastupidavusega ja siis kiiremate trennidega aga eks kõike tasapisi. Ja ilmselt üritan võimalikult vähe kukkuda, st. üldse mitte külge maha panna :D. ettevaatlikus siis üle kõige!
ahjaa, järgmine nädal ootab, ees külaskäik füsioterapeudi juurde, kes näitab ette harjutused, mida teha, et käsi jälle liikuma saada! see sisi pidi maksma 250eek, eile sai veel tasuta :P
Igatahes ootab, jälgib, vaatab - kõik oleneb enesetundest, kuidas ja millal alustan uuesti ja siin tihedamalt kirjutama hakkan jälle! :P
Kokkuvõtteks siis: 1.kuu on täpselt kukkumisest möödas, Viljandi järve jooksust ja praeguseks hetkeks peaks katkiste luuotste vahele olema tekkinud sidekude, mis edaspidi hakkab luustuma. Ega keha sisse näe ja muidugi midagi 100% täpsusega öelda on igayhel raske.
Igatahes pakkus tark doktor, et heal juhul võiks äkki esimesed jooksusammud teha umbes 2kuu pärast, st siis (ise arvutades veidike) 1. augustil. aga eks see selg pidi veel pikalt tunda andma ja päris tervenemine võtab veel kaua aega...
aga minu jaoks oli rõõmusõnumiks see, et augustis saab jälle alustada esimeste jooksusammudega, mis ei saa ilmselt kerged olema. rasvakiht juba tasapisi tekkib kehale ja esimese hooga tuleb sellega võitlema hakata, siis vastupidavusega ja siis kiiremate trennidega aga eks kõike tasapisi. Ja ilmselt üritan võimalikult vähe kukkuda, st. üldse mitte külge maha panna :D. ettevaatlikus siis üle kõige!
ahjaa, järgmine nädal ootab, ees külaskäik füsioterapeudi juurde, kes näitab ette harjutused, mida teha, et käsi jälle liikuma saada! see sisi pidi maksma 250eek, eile sai veel tasuta :P
Igatahes ootab, jälgib, vaatab - kõik oleneb enesetundest, kuidas ja millal alustan uuesti ja siin tihedamalt kirjutama hakkan jälle! :P
01 juuni 2009
jooksutossudest.. käimisest, rattastest...
Nagu ikka, on enamus jooksjad kindlad mingitele kindlatele tossufirmadele ja nende markidele. Ühesõnaga oluline on nende valikul kindlasti nimi, reklaam aga ka jalale sobivus.
Eks vaatan minagi, kui käin kuskil teistes riikides, eelkõige spordipoode ja seal jalatsite riiuleid. seda muidugi eestis ka.
Üsna kahju on väita, et eestis leian endale sobivaid ja ka kasutuses oelvaid treeningutossu marke üliharva, kui üldse. Võistluseks sobivaid poodides ei leiagi - on õnn, et neid saab esindajate kaudu tellida. Probleem aga selles, et mina tean ja viitsin ja pean vajalikuks tellida. enamus inimesi aga ostavad seda, mis poes koha peal on. Ei mõista eriti, miks siinsed spordipoed ei telli häid tosse?
Ostjaid oleks kindlasti. Kas on tööl ostujuhid, kes ei jaga toodetest midagi? või teevad esindused halba reklaami ja selgitustööd?
Tegelikult sügisel Dublinis, Iirimaal ringi käies, mõte hoopis muutus - polegi see eesti jooskjate elu nii halb! Seal valikut peaaegu polnudki. Spordipoode oli aga see, mis seal müügis oli, oli kõik jalgpalli kaup ja enamus poodides polnud jooksjate jaoks isegi üldse mitte midagi. Niie t meie elu on siin veel väga hea, nendega võrreldes! Samas jooksaid oli linna peal näha, seda ka hommikul väga vara miinuskraadidega ja lühikeses dressis. Nii et ei suudeta jooksjate vaimu väikse valikuga murda!
Hoopis teised tuuled puhusid Kopenhaagenis, kus oli valik Eestiga võrreldes ikka võrreldamatult parem. Oli erinevaid marke, mida eestis pole näinudki aga mille ostmine on mõtetes olnud. sai poes kohapeal jooksurajal testida neid, kas ikka sobivad jne... Igatei hea suhtumine ja jooksjaid oli väljas ka tööpäevadel lausa hulgi. selle kõrval paistis eesti ikka suht posikesena jooksualal.
Lõpetuseks ütlen, et Eestis aasta-aastalt jooksjate arv ja ka tase tõusevad ning loodetavasti muutub ka siin tasapisi valik suuremaks ja paremaks. Eks kõik võtab aega!
heh, ja mida veel ei näinud ei Dublinis ega Kopenhaagenis poodides olid, käimiskepid ja käimisalaga tegelejad - see spordiala pole veel sinna jõudnud.
Mida aga kõige enam Kopenhaageni tänavatel nägin - olid jalgratturid, igal meetril ja hetkel oli neid näha ja palju. jalgratta teed - igal pool, kohati lausa kaherealised. Polnud õieti teed, kus ääres puudus jalgrattatee. vat see oli nii kõva sõna, et isegi mul jäi karp lahti ja tahtmine osta ratast ainult kasvas!
Eks vaatan minagi, kui käin kuskil teistes riikides, eelkõige spordipoode ja seal jalatsite riiuleid. seda muidugi eestis ka.
Üsna kahju on väita, et eestis leian endale sobivaid ja ka kasutuses oelvaid treeningutossu marke üliharva, kui üldse. Võistluseks sobivaid poodides ei leiagi - on õnn, et neid saab esindajate kaudu tellida. Probleem aga selles, et mina tean ja viitsin ja pean vajalikuks tellida. enamus inimesi aga ostavad seda, mis poes koha peal on. Ei mõista eriti, miks siinsed spordipoed ei telli häid tosse?
Ostjaid oleks kindlasti. Kas on tööl ostujuhid, kes ei jaga toodetest midagi? või teevad esindused halba reklaami ja selgitustööd?
Tegelikult sügisel Dublinis, Iirimaal ringi käies, mõte hoopis muutus - polegi see eesti jooskjate elu nii halb! Seal valikut peaaegu polnudki. Spordipoode oli aga see, mis seal müügis oli, oli kõik jalgpalli kaup ja enamus poodides polnud jooksjate jaoks isegi üldse mitte midagi. Niie t meie elu on siin veel väga hea, nendega võrreldes! Samas jooksaid oli linna peal näha, seda ka hommikul väga vara miinuskraadidega ja lühikeses dressis. Nii et ei suudeta jooksjate vaimu väikse valikuga murda!
Hoopis teised tuuled puhusid Kopenhaagenis, kus oli valik Eestiga võrreldes ikka võrreldamatult parem. Oli erinevaid marke, mida eestis pole näinudki aga mille ostmine on mõtetes olnud. sai poes kohapeal jooksurajal testida neid, kas ikka sobivad jne... Igatei hea suhtumine ja jooksjaid oli väljas ka tööpäevadel lausa hulgi. selle kõrval paistis eesti ikka suht posikesena jooksualal.
Lõpetuseks ütlen, et Eestis aasta-aastalt jooksjate arv ja ka tase tõusevad ning loodetavasti muutub ka siin tasapisi valik suuremaks ja paremaks. Eks kõik võtab aega!
heh, ja mida veel ei näinud ei Dublinis ega Kopenhaagenis poodides olid, käimiskepid ja käimisalaga tegelejad - see spordiala pole veel sinna jõudnud.
Mida aga kõige enam Kopenhaageni tänavatel nägin - olid jalgratturid, igal meetril ja hetkel oli neid näha ja palju. jalgratta teed - igal pool, kohati lausa kaherealised. Polnud õieti teed, kus ääres puudus jalgrattatee. vat see oli nii kõva sõna, et isegi mul jäi karp lahti ja tahtmine osta ratast ainult kasvas!
Tellimine:
Postitused (Atom)