Et siis nüüdseks juba nädal tagasi, eelmisel reedel, sai jälle arstil käidud, kes siis andis teada magnetuuringu tulemused. Tuli välja, et röntgen ikkagi pettis ja muu esimesed kahtlustused osutusid tõeks - jalaluumurd. Täiesti pooleks. Ja suures teadmatuses sai niimoodi katkise jalaluuga isegi Tallinna Maraton läbi joostud :D Nüüd ei tohi pikemat aega isegi mitte kõndida või vähemalt võimalikult vähe. muudest tegevustest rääkimata... Sinna alla ei kuulu õnneks ujumine, rattasõit ja sex... Esimesed kaks mulle ei meeldi, ju siis tuleb kolmandale rõhku panna :D
veidi üle kahe kuu on veel aega järgmise maratonini - see saab ilmselt läbi joostud 0km trenni pealt või hoopis jalutatud. ei ole veel kindel, kas julgen siis jooksusammu teha või puhkan märtsi-aprillini.... Igatahes, kuna piletud olemas ja kohale peab minema, siis läbi ma selle teen ja vahet pole mismoodi või mis ajaga - saabki nautida selliseid olukordi ja olla koos inimestega, kellega tavaliselt kokku ei satuks. Omamoodi lahe seegi - ka halvast asjast tuleb võtta maksimaalne positiivne kogemus! Mina ja mu lõpmatu positiivsus... :D noo ei suuda kuidagi asju negatiivses valguses näha!
Ahjaa, arst kirjutas veel karuannuse glükosamiini raviks ja soovitas Artrostop kreemiga määrida. Eks ma siis vahepeal tegelen nende asjadega ja üritan kaalus mitte väga palju juurde võtta. see viimane saab muidugi raske olema :D aga küll ma hakkama saan, nagu kõigi muudegi asjadega! Üritan siis kasutada aega rohkem kasulikkude tegevustega ja viibin rohkem Facebookis:
28 oktoober 2011
04 oktoober 2011
magneti all ka käidud - nüüd veel 2nädalat ootamist
Täna siis sai ka magneti all uuringutel jalaga käidud.
1. aeg oli küll 11:30 aga kohal sai oldud juba mingi 11 paiku
2. kell 11:35 öeldi, et nad said alles aparaadi korda jakümnekonna minuti pärast võetakse mind ette
3. 11:47 kutsutigi ja öeldi, et nüüd heida aga pikali ja ära jalga liiguta 45min
4. ca37-40min hiljem lasti lahti sealt
järgmine kord siis 2nädala pärast saab arsti käest tulemuste kohta teada.
niikaua teen siis trepikõndi edasi :P
30 september 2011
tasakesi ju võib.. elada lõpmatuseni!
nädala alguses hakkas käimisel lisaks ka põlv veidi tunda andma - tagajärg mitte treenimisele.
lihased muutuvad nõrgemaks ja ei hoia liigeseid korralikult paigal ja noh, eks see kehakaal on ka veidike kõrgemale läinud....
Nii et otsustasin end ikka vahest veidi liigutada. alguses sai veidi mõeldud, mida teha?
Ja siis sai otsustatud trepikõnni kasuks s.t. valu on tunda kõndides ja joosta muidugi üldse ei
saa aga trepi peal haige liiges koormust ei saa, nii et mõeldud-tehtud.
Nüüdseks siis kolmel päeval tehtud pisikest tiiru trepist üles-alla. eks ta veidi tüütu on aga
pikki maid jooksma harjunult, pole see üldse hull.
Igatahes saab päris mõnusa koormuse - kuna 2,5nädalat pole end liigutanud, siis mõjub see
mõnusalt, saab pulsi veidike ülespoole ja samas mõjutab ilusasti ka jalalihaseid jooksupausi ajal.
Ja samas haige koht puhkab, nii et ideaalne trenn lausa :D
Esimesel päeval sai tehtud prooviks 20min - tulemus ok.
Teisel päeval tunnike - tulemus ok ja ka põlvevalust sai lahti tänu trennile. ning isegi haige koht andis vähem tunda.
Kolmandal 2tunnikest - tulemus ok ja enesetunne ning tuju juba päris hea. kehaline koormus on ikka üks
krdima hea asi - annab hea toonuse, hea tuju, aitab leevendada kaalutõusu, tekitab häid mõtteid, ning ravib haigeid kohti, jne jne...
Järgmisel nädalal siis magneti alla aga jah, kahju et siis alles 2nädalat hiljem tagasi arstile,
tahaks juba varem ju teada, mis seal tulemus näitab. Aga kes kannatab, see kaua elab,
nii et ma vist elan lõpmatuseni :P
Surematu
27 september 2011
15päeva ja ei ühtegi jooksusammu
Ka käimist kah suht vähe vaid rohkem voodis lebamist... (ja +8kg ning ümar kõht)
Otseselt käies enam ei lonka aga valu on tunda ja osade jalaasendite juures segab korralikult.
Arsti juures käimisest siis:
(Vähemalt ei pidanud Mardna juurde minema, sellele oleks siis ka EI öelnud, kui oleks samal päeval aeg olnud. Halbade arstide juurde ei lähe küll mitte! Selle praeguse arstiga aga kogemused puudusid veel)
Sai oodatud 15-20min,
kiirelt sisse, kiirelt välja - ei vaadatud õieti mu poolegi (küsis aind mille üle krdan) vaid saadeti pilti tegema jalast. (krt kahju, et mu tavalist arsti polnud aga hea ikkagi, et vahele sain aja tutvuste kaudu. Samas nii halba tunnet kui Mardnaga ka polnud).
15min seal ootamist. siis sai igasuguseid ronimisharjutusi tehtud ja 2pilti selle tulemuseks.
tagasi arstile - 15min ootamist ja ... tulemuseks tagasi pilti tegema, kuna arst ei näinud midagi :D
15min ootamist ning jälle veidi ronimisharjutusi ja tehti üks pilt. siis ei lastud arstile tagasi minna vaid kästi oodata. 15min ootamist ja lubati arsti juurde minna.
seal 15min ootamist ja arst võttis vastu uuesti.
tulemuseks - arst ei näinud ikkagi pildi pealt, et luul midagi viga oleks.
uuris ja katsus seda jalga ja küsis kas valus, kas on paistes/turses olnud jne..
kõigile küsimustele minu poolt vastuseks "ei". valus ainult joostes/käies.
ning kirjutati saateleht 2nädala pärast Mustamäe haiglasse magneti alla uuringutele vb viga hoopis kõhres...
ning veel 2nädalat hiljem tagasi arstile tulemusi teada saama...
Hullult kulus seal aega ja nagu ma ka kartsin - tulemust ei miskit veel :D
kui vahepeal jalg terveks ei saa, siis äkki uued uuringud näitavad midagi
aga sinna on veel pikk aeg... ja mõtteid, mis seal siis ikka viga võib olla?
PS!
mõttepausid ei ole just kõige paremad asjad - tulevad igasugused hullumeelsed mõtted ning ideed.
aga nendest juba siis kui jalaga selgus majas ja olemas "luba tappa", st. luba joosta jälle :D
ning ka väike "tunne" tagasi sees.
eks näis siis mis sellest saab....
17 september 2011
puhkus ennem järgmist hooaega
eelmises kirjutises arvasin, et jalavalu läheb üle ja oli kerge väljaväänamine ülemistel mägedes aga hetkeseisuga... võimalik, et hoopis luumurd...
sellest ajast siiani lonkan tõsiselt ka käies ja mõnel päeval on rakse aeglaseltki poodi longata, 100m läbimiseks kulub 5-10min :D
eks täpsem põhjus selgub kolmapäeval, kui arstiaeg. loodetavasti pääsen opita aga ega ma enam kindel selles ole, kuna valu on kuskil liigeses sees ja võimalik, et sealt kuskilt luu/kõhred/kinnitused purud.
igatahes hetkel veedan enamuse ajast voodis või toolis ja üritan käimisestki hoiduda, 6kg kehakaalu juurde tulnud :D ravin jalga - rest, ice, elevation, põletikuvastane ravi jne
nii et on aega mõelda ja ongi mõtted juba järgmise hooaja ja järgmiste maratonide juures!
Tugevat vaimu juba ei murra! mis ei tapa, teeb tugevamaks!
sellest ajast siiani lonkan tõsiselt ka käies ja mõnel päeval on rakse aeglaseltki poodi longata, 100m läbimiseks kulub 5-10min :D
eks täpsem põhjus selgub kolmapäeval, kui arstiaeg. loodetavasti pääsen opita aga ega ma enam kindel selles ole, kuna valu on kuskil liigeses sees ja võimalik, et sealt kuskilt luu/kõhred/kinnitused purud.
igatahes hetkel veedan enamuse ajast voodis või toolis ja üritan käimisestki hoiduda, 6kg kehakaalu juurde tulnud :D ravin jalga - rest, ice, elevation, põletikuvastane ravi jne
nii et on aega mõelda ja ongi mõtted juba järgmise hooaja ja järgmiste maratonide juures!
Tugevat vaimu juba ei murra! mis ei tapa, teeb tugevamaks!
28 august 2011
2nädalat veel - Tallinna Maraton 2011
Ei viitsi nagu oodata, kaua võib. tahaks juba maratoni jooksma :D need lühikesed sutsakad siin hakkavad ära tüütama :D
Eilne Ülemiste jooks näitas, et vorm paraneb. Kiirust pole teinud eriti ja ei teegi - jooksen puhtalt vastupidavuse pealt läbi asja. Eks näis, mis sellest siis saab, võtaks esimese poole plaani 1:22ga ja edasi vaatab, jookseb kaua jõuab. kui kannatab lõpuni, on ideaalne, kui ei kannata, pole ka paha.
Igatahes põhi on all ja kohe peale maratoni hakkab uus periood, kus suurem rõhk hakkab langema kiirusele ja selle tõstmisele. Igatahes sel aastal on hea jooksutahtmine ja ilmselt panen end kirja ka Saaremaa 3päevajooksule. Tundub selline mõnus üritus olema, kus tahaks osaleda. Eks mõni tuttav koht ka jääb kindlasti silma Saaremaal elamise ajast, väike vaheldus igatahes!
Eilne Ülemiste jooks näitas, et vorm paraneb. Kiirust pole teinud eriti ja ei teegi - jooksen puhtalt vastupidavuse pealt läbi asja. Eks näis, mis sellest siis saab, võtaks esimese poole plaani 1:22ga ja edasi vaatab, jookseb kaua jõuab. kui kannatab lõpuni, on ideaalne, kui ei kannata, pole ka paha.
Igatahes põhi on all ja kohe peale maratoni hakkab uus periood, kus suurem rõhk hakkab langema kiirusele ja selle tõstmisele. Igatahes sel aastal on hea jooksutahtmine ja ilmselt panen end kirja ka Saaremaa 3päevajooksule. Tundub selline mõnus üritus olema, kus tahaks osaleda. Eks mõni tuttav koht ka jääb kindlasti silma Saaremaal elamise ajast, väike vaheldus igatahes!
01 august 2011
Noo ei ole mahti olnud kirjutada :D
ja tuleb seekordki suht lühidalt ja kiirelt!
See aasta on igatahes siiani läinud väga mõnusa treeningu tähe all, mingeid jamasid lihastega ja muude kehaosadega pole ette tulnud. Kehakaal võiks mõned kilod all olla enne Tallinna maratoni aga ehk saab sellega ka selleks ajaks jonksu. piisaks isegi -3kg.
Igatahe speale Riia maratoni on kõigil võistlustel, kus osaletud joostud isiklikud rekordid ja mitte sekunditega vaid minutitega kiiremalt ning seda väga tugevalt pingutamata. Kiirust pole eriti tehtud, rohkem rõhk olnud vastupidavusel. Kiirust hakkan tõstma peale Tallinna Maratoni, et jõuda heasse vormi talvisteks poolmaratonideks ja maratonideks. Tallinna maratoni võtan pigem arendava pika jooksuna praegusel baasetapil kogutud vastupidavuse pealt. Treeningplaani on täidetud peaaegu ideaalselt - nädala kilometraasid kõiguvad ca140-220vahel, vastavalt plaanile. Hetkel käes viimane veidi suurema mahuga nädal, enne maratoni ja edaspidi hakkavad nädalast-nädalasse mahud langema kuni 11sept, ehk üritab ka paar kiirusetrenni vahele sokutada. Olulist eesmärki ei võtagi maratoniks, eks viimasel nädalal vaatab, mis seis on...
igatahes enesetunne ON hea ja vorm paranemas iga nädalaga!
See aasta on igatahes siiani läinud väga mõnusa treeningu tähe all, mingeid jamasid lihastega ja muude kehaosadega pole ette tulnud. Kehakaal võiks mõned kilod all olla enne Tallinna maratoni aga ehk saab sellega ka selleks ajaks jonksu. piisaks isegi -3kg.
Igatahe speale Riia maratoni on kõigil võistlustel, kus osaletud joostud isiklikud rekordid ja mitte sekunditega vaid minutitega kiiremalt ning seda väga tugevalt pingutamata. Kiirust pole eriti tehtud, rohkem rõhk olnud vastupidavusel. Kiirust hakkan tõstma peale Tallinna Maratoni, et jõuda heasse vormi talvisteks poolmaratonideks ja maratonideks. Tallinna maratoni võtan pigem arendava pika jooksuna praegusel baasetapil kogutud vastupidavuse pealt. Treeningplaani on täidetud peaaegu ideaalselt - nädala kilometraasid kõiguvad ca140-220vahel, vastavalt plaanile. Hetkel käes viimane veidi suurema mahuga nädal, enne maratoni ja edaspidi hakkavad nädalast-nädalasse mahud langema kuni 11sept, ehk üritab ka paar kiirusetrenni vahele sokutada. Olulist eesmärki ei võtagi maratoniks, eks viimasel nädalal vaatab, mis seis on...
igatahes enesetunne ON hea ja vorm paranemas iga nädalaga!
03 aprill 2011
jalg veel veidi valus aga käies enam tunda ei anna
Enam ei ole palju aega Riia maratonini...
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P
21 märts 2011
maht tõuseb - tõuseb kiirus, langeb pulss
millised muutused toimuvad jooksja organismis, kui trennis läbitavad jooksumaad pikenevad?
a.Jooks muutub ökonoomsemaks, lihased kulutavad sama töö tegemiseks vähem energiat, kuna neid on õpetatud/treenitud selleks. Lihased õpivad kasutusele võtma organismi nn "peidetud varusid" rasvade näol ja oskavad neid varusid kasutada ökonoomsemalt.
b.Joostes pidevalt kindla kiirusega, lihased õpivad jooksma just sellel kiirusel ökonoomselt. Tasapisi kiirusi tõstes toimubki areng kiirema jooksu suunas. Samas kui ei kasutata erinevaid kiirusi treeningutel, siis lihas "oskabki" joosta ökonoomselt ainult sellel ühel, konkreetsel kiirusel. Sellist treeningmeetodit kasutavad üldjuhul algajad või väiksemate kogemustega jooksjad aga ilmselt ka peale vigastusi tagasitulijad alguses või eakamad. Õige oleks treeningutel kasutada erinevaid kiirusi, soovitavalt erinevate kiiruste "piiri lähedal, kuid samas siiski veidike allpool", et tasapisi "nügida" edasi kiirusi. üldjuhul on kasutatavad kiirused erinevate võistlusmaade kiirused n. jooks maratoni kiirusel, jooks 10km tempos, jooks 5km tempos, 3km, 1,5km jne. Kui jooksjal pole antud võistlusmaal tulemust kirjas, siis võib "kirvemeetodil" arvesse võtta, et kiiruste vahe nendel maadel on ca 10sek/km peale.
c.Ei tohiks joosta iga päev kiirelt vaid vahele tuleb teha puhkepäevi, sest areng toimub just puhkuse ajal. Lihasel on vaja taastumise aega. oma kogemustest võin öelda: Mida enam joosta, seda treenitum on lihas ja ökonoomsem ning taastub kiiremini. See kehtib küll alles üle 180-200km nädalas joostes. alla seda see ei kehti. samuti ei pruugi see kehtida iga teise puhul, organismid ja vajalikud mõjutusvahendid võivad erinevad olla. Aga puhata on siiski vaja ja tugevaid trenne nädalas palju olla ei tohiks.
d.Olen avastanud, et kasulikum on puhkepäevadel teha kerge sörk, kui täispuhkus. Vähemalt suurema mahu puhul. Järgmine päev peale täispuhkepäeva on väga raske joosta ja lihastes vähe jõudu. peale taastava sörgiga trenni, on järgmine trenn märksa kiirem ja tõhusam. Väga hea näide oli näiteks eilne pikk jooks, mis oli pika ja raske nädala lõpuks vägagi kerge ja mõnus. Sai alustatud 4:34tempos aga kuna pulss üle 120 ei tahtnud kuidagi tõusta, siis sai tasapisi tempo tõstetud alla 4:20. Kokku tuli siis 37km keskmise kiirusega 4:24min/km keskmine pulss 136. Jooksu ajal ei kasutanud energiageele ega spordijooke vaid ainult paljast vett, et õpetada organismi kasutama just enda "sala"varusid ja et oleks piisavalt vedelikku nende varude "põletamiseks". :D Sellel nädalal nii pikka jooksu ette pole näha ja terve nädal on kergem ning väiksema mahuga - ka puhkenädalad on omal tähtsal kohal!
Esimesed maratonid pole enam kaugel!
Eestimaal juba sellel nädalavahetusel Otepää-Tartu maraton. Loodaks erinevates blogides lugeda hiljem muljeid selle kohta. Ja 3nädala pärast Rotherdami maraton, kus osaleb ka suur osa Eesti Maratonijooksjate ladvikust ning pannakse ilmselt ilusad tulemused edetabelisse kirja. Enda selle aasta esimese maratonini on põhimõtteliselt täpselt 2kuud aega! Pole enam midagi, täitsa kiire hakkab juba! Huvitav, kas teistel Eestimaalastel, kes seal osalevad on juba hotellid broneeritud ja bussipiletid ostetud? Enda hotell on paigas ja saab mõned päevad Riias peale jooksu niisamagi ringi luusitud! peaks bussipiletid ka varsti ära ostma, muidu võib veel maha jääda :D
a.Jooks muutub ökonoomsemaks, lihased kulutavad sama töö tegemiseks vähem energiat, kuna neid on õpetatud/treenitud selleks. Lihased õpivad kasutusele võtma organismi nn "peidetud varusid" rasvade näol ja oskavad neid varusid kasutada ökonoomsemalt.
b.Joostes pidevalt kindla kiirusega, lihased õpivad jooksma just sellel kiirusel ökonoomselt. Tasapisi kiirusi tõstes toimubki areng kiirema jooksu suunas. Samas kui ei kasutata erinevaid kiirusi treeningutel, siis lihas "oskabki" joosta ökonoomselt ainult sellel ühel, konkreetsel kiirusel. Sellist treeningmeetodit kasutavad üldjuhul algajad või väiksemate kogemustega jooksjad aga ilmselt ka peale vigastusi tagasitulijad alguses või eakamad. Õige oleks treeningutel kasutada erinevaid kiirusi, soovitavalt erinevate kiiruste "piiri lähedal, kuid samas siiski veidike allpool", et tasapisi "nügida" edasi kiirusi. üldjuhul on kasutatavad kiirused erinevate võistlusmaade kiirused n. jooks maratoni kiirusel, jooks 10km tempos, jooks 5km tempos, 3km, 1,5km jne. Kui jooksjal pole antud võistlusmaal tulemust kirjas, siis võib "kirvemeetodil" arvesse võtta, et kiiruste vahe nendel maadel on ca 10sek/km peale.
c.Ei tohiks joosta iga päev kiirelt vaid vahele tuleb teha puhkepäevi, sest areng toimub just puhkuse ajal. Lihasel on vaja taastumise aega. oma kogemustest võin öelda: Mida enam joosta, seda treenitum on lihas ja ökonoomsem ning taastub kiiremini. See kehtib küll alles üle 180-200km nädalas joostes. alla seda see ei kehti. samuti ei pruugi see kehtida iga teise puhul, organismid ja vajalikud mõjutusvahendid võivad erinevad olla. Aga puhata on siiski vaja ja tugevaid trenne nädalas palju olla ei tohiks.
d.Olen avastanud, et kasulikum on puhkepäevadel teha kerge sörk, kui täispuhkus. Vähemalt suurema mahu puhul. Järgmine päev peale täispuhkepäeva on väga raske joosta ja lihastes vähe jõudu. peale taastava sörgiga trenni, on järgmine trenn märksa kiirem ja tõhusam. Väga hea näide oli näiteks eilne pikk jooks, mis oli pika ja raske nädala lõpuks vägagi kerge ja mõnus. Sai alustatud 4:34tempos aga kuna pulss üle 120 ei tahtnud kuidagi tõusta, siis sai tasapisi tempo tõstetud alla 4:20. Kokku tuli siis 37km keskmise kiirusega 4:24min/km keskmine pulss 136. Jooksu ajal ei kasutanud energiageele ega spordijooke vaid ainult paljast vett, et õpetada organismi kasutama just enda "sala"varusid ja et oleks piisavalt vedelikku nende varude "põletamiseks". :D Sellel nädalal nii pikka jooksu ette pole näha ja terve nädal on kergem ning väiksema mahuga - ka puhkenädalad on omal tähtsal kohal!
Esimesed maratonid pole enam kaugel!
Eestimaal juba sellel nädalavahetusel Otepää-Tartu maraton. Loodaks erinevates blogides lugeda hiljem muljeid selle kohta. Ja 3nädala pärast Rotherdami maraton, kus osaleb ka suur osa Eesti Maratonijooksjate ladvikust ning pannakse ilmselt ilusad tulemused edetabelisse kirja. Enda selle aasta esimese maratonini on põhimõtteliselt täpselt 2kuud aega! Pole enam midagi, täitsa kiire hakkab juba! Huvitav, kas teistel Eestimaalastel, kes seal osalevad on juba hotellid broneeritud ja bussipiletid ostetud? Enda hotell on paigas ja saab mõned päevad Riias peale jooksu niisamagi ringi luusitud! peaks bussipiletid ka varsti ära ostma, muidu võib veel maha jääda :D
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
marathon,
maraton,
pikk trenn,
Riia maraton 2011,
sport
17 märts 2011
nädalavahetusel jälle pärnu
Kui vahepeal jääkülmade ilmadega sai ära jäetud hommikused väljasjooksud ja kilometraas langes katastroofiliselt, hakkas kohe ka jalg väsima, pulss tõusma ja kiirus ning vastupidavus kadus jalgadest. läks ikka päris raskeks ja lootus hakkas kaduma. Nüüd, mil 3s nädal on saanud ilusti ka hommikuseid jookse tehtud ja jooksukilometraas lähenemas 200le nädalas, on lootuskiir jälle paistma hakanud - kiirused tõusevad, pulsid langevad ja enesetunne on super. Jooks läheb üha kergemaks, mida rohkem jooksen! Eilsed pikad tempokiirendused näitasid, millise ajaga võiks hetkel maratoni joosta ja see oli ootamatu üllatus... Et mitte ära sõnuda, siis numbritest me ei räägi aga roheline tuli juba vilgub ja vorm paraneb kiirelt!
aga noh, nädalavahetusel võib siis jälle Pärnumail jooksmas näha. Saab seal kerged jooksud tehtud.
aga noh, nädalavahetusel võib siis jälle Pärnumail jooksmas näha. Saab seal kerged jooksud tehtud.
14 märts 2011
Sai veidi statistikat tehtud - Riia Maraton 2011
täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas
---->
täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas
---->
täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas
---->
täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas
--->
täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas
--->
täiendatud seisuga 18.03.2011a. lisatud ka eesmärkide veerg.
Kes sooviks võib kommentaarides eesmärgist ka rääkida. Pärast vaatame, kuidas läks!
--->
Panin kokku edetabeli Riia Maratonile hetkel registreerinute hulgas (eestlased). Tabel on tehtud eelmise aasta parima tulemuse põhjal. Ridade lõpus on kirjas isiklik rekord juhul kui see pole joostud aastal 2010.
Tulemuste saamisel oli abiks selline netilehekülg: http://www.marathon100.com
Nr.Nimi Eelmine aasta, koht Parim tulemus, aasta, koht
tulemus koht tulemus aasta koht eesmärgiks
1.Paavo Vaher 2:56:02 Tallinn
2.Lauri Luik 2:56:05 Tallinn 2:55:50 2009 Riia
3.Andres Laineste 2:58:25 Nizza
4.Tarmo Reitsnik 2:58:43 Berliin 2:47:58 2008 Berliin
5.Jüri Lember 3:04:37 Tallinn
6.Veiko Sulev 3:08:30 Vana-Aasta
7.Rünno Ruul 3:08:37 Tallinn eesmärk 3:00
8.Lauri Valdmaa 3:12:53 Riia eesmärk 3:10
9.Reigo Lehtla 3:13:41 Amsterdam
10.Erik Saarts 3:19:42 Kopenhaagen
11.Urmas Volens 3:19:53 Tallinn 3:16:06 2009 Rahvajooks
12.Eerik Heldna 3:23:06 Tallinn
13.Marco Maleva 3:23:32 Tallinn
14.Ago Saluveer 3:28:15 Tallinn
15.Agu Bleive 3:29:04 Tallinn 3:13:26 2009 Riia
16.Tiit Palu 3:29:16 Tallinn
17.Aivar Juus 3:29:34 Tallinn
18.Indrek Jürgenstein 3:32:49 Tallinn
19.Halmar Heinmets 3:37:25 Tallinn
20.Toomas Sarapuu 3:40:04 Vana-Aasta
21.Andre Mägi 3:41:15 Tallinn
22.Andres Aamisepp 3:42:44 Tallinn
23.Rait Põllendik 3:43:59 Tallinn 3:27:56 2006 Vantaa
24.Sven OIDJÄRV 3:44:57 Antwerpen 3:41:43 2009 Riia
25.Ringo Krilovs 3:46:01 Pariis
26.Priit Lopsik 3:48:17 Tallinn
27.Ülo Suursaar 3:48:42 Tallinn 3:47:32 2009 Berliin eesmärk 4tundi
28.Inge Joonas 3:48:46 Tallinn
29.Tarvo Kapp 3:53:09 Vana-Aasta
30.Olav Mets 3:54:00 Tallinn
31.Kalle Tammjärv 3:54:57 Tallinn
32.rait männa 3:56:04 Tallinn
33.Valli Parts 3:59:11 Tallinn
34.Margus Sepp 4:06:07 Tallinn
35.Andrei Lopsik 4:08:31 Tallinn
36.Toivo Sikka 4:09:16 Vana-Aasta 3:43:24 2007 Valmiera
37.Madis Puhm 4:14:25 Tallinn
38.Eviza Julge 4:19:38 Tallinn
39.Tarmo Pool 4:22:08 Tallinn
40.Erki Lillemägi 4:22:12 Tallinn
41.Ain-Ivar Tupp 4:27:56 Tallinn 4:24:08 2009 Otepää eesmärk: 3:45
42.Steven Innos 4:29:53 Tallinn
43.Märt Prosin 4:30:32 Vana-Aasta 3:16:49 2009 Berliin
44.Heiki Talvik 4:32:00 Tallinn
45.Ahti Vuks 4:32:05 Tallinn
46.Marek Jõela 4:33:31 Stockholm
47.Hannes Viherpuu 4:41:27 Tallinn 3:48:37 2009 Kopenhaagen
48.Rein Pärn 4:45:29 Verona 3:22:18 1994 Raudmehe
49.Ülle Suursaar 4:51:43 Tallinn 4:44:30 2009 Berliin eesmärk 5tundi
50.Leino Rei 4:53:22 Tallinn
51.Imre Viin 4:54:10 Tallinn
52-66. pole osalenud ennem maratonidel
Hiid Siimson - -
Martin Laasma - -
Kaimar Kerno - -
Halmar Heinmets - -
Reget Roomet - -
Tanel Juns - -
Maichl Suur - -
John Innos - -
Janno Pajupuu - -
Ewa Lehis - -
Rait Vagula - -
Laur-Kristjan Logina - -
Marlen Piskunov - -
Martin Küüsmaa - -
Mark Metsla - -
---->
täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas
---->
täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas
---->
täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas
--->
täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas
--->
täiendatud seisuga 18.03.2011a. lisatud ka eesmärkide veerg.
Kes sooviks võib kommentaarides eesmärgist ka rääkida. Pärast vaatame, kuidas läks!
--->
Panin kokku edetabeli Riia Maratonile hetkel registreerinute hulgas (eestlased). Tabel on tehtud eelmise aasta parima tulemuse põhjal. Ridade lõpus on kirjas isiklik rekord juhul kui see pole joostud aastal 2010.
Tulemuste saamisel oli abiks selline netilehekülg: http://www.marathon100.com
Nr.Nimi Eelmine aasta, koht Parim tulemus, aasta, koht
tulemus koht tulemus aasta koht eesmärgiks
1.Paavo Vaher 2:56:02 Tallinn
2.Lauri Luik 2:56:05 Tallinn 2:55:50 2009 Riia
3.Andres Laineste 2:58:25 Nizza
4.Tarmo Reitsnik 2:58:43 Berliin 2:47:58 2008 Berliin
5.Jüri Lember 3:04:37 Tallinn
6.Veiko Sulev 3:08:30 Vana-Aasta
7.Rünno Ruul 3:08:37 Tallinn eesmärk 3:00
8.Lauri Valdmaa 3:12:53 Riia eesmärk 3:10
9.Reigo Lehtla 3:13:41 Amsterdam
10.Erik Saarts 3:19:42 Kopenhaagen
11.Urmas Volens 3:19:53 Tallinn 3:16:06 2009 Rahvajooks
12.Eerik Heldna 3:23:06 Tallinn
13.Marco Maleva 3:23:32 Tallinn
14.Ago Saluveer 3:28:15 Tallinn
15.Agu Bleive 3:29:04 Tallinn 3:13:26 2009 Riia
16.Tiit Palu 3:29:16 Tallinn
17.Aivar Juus 3:29:34 Tallinn
18.Indrek Jürgenstein 3:32:49 Tallinn
19.Halmar Heinmets 3:37:25 Tallinn
20.Toomas Sarapuu 3:40:04 Vana-Aasta
21.Andre Mägi 3:41:15 Tallinn
22.Andres Aamisepp 3:42:44 Tallinn
23.Rait Põllendik 3:43:59 Tallinn 3:27:56 2006 Vantaa
24.Sven OIDJÄRV 3:44:57 Antwerpen 3:41:43 2009 Riia
25.Ringo Krilovs 3:46:01 Pariis
26.Priit Lopsik 3:48:17 Tallinn
27.Ülo Suursaar 3:48:42 Tallinn 3:47:32 2009 Berliin eesmärk 4tundi
28.Inge Joonas 3:48:46 Tallinn
29.Tarvo Kapp 3:53:09 Vana-Aasta
30.Olav Mets 3:54:00 Tallinn
31.Kalle Tammjärv 3:54:57 Tallinn
32.rait männa 3:56:04 Tallinn
33.Valli Parts 3:59:11 Tallinn
34.Margus Sepp 4:06:07 Tallinn
35.Andrei Lopsik 4:08:31 Tallinn
36.Toivo Sikka 4:09:16 Vana-Aasta 3:43:24 2007 Valmiera
37.Madis Puhm 4:14:25 Tallinn
38.Eviza Julge 4:19:38 Tallinn
39.Tarmo Pool 4:22:08 Tallinn
40.Erki Lillemägi 4:22:12 Tallinn
41.Ain-Ivar Tupp 4:27:56 Tallinn 4:24:08 2009 Otepää eesmärk: 3:45
42.Steven Innos 4:29:53 Tallinn
43.Märt Prosin 4:30:32 Vana-Aasta 3:16:49 2009 Berliin
44.Heiki Talvik 4:32:00 Tallinn
45.Ahti Vuks 4:32:05 Tallinn
46.Marek Jõela 4:33:31 Stockholm
47.Hannes Viherpuu 4:41:27 Tallinn 3:48:37 2009 Kopenhaagen
48.Rein Pärn 4:45:29 Verona 3:22:18 1994 Raudmehe
49.Ülle Suursaar 4:51:43 Tallinn 4:44:30 2009 Berliin eesmärk 5tundi
50.Leino Rei 4:53:22 Tallinn
51.Imre Viin 4:54:10 Tallinn
52-66. pole osalenud ennem maratonidel
Hiid Siimson - -
Martin Laasma - -
Kaimar Kerno - -
Halmar Heinmets - -
Reget Roomet - -
Tanel Juns - -
Maichl Suur - -
John Innos - -
Janno Pajupuu - -
Ewa Lehis - -
Rait Vagula - -
Laur-Kristjan Logina - -
Marlen Piskunov - -
Martin Küüsmaa - -
Mark Metsla - -
01 märts 2011
Puhkus läbi ja tagasi kodumail
Päris harjumatu oli muidugi joosta väljas puhkuse ajal, eriti pikemaid või kiiremaid lõike. jahedas ning libedal joostes võttis tavaliselt esimese tunni järel jala suht kangeks. Aga õnneks oligi ainult üks pikem ots (30km) ja polnud hullu.
Aga tööst sai puhatud ja nüüd saab jälle uue hooga edasi tegutsetud. Ei teinudki midagi väga erilist seal puhkuse ajal - rõhk oli mõnusal äraolemisel ja puhkamisel. Sellel nädalal siis uue hooga!
Aga tööst sai puhatud ja nüüd saab jälle uue hooga edasi tegutsetud. Ei teinudki midagi väga erilist seal puhkuse ajal - rõhk oli mõnusal äraolemisel ja puhkamisel. Sellel nädalal siis uue hooga!
21 veebruar 2011
varsti Pärnu
Vahepeal polegi nagu midagi erilist tehtud.
On olnud üks kiirendustega trenn kus kiired osad pidi läbima 3:40min/km tempos aga noh, samm kerge ja läksid need 3:34ga.
ja üks pikem aga väga aeglane jooks mõned mindid üle 3tunni ja 36km. Siin võtsin hoopis imeliku eesmärgi - kasutada joostes hoopis teisi lihaseid kui tavaliselt. ja hoida keskmist sammmusagedust 176-184vahel. See õnnestus ilusti. Kuna aksutusel olid hoopis teised lihased, kui tavaliselt, siis on siiani veel lihased veidi haiged aga õnneks järgmise tugeva trennini on veel paar päeva aega. Täna õhtul oli päris kerge enesetunne joostes.
Kolmapäeva õhtul siis Pärnu ja peab seal vaatama, kuidas väljas jooksmisega lood on. Loodetavasti ilmad saavad ok olema ning ei saa takistuseks.
On olnud üks kiirendustega trenn kus kiired osad pidi läbima 3:40min/km tempos aga noh, samm kerge ja läksid need 3:34ga.
ja üks pikem aga väga aeglane jooks mõned mindid üle 3tunni ja 36km. Siin võtsin hoopis imeliku eesmärgi - kasutada joostes hoopis teisi lihaseid kui tavaliselt. ja hoida keskmist sammmusagedust 176-184vahel. See õnnestus ilusti. Kuna aksutusel olid hoopis teised lihased, kui tavaliselt, siis on siiani veel lihased veidi haiged aga õnneks järgmise tugeva trennini on veel paar päeva aega. Täna õhtul oli päris kerge enesetunne joostes.
Kolmapäeva õhtul siis Pärnu ja peab seal vaatama, kuidas väljas jooksmisega lood on. Loodetavasti ilmad saavad ok olema ning ei saa takistuseks.
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
kiirendused,
pikk jooks,
Pärnu,
sport
18 veebruar 2011
eilne päev oli täitsa ok
ühesõnaga kiirust veel pole ja kehakaal ka suur aga ikkagi võis rahule jääda :P
sai sellise kerge tempokrossi tempoga joostud:
5km tempokiirus + 600m sörk +
3km tempokiirusega + 400m sörki +
1,6km paar-kolm sekki kiiremini kui eelmised aga ka tempokrossi kiirusega. st. alla anaeroobse läve.
Kokku siis järjest jooksu 10,6km ja aega kulus selleks ca 42min
ei olnud väga väsinud, ei hingeldanud. selline mõnus jooks oli, oleks võind veel edasi panna. aga eesmärgiks polnud ju ennast tappa. On see aasta seda maad ka kiiremalt joostud :D
täna ootab ees väga kerge taastav sörk
viimased 2nädalat pole hommikusi sörke teinud - noo ei kipu selle jahedaga välja, mis teha. vorm on sellepärast veidike langenud aga küll selle tagasi saab ilmade paranedes. kaua võib oodata - lumi ja külm on juba täiesti ära tüüdanud. tahaks mõnuga õues joosta..
järgmise nädala veedan suuremas osas pärnus, eks vaatab, kuidas seal nende trennidega saab. seal peab mingi koha otsima, kus saaks joosta ja libe poleks hullult. soovitavalt asfalt. Sealseteks trennideks, mille jaoks kohta otsin on üks pikem jooks ca 2-3tundi, olenevalt enesetundest. ei pea olema mingi kindel rada vaid võib suvalisi teid mööda joosta, peaasi et autod hullult segama ei hakkaks. hea oleks mingi 5-8km pikkune ring, et saaks vahepeal autost juua näiteks võtta aga see pole nii oluline. ja teine võiks olla kuskil, kus oleks sile ja soovitavalt asfalt, vähemalt 800m-1km pikkune lõik. teeks mõned pikemad lõigud ehk. Kui sellist kohta ei leia, siis võiks teha ka 8-12km tempokrossi kiirusega, kasvõi 1-2km ringi peal. Huvitav, kus seal sellise koha leida võiks, ei tea, kas keegi oskab soovitada?
sai sellise kerge tempokrossi tempoga joostud:
5km tempokiirus + 600m sörk +
3km tempokiirusega + 400m sörki +
1,6km paar-kolm sekki kiiremini kui eelmised aga ka tempokrossi kiirusega. st. alla anaeroobse läve.
Kokku siis järjest jooksu 10,6km ja aega kulus selleks ca 42min
ei olnud väga väsinud, ei hingeldanud. selline mõnus jooks oli, oleks võind veel edasi panna. aga eesmärgiks polnud ju ennast tappa. On see aasta seda maad ka kiiremalt joostud :D
täna ootab ees väga kerge taastav sörk
viimased 2nädalat pole hommikusi sörke teinud - noo ei kipu selle jahedaga välja, mis teha. vorm on sellepärast veidike langenud aga küll selle tagasi saab ilmade paranedes. kaua võib oodata - lumi ja külm on juba täiesti ära tüüdanud. tahaks mõnuga õues joosta..
järgmise nädala veedan suuremas osas pärnus, eks vaatab, kuidas seal nende trennidega saab. seal peab mingi koha otsima, kus saaks joosta ja libe poleks hullult. soovitavalt asfalt. Sealseteks trennideks, mille jaoks kohta otsin on üks pikem jooks ca 2-3tundi, olenevalt enesetundest. ei pea olema mingi kindel rada vaid võib suvalisi teid mööda joosta, peaasi et autod hullult segama ei hakkaks. hea oleks mingi 5-8km pikkune ring, et saaks vahepeal autost juua näiteks võtta aga see pole nii oluline. ja teine võiks olla kuskil, kus oleks sile ja soovitavalt asfalt, vähemalt 800m-1km pikkune lõik. teeks mõned pikemad lõigud ehk. Kui sellist kohta ei leia, siis võiks teha ka 8-12km tempokrossi kiirusega, kasvõi 1-2km ringi peal. Huvitav, kus seal sellise koha leida võiks, ei tea, kas keegi oskab soovitada?
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
kiirendused,
pikk jooks,
pikk trenn,
Pärnu,
sport,
tempokross
16 veebruar 2011
magamata öö on halb kaaslane
peale tööd oli vaja mõnes kohas käia ja seekordne trenn jäi veidi hilisema aja peale kui tavaliselt. Sõitis uneaega sisse. Seepärast ei tulnud ka und korralikult ja nii ongi - sai veedetud suht unetu öö. Lisaks segas ka kohutav palavus aga selle vastu aitas lõpuks akna avamine :D
aga trennist - järjekordne nädala võtmetrenn sai tehtud. eks tugevam trenn vahetult enne magama minekut mõjutas und ikka korralikult.
eesmärgiks oli läbida 10-12x400m kordused 3:25min/km tempos 400m sörgipausiga. See sai ka tehtud täpselt ajas. Täna on veidi tunda eilne trenni veel jalgades, mis näitab, et mõju läks just sinna, kuhu vaja :P Taastava sörgi osa keskmine kiirus kujunes veidi peale 5min/km. Selline mõnus trennipäev.
Täna sisi taastume sellest
aga trennist - järjekordne nädala võtmetrenn sai tehtud. eks tugevam trenn vahetult enne magama minekut mõjutas und ikka korralikult.
eesmärgiks oli läbida 10-12x400m kordused 3:25min/km tempos 400m sörgipausiga. See sai ka tehtud täpselt ajas. Täna on veidi tunda eilne trenni veel jalgades, mis näitab, et mõju läks just sinna, kuhu vaja :P Taastava sörgi osa keskmine kiirus kujunes veidi peale 5min/km. Selline mõnus trennipäev.
Täna sisi taastume sellest
10 veebruar 2011
nädala võtmetrenn - tehtud
Selle nädala võtmetrenn sai tehtud. ei midagi erilist aga tuli väga ettevaatlikult võtta, et probleeme lihastega ei tekiks. Seetõttu sai asendatud ka esialgses plaanis olnud 800m-sed lõigud 600m-stega. Küll jõuab pikemaks ka minna edaspidi.
trenn kokkuvõttes seisnes seeriates, kus 1seeria koosnes: 200m kiirelt + sörk + 200m kiirelt + sörk + 600m kiirelt + sörk
Kiire osa kiirus oli ettenähtud ca3:20min/km tempos ja sörgiosa kiirus enesetunde järgi, et taastuks. Eesmärk sai ideaalselt täidetud. veidi pidi end alguses tagasi hoidma, sest kiirus kippus liiga suureks minema, mis ei olnud eesmärgiks. jalg oli kerge, jalg oli nagu peab, mõnus. Pikema lõigu lõpus nägi trenni lõpus isegi pulsinumbrit 164 ja võttis veidi hingeldamagi. Taastumine oli hea/kiire.
Kokku sai läbitud selle aja jooksul 9,5km ja 39min, keskmine pulss 147
Täna lühike taastav trenn ja homme 42min tempokamalt, alla anaeroobse läve mõned pulsilöögid.
trenn kokkuvõttes seisnes seeriates, kus 1seeria koosnes: 200m kiirelt + sörk + 200m kiirelt + sörk + 600m kiirelt + sörk
Kiire osa kiirus oli ettenähtud ca3:20min/km tempos ja sörgiosa kiirus enesetunde järgi, et taastuks. Eesmärk sai ideaalselt täidetud. veidi pidi end alguses tagasi hoidma, sest kiirus kippus liiga suureks minema, mis ei olnud eesmärgiks. jalg oli kerge, jalg oli nagu peab, mõnus. Pikema lõigu lõpus nägi trenni lõpus isegi pulsinumbrit 164 ja võttis veidi hingeldamagi. Taastumine oli hea/kiire.
Kokku sai läbitud selle aja jooksul 9,5km ja 39min, keskmine pulss 147
Täna lühike taastav trenn ja homme 42min tempokamalt, alla anaeroobse läve mõned pulsilöögid.
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
kiirendused,
treening,
trenn
09 veebruar 2011
Kas raha teeb õnnelikuks?
veidi segane ja mõtetu jutt aga noh, vahest võib ju kirjutada ka! ->
Tegelikult tuleks vist üldse välja mõelda, mis on õnn ja kuidas oleks selle definitsioon!? Ei ürita siin seda välja mõelda vaid panen kirja mõned mõtisklused.
Ilmselt on ühe inimese õnn, teise inimese õnnetus - nagu on olemas energia jäävuse seadus? Peaks olema ka õnne jäävuse seadus aga jälle, mis oleks selle definitsioon?
Samas võib ühe inimese õnn mõjuda ka teist inimest õnnelikuks tegevalt. Kas siis on olemas ka kaks inimest kes on õnnetud või üks eriliselt õnnetu???
Küsimusi on palju ja vastuseid samuti. Inimloomuses leidub palju uudishimu, seetõttu on ja jääb küsimusi rohkem kui vastuseid. Ma ei üritagi leida vastuseid vaid pigem tõstatada uusi küsimusi.
Et asja mitte liiga keeruliseks ajada võiks välja pakkuda mõned väited.
Raha teeb õnnelikuks!
Aga mis põhjusel saab seda väita, mis on plussideks?
esiteks: Saad palka - palgapäeval oled õnnelik, eriti just siis kui raha arvele tuleb - telefon teeb piiks-piiks ja eurod olemas! Ega me siis väga õnnetud ei ole, on nii?
teiseks: Võidad loteriil ja ohh seda rõõmu! Tahaks kohe kõigi ees kiidelda oma õnnega!
kolmandaks: Kui sul on raha, saad süüa osta ja täis kõhu ning hea une. selle tagajärjel oled ju õnnelik?!
neljandaks: kui oled töötu ja raha pole ning leiad töö, kas oled õnnelik selle pärast, et saad tööd teha või sellepärast, et loodad ka palka saada ja raha? ilmselt on olulisem siiski raha, et ära elada!
Aga miinused?:
esiteks: kui raha pole, oled mures ja stressis oma igapäevase toidu, elamise pärast ning oled üsna õnnetu?!
teiseks: Kaotad töö, kas muretsed selle pärast, et ei saa enam tööd teha või sellepärast, et kaotasid sissetuleku ja võimaluse end ning oma pereliikmeid ülal pidada? ilmselgelt oled väga õnnetu ja pigem siiski raha puudumise pärast!
Kindlasti on õnneks ka palju muid põhjuseid aga praeguse juttu keskseks põhjuseks on just, kas raha teeb või ei tee õnnelikuks. Hetkel tundub, et teeb. Samas on kindlasti palju tegureid, mis seda õnnelik olemist mõjutavad. Samas täielikult õnnelikuks olemise üks osis on see kindlasti. Sa ei saa olla täielikult õnnelik, kui sa pole kindlustatud ja selle tagajärjel rahulolev. võib olla ajutisi õnnemomente aga mitte jäävaid, sest raha puudumine segab seda. Kui hakata välja tooma ka neid teisi õnneks vajalikke põhjuseid, siis ilmselt võikski siin kirjutama jääda. sellel teemal võiks argumenteerida lõpmatuseni ning ilmselt nii palju kui on olemas inimesi, nii palju on ka arvamusi. Ma ei üritagi siin kirjutises leida täiuslikku tõde, mis igaühele sobiks. vaid mõned uitmõtted sai kirja pandud...
lõpetuseks paneks lauale hoopis järgneva kokkuvõtte, mida võiks elus järgida :P
"Kes on ise õnnelik, teeb ka teised õnnelikuks ning need teised mõjutavad omakorda sind, tekib ring mida ei tohi lasta lõhkuda! Olgem kõik rikkad! Ärge olge kadedad ega kurjad teiste vastu vaid hoolivad ning õnnelikud! Leidkem tibake õnne ka kaaslaste õnnest ning jagamem seda edasigi!"
Tegelikult tuleks vist üldse välja mõelda, mis on õnn ja kuidas oleks selle definitsioon!? Ei ürita siin seda välja mõelda vaid panen kirja mõned mõtisklused.
Ilmselt on ühe inimese õnn, teise inimese õnnetus - nagu on olemas energia jäävuse seadus? Peaks olema ka õnne jäävuse seadus aga jälle, mis oleks selle definitsioon?
Samas võib ühe inimese õnn mõjuda ka teist inimest õnnelikuks tegevalt. Kas siis on olemas ka kaks inimest kes on õnnetud või üks eriliselt õnnetu???
Küsimusi on palju ja vastuseid samuti. Inimloomuses leidub palju uudishimu, seetõttu on ja jääb küsimusi rohkem kui vastuseid. Ma ei üritagi leida vastuseid vaid pigem tõstatada uusi küsimusi.
Et asja mitte liiga keeruliseks ajada võiks välja pakkuda mõned väited.
Raha teeb õnnelikuks!
Aga mis põhjusel saab seda väita, mis on plussideks?
esiteks: Saad palka - palgapäeval oled õnnelik, eriti just siis kui raha arvele tuleb - telefon teeb piiks-piiks ja eurod olemas! Ega me siis väga õnnetud ei ole, on nii?
teiseks: Võidad loteriil ja ohh seda rõõmu! Tahaks kohe kõigi ees kiidelda oma õnnega!
kolmandaks: Kui sul on raha, saad süüa osta ja täis kõhu ning hea une. selle tagajärjel oled ju õnnelik?!
neljandaks: kui oled töötu ja raha pole ning leiad töö, kas oled õnnelik selle pärast, et saad tööd teha või sellepärast, et loodad ka palka saada ja raha? ilmselt on olulisem siiski raha, et ära elada!
Aga miinused?:
esiteks: kui raha pole, oled mures ja stressis oma igapäevase toidu, elamise pärast ning oled üsna õnnetu?!
teiseks: Kaotad töö, kas muretsed selle pärast, et ei saa enam tööd teha või sellepärast, et kaotasid sissetuleku ja võimaluse end ning oma pereliikmeid ülal pidada? ilmselgelt oled väga õnnetu ja pigem siiski raha puudumise pärast!
Kindlasti on õnneks ka palju muid põhjuseid aga praeguse juttu keskseks põhjuseks on just, kas raha teeb või ei tee õnnelikuks. Hetkel tundub, et teeb. Samas on kindlasti palju tegureid, mis seda õnnelik olemist mõjutavad. Samas täielikult õnnelikuks olemise üks osis on see kindlasti. Sa ei saa olla täielikult õnnelik, kui sa pole kindlustatud ja selle tagajärjel rahulolev. võib olla ajutisi õnnemomente aga mitte jäävaid, sest raha puudumine segab seda. Kui hakata välja tooma ka neid teisi õnneks vajalikke põhjuseid, siis ilmselt võikski siin kirjutama jääda. sellel teemal võiks argumenteerida lõpmatuseni ning ilmselt nii palju kui on olemas inimesi, nii palju on ka arvamusi. Ma ei üritagi siin kirjutises leida täiuslikku tõde, mis igaühele sobiks. vaid mõned uitmõtted sai kirja pandud...
lõpetuseks paneks lauale hoopis järgneva kokkuvõtte, mida võiks elus järgida :P
"Kes on ise õnnelik, teeb ka teised õnnelikuks ning need teised mõjutavad omakorda sind, tekib ring mida ei tohi lasta lõhkuda! Olgem kõik rikkad! Ärge olge kadedad ega kurjad teiste vastu vaid hoolivad ning õnnelikud! Leidkem tibake õnne ka kaaslaste õnnest ning jagamem seda edasigi!"
07 veebruar 2011
back in business
Eelmine nädal sai siis väga ettevaatlikult kiirusesse suhtutud aga korralikult trenni tehtud ja iga päevaga, iga tugeva trenni järel läks enesetunne paremaks ja jalg kergemaks. oli pikemaid lõike, oli mahtu.
Nagu olen alati maininud - puhkus teeb nõrgaks ja on nõrkadele, sest peale kergeid päevi on jalad rasked ja lihas nõder. peale tugevaid treeningpäevi seevastu on alati lihas värske ja kerge. Aga eks see on suurelt osalt sellepärast nii, et tugevate trennide ja suure mahu tõttu õpib lihas paremini ja kiiremalt taastuma. Mul näiteks tekib superkompensatsiooni kõrghetk ca 21-23tundi peale tugevat trenni, ja 46-48tundi hiljem on madalhetk. seepärast ei tasuks ka puhkepäeva vahele jätta aga noh hetkel siiski on kergeid päevi ja mitte vähe :P Täna näiteks ei tee muud, kui lebotan niisama :D plaan nõuab seda, mis teha :D Kerge nädal käes.
Edaspidi on treeningnädalate suhe 1:1, mis tähendab, et 1tugev vaheldub 1kergema nädalaga ning tasapisi üritan intensiivsuse tõstmisega tegeleda, mitte ei lähe kohe hooga järsult kiirust suurendama, nagu viimati vaid tasa-tasa.
Eelmise nädala kiirematest trennidest jäid meelde 3x3,2km 2min sörgipausiga tugevalt alla anaeroobse läve (hästi ettevaatlikult, rahulikult) ja 6x800m veidi kiiremas tempos sörgipausiga aga samuti alla anaeroobse läve pulsi (tunne oli kerge aga kiirusega hoidsin ka kõvasti tagasi, ca 3:35min/km tempos lõigud, kokku kogunes 8,5km keskmise kiirusega 4:05min/km). ning eilne pikk jooks tõusudega rajal oli nädala kulminatsiooniks: 3km kerget sörki alguses 5min/km ja siis 37km 2:45:27, keskmine pulss 133, puhas kerge aeroobne sörk. Väsimust ei tekkinudki, mõnus oli.
Kokku kogunes eelmine nädal veidi üle 215jooksukilomeetri. Ja kerge nädal nüüd käes. Puhkama!
Nagu olen alati maininud - puhkus teeb nõrgaks ja on nõrkadele, sest peale kergeid päevi on jalad rasked ja lihas nõder. peale tugevaid treeningpäevi seevastu on alati lihas värske ja kerge. Aga eks see on suurelt osalt sellepärast nii, et tugevate trennide ja suure mahu tõttu õpib lihas paremini ja kiiremalt taastuma. Mul näiteks tekib superkompensatsiooni kõrghetk ca 21-23tundi peale tugevat trenni, ja 46-48tundi hiljem on madalhetk. seepärast ei tasuks ka puhkepäeva vahele jätta aga noh hetkel siiski on kergeid päevi ja mitte vähe :P Täna näiteks ei tee muud, kui lebotan niisama :D plaan nõuab seda, mis teha :D Kerge nädal käes.
Edaspidi on treeningnädalate suhe 1:1, mis tähendab, et 1tugev vaheldub 1kergema nädalaga ning tasapisi üritan intensiivsuse tõstmisega tegeleda, mitte ei lähe kohe hooga järsult kiirust suurendama, nagu viimati vaid tasa-tasa.
Eelmise nädala kiirematest trennidest jäid meelde 3x3,2km 2min sörgipausiga tugevalt alla anaeroobse läve (hästi ettevaatlikult, rahulikult) ja 6x800m veidi kiiremas tempos sörgipausiga aga samuti alla anaeroobse läve pulsi (tunne oli kerge aga kiirusega hoidsin ka kõvasti tagasi, ca 3:35min/km tempos lõigud, kokku kogunes 8,5km keskmise kiirusega 4:05min/km). ning eilne pikk jooks tõusudega rajal oli nädala kulminatsiooniks: 3km kerget sörki alguses 5min/km ja siis 37km 2:45:27, keskmine pulss 133, puhas kerge aeroobne sörk. Väsimust ei tekkinudki, mõnus oli.
Kokku kogunes eelmine nädal veidi üle 215jooksukilomeetri. Ja kerge nädal nüüd käes. Puhkama!
02 veebruar 2011
tundub et põhieesmärk saab sel aastal olema Tallinna maraton
ehk siis väikesed tagasilöögid on natike vormi kihva keerand ja Riia Maratoniks heasse vormi enam ei jõua. hooaja põhieesmärk nihkub Tallinna Maratoni peale ja Riiga lähen läbi jooksma rada ja tutvuma sellega ning kohaliku eluoluga.
See on see, et suht ohtlik on suurema mahu pealt kiiremaid trenne hakata tegema - kiirus ja vastupidavus on head aga lihased pole valmis veel kiiremaks jooksuks.
et siis tagantjärgi analüüsides lausa neli põhjust:
1. kiiremaid jookse oli ju vähemalt korra nädalas olnud aga seekord olid veel kiiremad kiirendused. lihas polnud valmis. Õnneks ainult kerge lihase venitus, mitte midagi väga hullu.
2. sisehallis välimine jalg saab lisaks suurema koormuse
3. Sisehallis suure rahva vahel põigeldes sai tehtud tihtipeale ootamatuid liigutusi, mis ei mõjunud mitte hästi.
4. enamus jooksud lindil, kus kasutatakse veidi erinevaid lihaseid ja koormus lihastele teistsugune, kergem.
järeldused -
1. enamus ja olulisemaid põhjusi on tingitud vähesest trennist "normaalselt" joostes. Peab hakkama rohkem jooksma hallis, lindi asemel. Samas eelmisest aastast meeles, et see põhjustas hoopis teised jamad, nii et seda peab väga ettevaatlikult alustama ja liialdada ei tohi.
2. Sulaks see lumi rutem ära - saab viimaks õues kiiremaid jookse teha.
3. Peab suurendama peale jooksu tehtavate täiskiirusel kiirenduste (10-12x 100-150m strades) osa taapisi vähemalt 3-4-5korrani nädalas, et jalg harjuks kiirustega. ja ka halliga. sai ainult 1x nädalas siiani tehtud. ja veidi jõutrenni lisaks.
4. See nädal ja vb ka järgmine asendan plaanis kiiremad kiirendused tempokrosside ja cruise intervallidega.
Mis siis tegelikult vahepeal tehtud/juhtunud on:
sai paar nädalat tagasi esimest korda kiiremaid liigutusi tehtud hallis ja reie lähendajalihas jäi veidi valusaks, lõpetasin küll koheselt jooksu aga veidi valus oli ikka. Ütleme nii, et joosta laskis aga aeglaselt, siis ei olnud valus. Kõndida oli täiesti ok. Sai siiski tehtud 4,5päevase jooksupausi, et lasta rahulikult paraneda "asjal" ja ravida. Siis sai alustatud jälle kergemate jooksudega ning täitsa kannatas joosta, ei olnud valus. Kiiremaid liigutusi küll ei teinud. See laupäev üritasin veidi (mitte liiga kiirelt) kiiremalt joosta ja valu tuli tagasi nii et pühapäeval puhkasin sellest. Nüüd lähemad paar nädalat asendan kiired trennid kergete tempokrossidega ja siis alustan väga ettevaatlikult kiiremate liigutustega.
Selle 4-5 päevaga langes jooksuvorm 40-50sek/1km peale. mix nii ja mis teha, et endine vorm tagasi saada:
1. nende päevadega tõusis kehakaal 4-5kg, mis minu puhul teeb ca 18-23sek/km peale aeglasemaks tempo. Peab vist väikse dieedi ette võtma, nagunii oli plaanis ennem maratoni jaoks süsivesikute laadimist. nüüd siis paratamatu :D
2. tempokrossidega lükkan kiirust tasapisi jälle õiges suunas tagasi. Lihas peab tempoga uuesti harjuma. 1-2nädalat läheb endise seisu taastamiseks.
3. minu puhul on teada fakt, et asjad ei toimi nii nagu tavalistel inimestel - kui on kasvõi üks puhkepäev vahel, siis järgmistel päevadel joosta ei jaksa. rohkematest päevadest rääkimata, vorm kaob nagu laksust. Kui on tugev või pikk trenn eelneval päeval, siis järgmisel lausa lendan. Nii et peab palju jooksma, et kiirus paraneks jälle :P.
Lõpetuseks:
Tegelt pole asi üldse nii hull, lihtsalt parem puhata ning ravida kui haigena joosta ja kannatada. Ei olnud see venitus/valu tegelikult nii suur. Lihtsalt mõjus kehvalt see puhkus vormile ja kehakaalule. Küll enesetunde ka korda saab!
Kokku kogunes jaanuaris selle pausi tõttu ainult 713,2km jooksu. Nii vähe pole ammu jooksnud :D
See on see, et suht ohtlik on suurema mahu pealt kiiremaid trenne hakata tegema - kiirus ja vastupidavus on head aga lihased pole valmis veel kiiremaks jooksuks.
et siis tagantjärgi analüüsides lausa neli põhjust:
1. kiiremaid jookse oli ju vähemalt korra nädalas olnud aga seekord olid veel kiiremad kiirendused. lihas polnud valmis. Õnneks ainult kerge lihase venitus, mitte midagi väga hullu.
2. sisehallis välimine jalg saab lisaks suurema koormuse
3. Sisehallis suure rahva vahel põigeldes sai tehtud tihtipeale ootamatuid liigutusi, mis ei mõjunud mitte hästi.
4. enamus jooksud lindil, kus kasutatakse veidi erinevaid lihaseid ja koormus lihastele teistsugune, kergem.
järeldused -
1. enamus ja olulisemaid põhjusi on tingitud vähesest trennist "normaalselt" joostes. Peab hakkama rohkem jooksma hallis, lindi asemel. Samas eelmisest aastast meeles, et see põhjustas hoopis teised jamad, nii et seda peab väga ettevaatlikult alustama ja liialdada ei tohi.
2. Sulaks see lumi rutem ära - saab viimaks õues kiiremaid jookse teha.
3. Peab suurendama peale jooksu tehtavate täiskiirusel kiirenduste (10-12x 100-150m strades) osa taapisi vähemalt 3-4-5korrani nädalas, et jalg harjuks kiirustega. ja ka halliga. sai ainult 1x nädalas siiani tehtud. ja veidi jõutrenni lisaks.
4. See nädal ja vb ka järgmine asendan plaanis kiiremad kiirendused tempokrosside ja cruise intervallidega.
Mis siis tegelikult vahepeal tehtud/juhtunud on:
sai paar nädalat tagasi esimest korda kiiremaid liigutusi tehtud hallis ja reie lähendajalihas jäi veidi valusaks, lõpetasin küll koheselt jooksu aga veidi valus oli ikka. Ütleme nii, et joosta laskis aga aeglaselt, siis ei olnud valus. Kõndida oli täiesti ok. Sai siiski tehtud 4,5päevase jooksupausi, et lasta rahulikult paraneda "asjal" ja ravida. Siis sai alustatud jälle kergemate jooksudega ning täitsa kannatas joosta, ei olnud valus. Kiiremaid liigutusi küll ei teinud. See laupäev üritasin veidi (mitte liiga kiirelt) kiiremalt joosta ja valu tuli tagasi nii et pühapäeval puhkasin sellest. Nüüd lähemad paar nädalat asendan kiired trennid kergete tempokrossidega ja siis alustan väga ettevaatlikult kiiremate liigutustega.
Selle 4-5 päevaga langes jooksuvorm 40-50sek/1km peale. mix nii ja mis teha, et endine vorm tagasi saada:
1. nende päevadega tõusis kehakaal 4-5kg, mis minu puhul teeb ca 18-23sek/km peale aeglasemaks tempo. Peab vist väikse dieedi ette võtma, nagunii oli plaanis ennem maratoni jaoks süsivesikute laadimist. nüüd siis paratamatu :D
2. tempokrossidega lükkan kiirust tasapisi jälle õiges suunas tagasi. Lihas peab tempoga uuesti harjuma. 1-2nädalat läheb endise seisu taastamiseks.
3. minu puhul on teada fakt, et asjad ei toimi nii nagu tavalistel inimestel - kui on kasvõi üks puhkepäev vahel, siis järgmistel päevadel joosta ei jaksa. rohkematest päevadest rääkimata, vorm kaob nagu laksust. Kui on tugev või pikk trenn eelneval päeval, siis järgmisel lausa lendan. Nii et peab palju jooksma, et kiirus paraneks jälle :P.
Lõpetuseks:
Tegelt pole asi üldse nii hull, lihtsalt parem puhata ning ravida kui haigena joosta ja kannatada. Ei olnud see venitus/valu tegelikult nii suur. Lihtsalt mõjus kehvalt see puhkus vormile ja kehakaalule. Küll enesetunde ka korda saab!
Kokku kogunes jaanuaris selle pausi tõttu ainult 713,2km jooksu. Nii vähe pole ammu jooksnud :D
14 jaanuar 2011
maratoni pulsiga 10km
eile oli eesmärgiks joosta hetkel maratoni läbimise pulsiga jooks ja vaadata, mis seis on. saab aluseks võtta kiiruse trennidele järgmisel nädalal.
nojaa siis see juhtus - lahtijooksudel ennem sai kuidagi paremale jalale liiga/haiget tehtud kogemata ja see ju sisehallis välimine jalg, millel põhirõhk. see jalg oli juba nagunii mitu päeva valus, kuna kõndides sai hullult kõige õrnem koht ära hõõrutud ja siiani tuleb veidi verd sealt.
Igatahes alustasin longates ja väga kiirust hoida ei saanud, kurvid olid aeglasemad ja valu oligi jooksu lõpuni. kindlasti jättis päris korraliku "märgi" kogu jooksule ja tempole. Seda arvestades tuli 10km aeg veel päris ok (kui sellise tempoga maraton läbida) keskmine pulss 153, max 155 ajaliselt: 38:50min. mitte midagi väga head aga võis rahule jääda hetkeseisuga. maratoni läbimise pulss peaks ühtlaselt olema 155-156(157).
täna siis kerge sörk veidi üle 2tunni: keskmine pulss131, 28km 2tundi ja 8min. viimased 2km kiirenevalt.
homme ootamas mõned mäkkejooksud.
nojaa siis see juhtus - lahtijooksudel ennem sai kuidagi paremale jalale liiga/haiget tehtud kogemata ja see ju sisehallis välimine jalg, millel põhirõhk. see jalg oli juba nagunii mitu päeva valus, kuna kõndides sai hullult kõige õrnem koht ära hõõrutud ja siiani tuleb veidi verd sealt.
Igatahes alustasin longates ja väga kiirust hoida ei saanud, kurvid olid aeglasemad ja valu oligi jooksu lõpuni. kindlasti jättis päris korraliku "märgi" kogu jooksule ja tempole. Seda arvestades tuli 10km aeg veel päris ok (kui sellise tempoga maraton läbida) keskmine pulss 153, max 155 ajaliselt: 38:50min. mitte midagi väga head aga võis rahule jääda hetkeseisuga. maratoni läbimise pulss peaks ühtlaselt olema 155-156(157).
täna siis kerge sörk veidi üle 2tunni: keskmine pulss131, 28km 2tundi ja 8min. viimased 2km kiirenevalt.
homme ootamas mõned mäkkejooksud.
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
pikk trenn,
tempokross,
treening,
trenn
10 jaanuar 2011
Viimane mahunädal - tehtud
Et siis 3mahukamat nädalat on seljataga ja käes kergem nädal enne kiiruse tõusu.
viimased 3 jooksunädalat siis kujunesid nii:
1. 207,9km
2. 229,1km. keskmine kiirus 15sek kiirem kui eelmine, põhiosa 10sek kiirem/km peale
3. 237,4km. keskmine kiirus 4sek kiirem kui eelmine, põhiosa 5sek kiirem 1km/peale
Kuigi kiirus kasvas, keskmine pulss langes, nii et vorm paraneb.
kõigil nädalatel oli esmaspäev täielik puhkepäev ja km kogunesid vastava nädala 6päeva jooksul. Viimane nädal oleks 240km ka täis tulnud aga kuidagi oli ühe rinnanibu pealt plaaster ära kadunud ja kui avastasin verise särgi, sisi lõpetasin jooksu mõned km varem kui eesmärk oli. Pole ju hullu - mahunädala eesmärk oli juba täidetud.
viimase 3nädala jooksul siis oli pikim jooks 2tundi ja 33min, eile. keskmine pulss 132, selline mõnus aeroobne sörk, väsimust ei olnud ega tulnud.
2kiiremat trenni oli ka nädala jooksul (tegelt 3 - kolmapäevane poolteist tundi oli ka suht kiires tempos) aga muidu:
neljapäevane: kiirendused pikemast lühemaks ja kiiremas tempos - 9km kokku
pühapäevane: fartlek 1min kiirelt+1min rahulikult. Kokku ca 14,3km 59min, keskmine pulss suht madal tunnikese peale ja kiirus suurem kui eelmine pühapäev.
nüüd siis see nädal puhkab ja järgmine nädal kiirus tõuseb ning maht langel oluliselt.
viimased 3 jooksunädalat siis kujunesid nii:
1. 207,9km
2. 229,1km. keskmine kiirus 15sek kiirem kui eelmine, põhiosa 10sek kiirem/km peale
3. 237,4km. keskmine kiirus 4sek kiirem kui eelmine, põhiosa 5sek kiirem 1km/peale
Kuigi kiirus kasvas, keskmine pulss langes, nii et vorm paraneb.
kõigil nädalatel oli esmaspäev täielik puhkepäev ja km kogunesid vastava nädala 6päeva jooksul. Viimane nädal oleks 240km ka täis tulnud aga kuidagi oli ühe rinnanibu pealt plaaster ära kadunud ja kui avastasin verise särgi, sisi lõpetasin jooksu mõned km varem kui eesmärk oli. Pole ju hullu - mahunädala eesmärk oli juba täidetud.
viimase 3nädala jooksul siis oli pikim jooks 2tundi ja 33min, eile. keskmine pulss 132, selline mõnus aeroobne sörk, väsimust ei olnud ega tulnud.
2kiiremat trenni oli ka nädala jooksul (tegelt 3 - kolmapäevane poolteist tundi oli ka suht kiires tempos) aga muidu:
neljapäevane: kiirendused pikemast lühemaks ja kiiremas tempos - 9km kokku
pühapäevane: fartlek 1min kiirelt+1min rahulikult. Kokku ca 14,3km 59min, keskmine pulss suht madal tunnikese peale ja kiirus suurem kui eelmine pühapäev.
nüüd siis see nädal puhkab ja järgmine nädal kiirus tõuseb ning maht langel oluliselt.
04 jaanuar 2011
on toimunud katastroofilised muudatused
....plaanides
Salzburgi Maraton 15.05.2011 -> Riia maraton 22.05.2011
Et siis, kuna ei leidunud kaasatulijaid ja ka mitmed suured väljaminekud seisavad ees, siis tuli sel aastal otsustada odavama variandi kasuks. Üritaks siiski järgmisel aastal Austriasse siis minna.
Seoses sellega sai 1nädalane nihe plaanidesse viidud, ja üks mahunädal tuleb veel ennem kiiremat perioodi. Kahju sellest pole, pigem ainult kasu!
Nii ei lähe ka vormi ajastus paigast ära vaid kõik läheb nii edasi nagu minema peab. :D:P
Salzburgi Maraton 15.05.2011 -> Riia maraton 22.05.2011
Et siis, kuna ei leidunud kaasatulijaid ja ka mitmed suured väljaminekud seisavad ees, siis tuli sel aastal otsustada odavama variandi kasuks. Üritaks siiski järgmisel aastal Austriasse siis minna.
Seoses sellega sai 1nädalane nihe plaanidesse viidud, ja üks mahunädal tuleb veel ennem kiiremat perioodi. Kahju sellest pole, pigem ainult kasu!
Nii ei lähe ka vormi ajastus paigast ära vaid kõik läheb nii edasi nagu minema peab. :D:P
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
marathon,
maraton,
Riia maraton,
Salzburgi Maraton,
trenn
03 jaanuar 2011
avastasin uuesti ühe spordiala!
..ei ...eiii ...eiiiiiiii - kõik panite mööda!
See ala on nimelt - jooksmine!!!
Krdi mõnus ikka ja kerge on joosta!
Eelmine, aastavahetuse nädal, möödus veel mahu tähe all. Nädala jooksul kogunes jooksujalu 229,1km. Kuna esmaspäev oli puhkepäev (nagu ka täna), siis seda 6treeningpäeva jooksul. Edaspidi 2ga algavaid numbreid enam ei näe, kiirused tõusevad ja tugevate trennide arv langeb pea 2korda.
Kusjuures veidi sai eelmisel nädalal ka juba kiiremaid liigutusi tehtud, enamus siiski kerge aeroobne jooks pulsiga 118-140 (olenevalt päevast ja treeningu iseloomust (kas taastav või lihtsalt aeroobse läve all jooks), mis iga korraga on läinud järjest nauditavamaks ning kergemaks.
Kiirematest liigutustest:
1.neljapäeva õhtune trenn, lõigud järjest kiiremas tempos:
2x2000m+40sek pausi
3x1000m+30sek pausi
2x400m +30sek pausi
5x200m +30sek pausi vahel.
2.pühapäeva hommikune trenn - "keenia" stiilis fartlek
30x(1min kiiremalt+1min kerget sörki). max pulss 155, keskmine 144
3.pühapäeva õhtuseks pikemaks jooksuks andis päris hea ja kiire tunde, see hommikune fartlek. puhas aeroobne kulgemine - oleks võinud sellises tempos veel tunde edasi joosta aga koju oli ju ka vaja minna :D
et siis 33km 2tundi ja 30min kerget sörki, keskmine pulss lõpuks 133 - viimase aasta pikim trenn.
kokku kogunes pühapäeval koguni 56km ja ei mingit väsimust!
sellegipoolest täna puhkan, kuigi jalad lausa nutavad jooksu taga. midagi oleks nagu puudu...
fakk, ma olen vist sõltuvuses sellest tundest ja naudingust, mille jooks annab. Ja eriti hea tunne, on see energia ja säde, mis peale trenni sees on - kargaks ja hüppaks vaid! Mida tugevam trenn, seda parem tunne on pärast jooksu ja järgmises trennis. Tegelt peaks vahest end tühjaks ka jooksma aga see on asi, mida ma ei suuda, palju parem on joosta enesetunde järgi ja nautida seda. Peale puhkepäevi on see-eest nii raske uuesti jooksma hakata. 1puhkepäev ja vorm läinud - mitu päeva/trenni võtab aega ennem kui uuesti hea tunde sisse saab.
nu aga räägitakse, et peab puhkama, eks ma siis ikka sunnin end puhkama ka, mis sest et see ajutiselt vormi rikub ja väsitab :D:P
käesolev nädal on siis kerge taastav nädal, ennem uut ja kiiremat treeningperioodi. Mahuga on nüüd lõpp.
See ala on nimelt - jooksmine!!!
Krdi mõnus ikka ja kerge on joosta!
Eelmine, aastavahetuse nädal, möödus veel mahu tähe all. Nädala jooksul kogunes jooksujalu 229,1km. Kuna esmaspäev oli puhkepäev (nagu ka täna), siis seda 6treeningpäeva jooksul. Edaspidi 2ga algavaid numbreid enam ei näe, kiirused tõusevad ja tugevate trennide arv langeb pea 2korda.
Kusjuures veidi sai eelmisel nädalal ka juba kiiremaid liigutusi tehtud, enamus siiski kerge aeroobne jooks pulsiga 118-140 (olenevalt päevast ja treeningu iseloomust (kas taastav või lihtsalt aeroobse läve all jooks), mis iga korraga on läinud järjest nauditavamaks ning kergemaks.
Kiirematest liigutustest:
1.neljapäeva õhtune trenn, lõigud järjest kiiremas tempos:
2x2000m+40sek pausi
3x1000m+30sek pausi
2x400m +30sek pausi
5x200m +30sek pausi vahel.
2.pühapäeva hommikune trenn - "keenia" stiilis fartlek
30x(1min kiiremalt+1min kerget sörki). max pulss 155, keskmine 144
3.pühapäeva õhtuseks pikemaks jooksuks andis päris hea ja kiire tunde, see hommikune fartlek. puhas aeroobne kulgemine - oleks võinud sellises tempos veel tunde edasi joosta aga koju oli ju ka vaja minna :D
et siis 33km 2tundi ja 30min kerget sörki, keskmine pulss lõpuks 133 - viimase aasta pikim trenn.
kokku kogunes pühapäeval koguni 56km ja ei mingit väsimust!
sellegipoolest täna puhkan, kuigi jalad lausa nutavad jooksu taga. midagi oleks nagu puudu...
fakk, ma olen vist sõltuvuses sellest tundest ja naudingust, mille jooks annab. Ja eriti hea tunne, on see energia ja säde, mis peale trenni sees on - kargaks ja hüppaks vaid! Mida tugevam trenn, seda parem tunne on pärast jooksu ja järgmises trennis. Tegelt peaks vahest end tühjaks ka jooksma aga see on asi, mida ma ei suuda, palju parem on joosta enesetunde järgi ja nautida seda. Peale puhkepäevi on see-eest nii raske uuesti jooksma hakata. 1puhkepäev ja vorm läinud - mitu päeva/trenni võtab aega ennem kui uuesti hea tunde sisse saab.
nu aga räägitakse, et peab puhkama, eks ma siis ikka sunnin end puhkama ka, mis sest et see ajutiselt vormi rikub ja väsitab :D:P
käesolev nädal on siis kerge taastav nädal, ennem uut ja kiiremat treeningperioodi. Mahuga on nüüd lõpp.
Tellimine:
Postitused (Atom)