Tuli meelde üks jooks, kus sai osaletud...
Terve eelmine aasta alates märtsist (2nädalat külmetushaigust voodis ja antibiootikumid) ei saanud korralikult treenida, sest peale seda oli "100 jalahaäda". Ühesõnaga natuke trenni, jalg haige, jalg terve, natuke trenni, jalg haige ja nii kuni augustini, kus achilleus pani korraliku kuuajalise pausi, kus enamus ajast lausa kõndideski lonkasin ja kannatasin...
3nädalat kerget trenni, põhimõtteliselt nullist... ja elu esimene maraton, kuskil väljamaal...
Poole maani jaksasin isegi joosta ja siis oli kannatuste rada ja seda ei saa vist enam jooksmiseks nimetada... kuskil 6min/km tempo... ja läkski aeg mõni minut üle eesmärgi, üle 3 ja poole tunni. Aga olin ise õnnelik, et üldse lõpetasin! (Poole maa peal veel vaatasin, et energiat on ja võiks kuskil 3:15-3:17kanti joosta) Ja mis peamine - jalg pidas vastu! vat see oli parim uudis üldse!
Siis vahepeal veel kuu aega trenne, kus palju siseareenil jooksmist ja vasak jalg jäi valusaks, pea iga trenn andis tunda aga samas lubas ka joosta, kiiremas tempos joostes polnud üldse valus.
Ja nädal ennem Vana-Aasta maratoni mõtelsin, et puhkaks veidi rohkem ja ehk jalg ka paraneb! Looda saa... :( isegi käies valus ja tundus, et läheb hoopis hullemaks.
Päev ennem maratoni mõtlesin, et 1% võimalust et lähen üldse jooksma aga maratoni hommikul vara-valges kergelt õues sörkides oli valu veidi väiksem ja otsustasin ikkagi jooksma minna. Oli see õige otsus või mitte aga ära ma selle raske asja tegin.
Väljas olid miinuskraadid aga samas vaikne ilm. Joosta oleks igati hea olnud, kui igal ringil tagasirgel, metsavahel, poleks libe ja konarlik jää jooksu väga ohtlikuks teinud. Mõnes kohas oli ka libe must jää asfaldil.
Ja start antigi! Panin eesmärgiks joosta tempoga, et aeg tuleks alla 3:10 või sinnakanti. Esimesed 25-30km pidin tempost enam-vähem isegi kinni aga siis kukkusin kahel ringil järjest ja tempo langes katastroofiliselt, tänu heale kukkumisoskusele kukkusin veel suht kergelt aga jalg oli ikka valus ja tempo sassis. Jooksin kuidagi lõpuni ja aeg oli üle 3:20 :( krt alla igasuguse miinimumi, täiesti sörk ju kokku. Samas tuleb arvestada, et pikas dressis jooks ja need libedad lõigud võtsid tempo alla ja mitu minutit läks ka joogipunktides seisupausidele ja olin viimase nädalaga 5kg juurde võtnud. Eks see kõik kokku andiski selle kaotuse... Ilmselt keha hoidis ka haiget jalga ja terve väsis sellevõrra rutem. Mulle kohe üldse ei meeldi need eesti võistluste joogitopisd, milledest jooksu ajal ikka väga raske juua niimoodi et midagi ikka suhu ka jõuaks ja mitte hingetorru või riietele. väljamaal on vähemalt mõnusad joogipudelid, mis tempot eriti ei sega.
Aga noh, nii see teine maraton elus selja taha jäigi. Mingit kangust ega väsimust kehas polnud aga ega eriti pingutanud ju ka. Ainult see jäi kripeldama, et viimase 12-15km-ga langesin tunduvalt kohtade poolest. Keskmine pulss alles 148. Aga noh, ongi mida edaspidi parandada!
Uued PR-d tulekul! :D:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar