Sinine esmaspäev..

Ohjah, eile oli kuidagi eriti vastik päev...

Alguses soojenduseks sörkides oli tunne, nagu jalaluu oleks katki, selline valu joostes vasakus jalas.
Väga imelik.
Vahepeal mõtlesin juba koju minna aga siis otsustasin, et proovin vähemalt esimest kiirendust alustada, vaatab mis saab, tavaliselt kõik valud kiire jooksu ajal kadunud....
Õnneks oli ka seekrod nii aga tunda oli et keha sundis vasakut jalga hoidma ja kogujooksumõnu oli paremal jalal. Eks see võttis ka jõu ja kiiruse. Nii aeglaselt läks see ikka... aga eesmärk täidetud 4x1km 2:30min pausiga 3km tempos tehtud (ehk siiski esimene oli 2sek kiirem, teised 3-5sek aeglasemad kahjuks. parem jalg väsis ära. max pulss oli siis vastavalt 158,162,164,165)
Tegelt on ikka nii halb jalgadele seda üht ja järsku siseringi nühkida, koguaeg yhtepidi.., pole ime et jalad jäävad haigeks, paratamatult on ju jalgadele koormused erinevad ja paratamatult hoiad ka jalga/keha kurvis valesti, sellest ka need valud. Ootan juba kevadet, et saaks enamus trennid siiski staadionilt väljas teha, sirgetel lõikudel!

Seekord siis ei jõudnudki "kirjandus vol.2" blogi jätkata, sest kodus sai veel veidi jõudu tehtud ja äsja saabunud "Runners World" ajakirja loetud, mis jäi veel tänasekski pooleli. Nii et täna veel jätkan ja vaatan, kas tänagi kirjanduse blogi jätkamiseks aega leiab...