Et siis Äripäeva Maratonitiimi tänasest üritusest jutt.
Mõnus oli joosta, trepid olid küll rasked ja väsitavad aga arvata oli, pole tõususid ka eriti teinud - peaks nendele natike rohkem rõhku panema edaspidi. Harjumatu jalalihastele ja võõras see trepijooks aga seda enam nauditavad olid allamäe otsad :P
Energiat peale jooksu küllaga üle ja õhtul saab kindlasti teha veel mingi kerge 12-15km mõnusas tempos. Jalad ja keha selleks valmis ja eks see kiirendab ka taastumist. Taastavad jooksud ju selle eesmärgiga ongi!
Õhtu poole ehk täpsem analyys ja mõtted yrituse kohta, praegu peab poodidesse shoppama minema - vaja ju jooksust saadud energiat kuskile kulutada!
Edu teistelegi osalistele ja kaaskannatajatele! :D:P
28 veebruar 2009
27 veebruar 2009
reedene kiirusetrenn
trenn läkski suht ok, eriti üle ei pingutanud, kuna homme pikem jooks mägedes :P
aga kokku 12km ja põhiosa siis 8x200m 800m tempos lyhikese pausiga ja 10x100m veel lyhema pausiga täiskiirusel, ega jah keskmine pulss tuli 157 ja max 165 mõnel lyhikesel sekundil.
igatahes täitsa ok enesetunne ja energiat homseks sees!
aga kokku 12km ja põhiosa siis 8x200m 800m tempos lyhikese pausiga ja 10x100m veel lyhema pausiga täiskiirusel, ega jah keskmine pulss tuli 157 ja max 165 mõnel lyhikesel sekundil.
igatahes täitsa ok enesetunne ja energiat homseks sees!
täna ja homme
Täna ja homme siis rasked päevad ees, vaatab kuidas nendega kulgeb :D
Täna siis kiirustrenn ja homme pikk jooks Toompea mägedes Äripäeva Maratonitiimi üritusel :P
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
See homne asi on päris hea - väike võistlusmoment sees ja aitab ergutada ja tempot hoida, samas saab mäge võtta - ühesõnaga selline tugev Keenia fartlek :D eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab! Loodetavasti ikka homme jaksu on peale tänast tugevat kiirusetrenni...
Täna siis kiirustrenn ja homme pikk jooks Toompea mägedes Äripäeva Maratonitiimi üritusel :P
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
See homne asi on päris hea - väike võistlusmoment sees ja aitab ergutada ja tempot hoida, samas saab mäge võtta - ühesõnaga selline tugev Keenia fartlek :D eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab! Loodetavasti ikka homme jaksu on peale tänast tugevat kiirusetrenni...
26 veebruar 2009
Kopenhaageni maraton 2009, vol2
Sai üks eelmisest nimekirjast kadunud eestlane veel üles leitud ja lisatud, et siis blogi uuesti:
Kas Selle aasta Kopenhaageni maraton on üks suurima eestlaste arvuga välismaratane üle aegade?
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4529
Nendest eestlasi koguni 24, st 0,53%
Eesti 2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
2. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3021 Ailar Nirgi DnB NORD 1966 Male 3:05.14
5. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
6. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
7. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
8. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
9. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
10.3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
11.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
12.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
13.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
14.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
15.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
16.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
17.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
18.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
19.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
20.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
21.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
22.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
23.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
24.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
Kas Selle aasta Kopenhaageni maraton on üks suurima eestlaste arvuga välismaratane üle aegade?
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4529
Nendest eestlasi koguni 24, st 0,53%
Eesti 2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
2. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3021 Ailar Nirgi DnB NORD 1966 Male 3:05.14
5. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
6. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
7. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
8. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
9. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
10.3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
11.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
12.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
13.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
14.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
15.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
16.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
17.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
18.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
19.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
20.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
21.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
22.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
23.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
24.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
25 veebruar 2009
Mõnusalt väsinud
Ehh jalad eelmistest tugevatest trennipäevadest veel all õrnalt valusad aga mõnus enesetunne on, ilusti läinud trennide üle.
esmaspäeval siis sai 12x200m 800m tempos tehtud. jõudsin joosta aga veidi kiirust oli vahepeal kaduma läinud, kuna jalg valus ja lihased pole veel harjunud uuema jooksustiiliga. nii et veidi kaotasin ajas/kiiruses eesmärgile aga pole hullu, arusaadav :P kokku siis 12,3km
Eile siis hommikul 10km veidi kiiremas tempos jooksu, veidi üle 41min, 4sek kiirem km aeg kui 2nädalat tagasi, mis on norm näitaja. keskmine pulss 159, max 161 (mõnel üksikul hetkel 162). Jõudu ja kiirust oli küll, ok. Peale jooksu tehtud straded näitasid üldist kiiruse paranemist uuesti, igati ok.
ainult õhtune kerge sörk 10km väljas libedal teel oli lõpus suht raskem ja peaaegu oleks seal jala välja väänanud, ikka väga ohtlik libedaga. kokku siis 26km
täna-homme ootamas ees kergemad taastavad jooksud ning reedel võtan korra veel kiiruse ette ja laupäeval balti jaama juurde Äripäeva Maratonitiimi üritusele :D:P. plaan ca 30km läbida seal ning õhtul taastavale 10-15km jooksule
esmaspäeval siis sai 12x200m 800m tempos tehtud. jõudsin joosta aga veidi kiirust oli vahepeal kaduma läinud, kuna jalg valus ja lihased pole veel harjunud uuema jooksustiiliga. nii et veidi kaotasin ajas/kiiruses eesmärgile aga pole hullu, arusaadav :P kokku siis 12,3km
Eile siis hommikul 10km veidi kiiremas tempos jooksu, veidi üle 41min, 4sek kiirem km aeg kui 2nädalat tagasi, mis on norm näitaja. keskmine pulss 159, max 161 (mõnel üksikul hetkel 162). Jõudu ja kiirust oli küll, ok. Peale jooksu tehtud straded näitasid üldist kiiruse paranemist uuesti, igati ok.
ainult õhtune kerge sörk 10km väljas libedal teel oli lõpus suht raskem ja peaaegu oleks seal jala välja väänanud, ikka väga ohtlik libedaga. kokku siis 26km
täna-homme ootamas ees kergemad taastavad jooksud ning reedel võtan korra veel kiiruse ette ja laupäeval balti jaama juurde Äripäeva Maratonitiimi üritusele :D:P. plaan ca 30km läbida seal ning õhtul taastavale 10-15km jooksule
23 veebruar 2009
Kas kõige enam eestlasi välismaratonil? - Kopenhaagen 2009, vana blogikirje
Kas Selle aasta Kopenhaageni maraton on üks suurima eestlaste arvuga välismaratane üle aegade?
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4336
Nendest eestlasi koguni 23, st 0,53%
2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
2. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
5. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
6. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
7. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
8. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
9. 3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
10.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
11.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
12.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
13.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
14.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
15.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
16.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
17.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
18.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
19.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
20.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
21.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
22.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
23.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4336
Nendest eestlasi koguni 23, st 0,53%
2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
2. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
5. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
6. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
7. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
8. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
9. 3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
10.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
11.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
12.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
13.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
14.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
15.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
16.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
17.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
18.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
19.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
20.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
21.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
22.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
23.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
Veidike erinevatest jooksustiilidest!
veel 90päeva ja jälle maraton!
Tegelikult läheb see aeg ikka tõega niii ruttu.
Varsti polegi enam aega eriti trenni teha ja kiirustada ka ei saa.
Üritab sisi enda stiili ökonoomsemaks ja paremaks muuta ning
teha võimalikult palju kvaliteetset trenni.
Netis uurides jäid silma enam-vähem ühesuguste põhimõtetega jooksustiilid, mis kinnitavad ka muude treenerite soovitusi - sammutihedus peaks olema soovitavalt 90kandis või natuke pealegi, seda ka aeglaselt joostes. Erinevatel stiilidel on väiksesed erinevused ja nendest üritan mingi aeg siin veidi kirjutada.
Hetkel lühidalt, kõige tuntumad siis:
chirunning - maandumine jalatalla keskmise osaga ja koguaeg, igal kiirusel 90sammu minutis ühe jalaga, oluline kehahoiak ette ja lõdvestunud olek. Tempo kiirenedes suureneb ettekalle aga sammutihedus (90) jääb samaks, sammupikkus suureneb.
pose method - maandumine kas jalakeskosaga või pigem päkaga aga mitte varvastele. kand maad ei puudutagi jooksu ajal, olulised on ettekalle ja lõdvestunud olek. 90sammu vähemalt minutis ühe jalaga, tempo kiirenedes sammutihedus suureneb - n. maratoni maailmarekordi omanikul lõpus isegi 120sammutihedus. Soovitatakse kasutada võimalikult kergeid ja õhukese tallaga tosse (vastupidiselt tossumüüjate arvamusele ja soovitustele), et oleks loomulik tunne ja saaks jalaga tunnetada maapinda. Õige jooksustiiliga (mitte üle kanna), ei vaja jalad tossude tuge, kõige loomulikum on joosta hoopis paljajalu. Muretseks Asics Gel Piranha -d endale?
vähem tuntud:
newton running - põhimõtteliselt samad põhimõtted, neil isegi stiili viljelemiseks enda loodud tossud tehtud ja müügil. Maandumine ka keskjalale ja oluline ettekalle ja lõdvestumine.
kindlasti on neid stiile veel, kasvõi ülekanna jooks, mida loetakse suurimaks veaks mainitud stiilide puhul. Öeldakse, kes korra on pose stiili omandanud, ei suuda enam kunagi õppida selgeks oma vana stiili. Ma alles uurin neid aga tundub, et võtan igalt poolt veidike teadmiseks aga esimese hooga on eelistus chirunning stiili poole. vaatab seda asja. Sammutiheduse olen juba 78-90 pealt suutnud tõsta 83-86 peale. aga stiil on veel vale, seda peab harjutama...
Tegelikult läheb see aeg ikka tõega niii ruttu.
Varsti polegi enam aega eriti trenni teha ja kiirustada ka ei saa.
Üritab sisi enda stiili ökonoomsemaks ja paremaks muuta ning
teha võimalikult palju kvaliteetset trenni.
Netis uurides jäid silma enam-vähem ühesuguste põhimõtetega jooksustiilid, mis kinnitavad ka muude treenerite soovitusi - sammutihedus peaks olema soovitavalt 90kandis või natuke pealegi, seda ka aeglaselt joostes. Erinevatel stiilidel on väiksesed erinevused ja nendest üritan mingi aeg siin veidi kirjutada.
Hetkel lühidalt, kõige tuntumad siis:
chirunning - maandumine jalatalla keskmise osaga ja koguaeg, igal kiirusel 90sammu minutis ühe jalaga, oluline kehahoiak ette ja lõdvestunud olek. Tempo kiirenedes suureneb ettekalle aga sammutihedus (90) jääb samaks, sammupikkus suureneb.
pose method - maandumine kas jalakeskosaga või pigem päkaga aga mitte varvastele. kand maad ei puudutagi jooksu ajal, olulised on ettekalle ja lõdvestunud olek. 90sammu vähemalt minutis ühe jalaga, tempo kiirenedes sammutihedus suureneb - n. maratoni maailmarekordi omanikul lõpus isegi 120sammutihedus. Soovitatakse kasutada võimalikult kergeid ja õhukese tallaga tosse (vastupidiselt tossumüüjate arvamusele ja soovitustele), et oleks loomulik tunne ja saaks jalaga tunnetada maapinda. Õige jooksustiiliga (mitte üle kanna), ei vaja jalad tossude tuge, kõige loomulikum on joosta hoopis paljajalu. Muretseks Asics Gel Piranha -d endale?
vähem tuntud:
newton running - põhimõtteliselt samad põhimõtted, neil isegi stiili viljelemiseks enda loodud tossud tehtud ja müügil. Maandumine ka keskjalale ja oluline ettekalle ja lõdvestumine.
kindlasti on neid stiile veel, kasvõi ülekanna jooks, mida loetakse suurimaks veaks mainitud stiilide puhul. Öeldakse, kes korra on pose stiili omandanud, ei suuda enam kunagi õppida selgeks oma vana stiili. Ma alles uurin neid aga tundub, et võtan igalt poolt veidike teadmiseks aga esimese hooga on eelistus chirunning stiili poole. vaatab seda asja. Sammutiheduse olen juba 78-90 pealt suutnud tõsta 83-86 peale. aga stiil on veel vale, seda peab harjutama...
21 veebruar 2009
ootan kevadet....
tahaks osad trennid juba õue viia aga ei saa juu,
libedus, lumi, pimedus, külm - kõik segavad...
Siseringil on vasaku jala lihased palju väiksemaks ja nõrgemaks jäänud,
väiksem koormus neil ja seepärast väsivad ka jalad rutem.
ning need jalavalud sellepärast...
aaa mis parata-eestis elamise võlud...
kannatame ära ja vaatame, mis kevadel saab!
libedus, lumi, pimedus, külm - kõik segavad...
Siseringil on vasaku jala lihased palju väiksemaks ja nõrgemaks jäänud,
väiksem koormus neil ja seepärast väsivad ka jalad rutem.
ning need jalavalud sellepärast...
aaa mis parata-eestis elamise võlud...
kannatame ära ja vaatame, mis kevadel saab!
nonii nonii
Võtangi nädalavahetusel endale 2puhkepäeva trennist.
Energiat oleks ja süda ka ok aga lihastes pole jõudu...
eilsed 3x1,5km 3km tempos näitasid seda... ei suutnud kiirenduste lõpuks pulssi isegi enam 162 peale saada, lihased ei lase.. vaja põhjalikult taastuda ja seda ma ka teen.
km aeg tuli eesmärgist pea 8-9sek aeglasem ja ka eelmisest samasugusest trennist aeglasem...
ok, eks esmaspäeval vaatab, kuidas aastumine õnnestus!
Energiat oleks ja süda ka ok aga lihastes pole jõudu...
eilsed 3x1,5km 3km tempos näitasid seda... ei suutnud kiirenduste lõpuks pulssi isegi enam 162 peale saada, lihased ei lase.. vaja põhjalikult taastuda ja seda ma ka teen.
km aeg tuli eesmärgist pea 8-9sek aeglasem ja ka eelmisest samasugusest trennist aeglasem...
ok, eks esmaspäeval vaatab, kuidas aastumine õnnestus!
19 veebruar 2009
Keda või mida usaldada?
No mida veel.
Sai just auto kindlustust pikendatud teises firmas, kuna netis uurides, t8ndus see kõige soodsam... üle 300eegu vahet või enamgi, oleneb variantidest.
aga võta näpust! kohapeal tuli välja, et summa tuli hoopis 9krooni suurem, kui oli summalalt järgmine pakkumine... Ei hakanud muidugi enam tagasi lükkama asja ja lasin ära thea selle aga enam ei usalda küll, võtan järgmine kord oma "vana hea partneri" tagasi. kindel värk.
Loodab muidugi, et seda kindlustust tegelikkuses enam vaja ei lähe. Aitab nendest kergematestki põkkumistest! Teised maksavad aastas nii palju kui ma 1kuu eest!
Sai just auto kindlustust pikendatud teises firmas, kuna netis uurides, t8ndus see kõige soodsam... üle 300eegu vahet või enamgi, oleneb variantidest.
aga võta näpust! kohapeal tuli välja, et summa tuli hoopis 9krooni suurem, kui oli summalalt järgmine pakkumine... Ei hakanud muidugi enam tagasi lükkama asja ja lasin ära thea selle aga enam ei usalda küll, võtan järgmine kord oma "vana hea partneri" tagasi. kindel värk.
Loodab muidugi, et seda kindlustust tegelikkuses enam vaja ei lähe. Aitab nendest kergematestki põkkumistest! Teised maksavad aastas nii palju kui ma 1kuu eest!
Väheke statistikat... 2008aastast
Kuna eelmine aasta kevadel olin haige ja 2nädalat trennist eemal, siis pärast seda sai võideldud pidevalt jalahädadega ning pikad jooksupausid mõjutasid trenni ja see oli ikka suht ebayhtlane kuude lõikes...
Et siis kogukilometraas 2008a: 4635km - väike põhi all 2009aastaks.
Eelmine aasta pole eraldi välja toodud kiiret jooksu alguses.
kuu, aeg, km, kiirelt km, probleem/selgitus
jaanuar 2008, 51:55, 523km
veebruar 2008, 55:32, 599km
märts 2008, 43:45, 488km, külmetus, 10päeva antibiootikume, valud
aprill 2008, 40:45, 451km
mai 2008, 38:22, 430km, jalalihase jamad
juuni 2008, 29:10, 328km, jalalihase jamad
juuli 2008, 20:06, 219km, jalalihase jamad
august 2008, 37:37, 433km
september 2008, 9:56, 112km, achilleus - 3nädalat lonkamist ja puhkamist
oktoober 2008, 25:19, 277km, 31,3km, maraton ja üllatus - jalg kannatas läbi joosta
november 2008, 28:55, 323km, 41,5km, siseareeni ringi pärast väiksed valud, vale stiil
detsember 2008, 38:52, 454km, 72,9km, siseareeni ringi pärast väiksed valud, vale stiil - vasak jalg, vana-aasta maraton
kokku siis: 419h 29min ja 4635km, mis teeb keskmiselt iga kuu 386km ja 35tundi iga kuu jooksule kulutatud
Treeningkordade arvu ei viitsi kokku liita aga pakun et kuskil 350-400korra kanti. eks uuel aastal saab veidi täpsemat statistikat teha :P
ja uuest aastast:
jaanuar 2009, 43:05, 498km, 111km, tasamisi siis tõusmas kiire jooksu %
Et siis kogukilometraas 2008a: 4635km - väike põhi all 2009aastaks.
Eelmine aasta pole eraldi välja toodud kiiret jooksu alguses.
kuu, aeg, km, kiirelt km, probleem/selgitus
jaanuar 2008, 51:55, 523km
veebruar 2008, 55:32, 599km
märts 2008, 43:45, 488km, külmetus, 10päeva antibiootikume, valud
aprill 2008, 40:45, 451km
mai 2008, 38:22, 430km, jalalihase jamad
juuni 2008, 29:10, 328km, jalalihase jamad
juuli 2008, 20:06, 219km, jalalihase jamad
august 2008, 37:37, 433km
september 2008, 9:56, 112km, achilleus - 3nädalat lonkamist ja puhkamist
oktoober 2008, 25:19, 277km, 31,3km, maraton ja üllatus - jalg kannatas läbi joosta
november 2008, 28:55, 323km, 41,5km, siseareeni ringi pärast väiksed valud, vale stiil
detsember 2008, 38:52, 454km, 72,9km, siseareeni ringi pärast väiksed valud, vale stiil - vasak jalg, vana-aasta maraton
kokku siis: 419h 29min ja 4635km, mis teeb keskmiselt iga kuu 386km ja 35tundi iga kuu jooksule kulutatud
Treeningkordade arvu ei viitsi kokku liita aga pakun et kuskil 350-400korra kanti. eks uuel aastal saab veidi täpsemat statistikat teha :P
ja uuest aastast:
jaanuar 2009, 43:05, 498km, 111km, tasamisi siis tõusmas kiire jooksu %
Raske... ja unine
Eile oli üldse kuidagi raske olek ja ei lootnudki, et jaksan päris plaani järgi teha.
Tulemus=nii ja naa :D
Kuna eelmine öö jäi lühikeseks - ca 4tundi, siis üks põhiraskus tuligi sealt. Enne tugevat trenni (ja muidugi koguaeg tegelikult), peaks välja magama korralikult. See siis seekord ei õnnestunud ja kahjuks ei saanud eilegi piisavalt varakult magama, et välja puhata - üritaks selle siis täna-homme öösel parandada. et siis varakult tuttu tänaseks eesmärgiks! :D:D:D:P
Teine asi, et vasak jalalihas andis veidi tunda ja sundis veidi lonkama ja põhirõhk jäi paremale jalale + sääreluu oli veel ikka natike hell (jälle vasak jalg), mis kõik kokku mõjus ikka trennile eile suht-koht laastavalt. Tegelikult mõjub mõjub ka jooksustiili muutmine päris palju ja teised lihased väsinud, mis pole harjunud veel sellega. Aga eks on veel vaja palju vaeva näha selle jooksustiiliga, kuni rahule võib jääda... Üritan sellega ehk heal juhul märtsi lõpuks ühele poole saada.
Igatahes soojendus ja mõned straded tehtud oli eesmärgiks teha 4x1,6km 4km jooksutempos, 60sekundise pausiga. Kiirus oli võrreldes eelmise korraga ainult 3sek km kohta kiirem ja peale 2 ja 3ndat kiirendust pidin ikka lisaminuti pausiks võtma. Keskmine pulss siis 156 ja max 162. et siis umbes sama mis eelmine kord aga väsimus oli ikka suurem jah, eks üritab järgmiseks korraks rohkem välja puhata - järgmine nädal nagunii veidi kergem, siis pikemad otsad rohkem ja vähem kiirendusi. Kokku tuli siis jooksukilomeetreid eile 15,7km. Homne raske kiirenduste päev veel vaja vastupidada, täna taastuda ja välja puhata....
Tulemus=nii ja naa :D
Kuna eelmine öö jäi lühikeseks - ca 4tundi, siis üks põhiraskus tuligi sealt. Enne tugevat trenni (ja muidugi koguaeg tegelikult), peaks välja magama korralikult. See siis seekord ei õnnestunud ja kahjuks ei saanud eilegi piisavalt varakult magama, et välja puhata - üritaks selle siis täna-homme öösel parandada. et siis varakult tuttu tänaseks eesmärgiks! :D:D:D:P
Teine asi, et vasak jalalihas andis veidi tunda ja sundis veidi lonkama ja põhirõhk jäi paremale jalale + sääreluu oli veel ikka natike hell (jälle vasak jalg), mis kõik kokku mõjus ikka trennile eile suht-koht laastavalt. Tegelikult mõjub mõjub ka jooksustiili muutmine päris palju ja teised lihased väsinud, mis pole harjunud veel sellega. Aga eks on veel vaja palju vaeva näha selle jooksustiiliga, kuni rahule võib jääda... Üritan sellega ehk heal juhul märtsi lõpuks ühele poole saada.
Igatahes soojendus ja mõned straded tehtud oli eesmärgiks teha 4x1,6km 4km jooksutempos, 60sekundise pausiga. Kiirus oli võrreldes eelmise korraga ainult 3sek km kohta kiirem ja peale 2 ja 3ndat kiirendust pidin ikka lisaminuti pausiks võtma. Keskmine pulss siis 156 ja max 162. et siis umbes sama mis eelmine kord aga väsimus oli ikka suurem jah, eks üritab järgmiseks korraks rohkem välja puhata - järgmine nädal nagunii veidi kergem, siis pikemad otsad rohkem ja vähem kiirendusi. Kokku tuli siis jooksukilomeetreid eile 15,7km. Homne raske kiirenduste päev veel vaja vastupidada, täna taastuda ja välja puhata....
17 veebruar 2009
Raske esmaspäev...
uhh, täna oli siis 8x400m 60sekundise sörkpausiga 1500m tempos ja võiks panna hinde 4-
Kiirus oli liiga suur alguses veidike ja pidin peale 5ndat kiirendust tegema 2min kõnnipausi, lihtsalt jalgades kiirus/jõud langes liialt. ei suutnud ikka aeglasemat jooksukiirust hoida, oh mind küll... lõpuks oligi keskmine kiirenduste 1km/kiirus koguni 7sek kiirem, kui eesmärgiks oli aga iseenesest näitab see siiski ka kiiruse ja vormi väikest kasvu, mis on juba väga in! :P
Tegelikult ma usun, et mu 1500m kiirus võikski selline olla või isegi parem aga lihtsalt pikamaajooksjana on kiirus unarusse jäänud, mis nüüd hakkab tasapisi taastuma/arenema oma "õigetele radadele" :D:P Maks pulsi venitasin siis seekord 165peale välja, noo krt, kuidagi ei saa seda üles, isegi kiirelt joostes. :(
Vaatab, kuu lõpuks tahaks veel vähemalt 5sek sellest km/kiirusest "haugata". Veel aega arenemiseks 96päeva ja mõningad minutid, järgmiseks maratoniks ju.
Kiirus oli liiga suur alguses veidike ja pidin peale 5ndat kiirendust tegema 2min kõnnipausi, lihtsalt jalgades kiirus/jõud langes liialt. ei suutnud ikka aeglasemat jooksukiirust hoida, oh mind küll... lõpuks oligi keskmine kiirenduste 1km/kiirus koguni 7sek kiirem, kui eesmärgiks oli aga iseenesest näitab see siiski ka kiiruse ja vormi väikest kasvu, mis on juba väga in! :P
Tegelikult ma usun, et mu 1500m kiirus võikski selline olla või isegi parem aga lihtsalt pikamaajooksjana on kiirus unarusse jäänud, mis nüüd hakkab tasapisi taastuma/arenema oma "õigetele radadele" :D:P Maks pulsi venitasin siis seekord 165peale välja, noo krt, kuidagi ei saa seda üles, isegi kiirelt joostes. :(
Vaatab, kuu lõpuks tahaks veel vähemalt 5sek sellest km/kiirusest "haugata". Veel aega arenemiseks 96päeva ja mõningad minutid, järgmiseks maratoniks ju.
16 veebruar 2009
Kirjandus... vol3
Eile telekast suusatamist poole silmaga vaadates ja mõnusalt oleskledes...
...lugesin läbi 2raamatut, mis sai neljapäeval tellitud ja reedel pärale jõudsid sellisest netiraamatupoest nagu Raamatukoi - http://www.raamatukoi.ee/ (varasemate kolimistega endal kuskile kaduma läinud raamatud).
1. Mauno Saari "Lasse Viren"
"Soome noorema põlve lehemehe ja kirjaniku raamat oma maa jooksukuulsusest, neljakordsest olümpiavõitjast -- Müncheni ja Montreali 5000 ja 10 000 m kulla omanikust --, Moskva mängude 10 000 m viiendast mehest, kes pole veel oma jooksukarjääri lõpetanud. 1979. aastal määrati Mauno Saarile teose eest riiklik publitsistikapreemia. "
Jutt siis ühe kunagi Soome tippjooksja elust ja treeningust. Kui tema treeningust tähele panna, siis oli sellest enamus kuudel 70% või vähem aeroobset jooksu, mis oli tema puhul pulsiga alla 140 jooksmine, ülejäänud oli siis hapnikuvõlas või kiirem jooks - anaeroobne, jõud kiirus jne... Jäi meelde ka ühe treeningu täpnse kirjeldus - 30km jooksu tempoga 3.10min/km, mille sees mitmeid 1km pikkusi kiirendusi kiirusega 3:00min/km või alla... Sinnamaani oleks veel tükk tee minna :D ja algajatel ei tasu järgi proovida :D
2. Paavo Karikko, Mauno Koski "Paavo Nurmi"
«Kui Kolehmainen oli soomlastest esimene, siis Paavo Johannes Nurmi oli kahtlemata suurim. Mitte miski viimastel aastakümnetel maailma jooksuradadel toimunust ei või mingil juhul ähmastada, hävitamisest rääkimata, selle sportlase suurust, kes oli paleus, keda jäljendasid jooksumeistrite noored sugupõlved.»
Veel ühest Soome tippjooksjast siis jälle, suht huvitav lugemisvara.
3. Üks raamat veel aga see veel pooleli ja sellest siis järgmisel korral... :P
Vaikne esmaspäev.
Eilne taastav 7km oli üllatavalt kerge ja mõnus, peale eelmise päeva pikka ja mägist jooksu aga seda olen ennem ka tähele pannud, et tihtipeale on hea minek ja kerge olek just peale rasket trenni ja niiiii raske joosta, kui eelmine päev pole üldse jooksnud.
Mul vist vastupidi teiste inimestega - mida raskemalt trenni teen, seda kergem järgmine päev ja vastupidi :D
Eks vaatab siis täna, kuidas kiiruse tegemisega on õhtul trennis :P
Mul vist vastupidi teiste inimestega - mida raskemalt trenni teen, seda kergem järgmine päev ja vastupidi :D
Eks vaatab siis täna, kuidas kiiruse tegemisega on õhtul trennis :P
14 veebruar 2009
Pikk jooks...
Väike väsimus kehas veel eelmisest trennidest, samas vastupidavust piisavalt ja alles viimased 2-3km olid rasked ja aegalsemad. Tegelikkuses siis tegin väga mägisel rajal (ja suht libedal ka kohati, arvestades praegust ilma arusaadav...) 36km ja suht kerge tempoga 140keskmise pulsiga 3tundi ja 15min pikema jooksu. Tõusumeetreid kogunes nac üle 400m, mis teeks nagu oleks kogu 36km ulatuses olnud pidev tõus ca 1,1%. Sellise kerge tempoga aga mägisel rajal oleks 42km aeg tulnud kuskile 3:50kanti aga noh, 42km polnud ka eesmärgiks täna... Jalgades kiiruseks eriti jõudu polnud aga jõudu-vastupidavust piisavalt, eks homme taastub kerge sõrgiga hommikul ja ülehomme õhtuni ka, siis peaks jälletugevam kiirusetrnn tulema.
Ahjaa, jooksu tegi veidi raskemaks ka miinuskraadid täna, kuna veeseljakoti joogiotsik külmus lõpuks peale 23km ära ja enam juua ei saanud aga lisaraskus oli ju ikka seljas :D nii et tavalisele jooksukaalule võib täna lisada ca 3kg lisaks - see oli just plussiks tänasele trennile - andis jalgadele jõudu, eriit mägedes...
Ja ylla ylla, eriti ei higistanudki aga kaal oli tavalisest kaalust koguni 2kg vähem, peale jooksu-66kg juures. polnud ka ime et lõpuks tempo langes :D
Ahjaa, jooksu tegi veidi raskemaks ka miinuskraadid täna, kuna veeseljakoti joogiotsik külmus lõpuks peale 23km ära ja enam juua ei saanud aga lisaraskus oli ju ikka seljas :D nii et tavalisele jooksukaalule võib täna lisada ca 3kg lisaks - see oli just plussiks tänasele trennile - andis jalgadele jõudu, eriit mägedes...
Ja ylla ylla, eriti ei higistanudki aga kaal oli tavalisest kaalust koguni 2kg vähem, peale jooksu-66kg juures. polnud ka ime et lõpuks tempo langes :D
13 veebruar 2009
Tartu Maratoni fenomen?
Eesti, kus ajaliselt on lumi maas suhteliselt lühikesel ajal talvel ja viimasel ajal eriti harva, käib pikal Tartu Maratonil üllatavalt palju osavõtjaid... Tegelikult on suhteliselt palju ka teistel suusamaratonidel läbijaid. Milles on asi? Kust nad tulevad? Miks just külmal ja kõledal ajal? Oskab keegi selle fenomeni lahti seletada!?
Ja samas jooksumaratonidel ainult loetud arv, väga vähe... Millest see nii on? Liiga väike promo? Eestlased on suht sportlik rahvas ja minu aravtes võiks siin maal ka olla vähemalt üks võistlus, kuhu tuleksid osavõtjad ka mujalt maailmast ja naudiksid osavõttu, ümbrust, jooksu... Häid näiteid pole ju ometigi kaugelt tuua - Helsingi maraton näiteks (sel aastal siis 15august) ja isegi Riia maratoni läbinute arv on aasta-aastalt kasvanud...
Oli aeg kus üritati ka Maailma maratonide kalendris hoida Tallinna maratoni (seal see praegugi aga kahjuks ei toimu midagi) aga see kadus vaikselt... Aga võiks ju olla! Miks ainult suusatamine ja ainult Tartu maraton? Võiks olla ka jooksumaraton, oleks siin keegi, kes hakkaks tasapisi uuesti huvi kasvatama asja vastu ja reklaami tegema ja organiseerima...
Kusjuures kuskilt poole kõrvaga kuulsin isegi varianti, et selle aasta SEB sügisjooksu distantsi muudetakse poolmaratoni asemel maratoniks aga seda ma eriti ei usu, kuna siis oleks juba sellest rohkem juttu, regamine ju juba käib...
Ühesõnaga jääb õhku kõlama ikkagi küsimus - Miks TM ja miks mitte jooksumaraton?
Ja samas jooksumaratonidel ainult loetud arv, väga vähe... Millest see nii on? Liiga väike promo? Eestlased on suht sportlik rahvas ja minu aravtes võiks siin maal ka olla vähemalt üks võistlus, kuhu tuleksid osavõtjad ka mujalt maailmast ja naudiksid osavõttu, ümbrust, jooksu... Häid näiteid pole ju ometigi kaugelt tuua - Helsingi maraton näiteks (sel aastal siis 15august) ja isegi Riia maratoni läbinute arv on aasta-aastalt kasvanud...
Oli aeg kus üritati ka Maailma maratonide kalendris hoida Tallinna maratoni (seal see praegugi aga kahjuks ei toimu midagi) aga see kadus vaikselt... Aga võiks ju olla! Miks ainult suusatamine ja ainult Tartu maraton? Võiks olla ka jooksumaraton, oleks siin keegi, kes hakkaks tasapisi uuesti huvi kasvatama asja vastu ja reklaami tegema ja organiseerima...
Kusjuures kuskilt poole kõrvaga kuulsin isegi varianti, et selle aasta SEB sügisjooksu distantsi muudetakse poolmaratoni asemel maratoniks aga seda ma eriti ei usu, kuna siis oleks juba sellest rohkem juttu, regamine ju juba käib...
Ühesõnaga jääb õhku kõlama ikkagi küsimus - Miks TM ja miks mitte jooksumaraton?
Midagi spordivallast...
Kiirjooksjast memm püüdis päti kinni
Kui 72aastane pensionär Jean Hirst teepervel küüti palunud kolm tüdrukut auto peale võttis, ei osanud ta arvatagi, et tegu pesueht vargaplikadega on.Kui piigad soovitud paika kohale toimetatud said, haaras üks neist vanamemme koti ning pistis plehku, kirjutab Daily Mail.
18-aastase tüdruku suureks üllatuseks asus Hirst teda pikkade sammudega taga ajama ja sai õige pea ka kätte. Selgus tõsiasi - memm oli olnud elupõline kiirjooksja!"Tundsin end taas noorena! Adrenaliin möllas ja tundus, nagu oleksin ajas tagasi läinud," rääkis õhevil mammi väljaandele.
"Ilmselt arvas tüdruk, et olen kerge saak. Raamatut ei tasu hinnata aga üksnes tema kaante järgi. Kui ta mind jooksmas nägi ja aru sai, et pääsu pole, viskas ta koti maha."
Kui 72aastane pensionär Jean Hirst teepervel küüti palunud kolm tüdrukut auto peale võttis, ei osanud ta arvatagi, et tegu pesueht vargaplikadega on.Kui piigad soovitud paika kohale toimetatud said, haaras üks neist vanamemme koti ning pistis plehku, kirjutab Daily Mail.
18-aastase tüdruku suureks üllatuseks asus Hirst teda pikkade sammudega taga ajama ja sai õige pea ka kätte. Selgus tõsiasi - memm oli olnud elupõline kiirjooksja!"Tundsin end taas noorena! Adrenaliin möllas ja tundus, nagu oleksin ajas tagasi läinud," rääkis õhevil mammi väljaandele.
"Ilmselt arvas tüdruk, et olen kerge saak. Raamatut ei tasu hinnata aga üksnes tema kaante järgi. Kui ta mind jooksmas nägi ja aru sai, et pääsu pole, viskas ta koti maha."
Appiii... Juubel möödas!
Omaiseenda blogi vaadates avastasin äkki, et maratoni stardini on jäänud juba alla 100päeva.... Juubel möödas, peab ootama järgmist :D
Trennikiirust arvestades peab veel ca 20sek ca km treeningtempost "haukama" et omaiseenese plaani täita :D Mis kusjuures pole üldse mitte võimatu, ennast tundes. Peakski tegema nii, et igal juubelil, või iga kuu lõpus või mõlemal puhul, vaatan üle hetkeseisu ja panen ka kirja, kuidas lood on, siis hea pärast jälgida ja vaadata!
Loodetavasti võib järgmisel korral siia kirjutada juba nubri 20 asemel 15 või alla selle, see oleks küll ägäää!
Trennikiirust arvestades peab veel ca 20sek ca km treeningtempost "haukama" et omaiseenese plaani täita :D Mis kusjuures pole üldse mitte võimatu, ennast tundes. Peakski tegema nii, et igal juubelil, või iga kuu lõpus või mõlemal puhul, vaatan üle hetkeseisu ja panen ka kirja, kuidas lood on, siis hea pärast jälgida ja vaadata!
Loodetavasti võib järgmisel korral siia kirjutada juba nubri 20 asemel 15 või alla selle, see oleks küll ägäää!
Üks jooksuüritus
Et siis reklaami ka veidi! :D
Tulemas üks spordi (jooksu) üritus, kus võiks ennast igaüks proovile panna ja eks seltsis ju "segasem". Korraldab Äripäeva Maratonitiim. Kuna tegemist pole ametliku üritusega, siis osalemine omal riisikol! Loodetavasti ei aja politsei seda laiali, kui registreerimata üritust :D:D:D
Ma ise küll 100% kindel oma osalemise kohta pole, aga mine sa tea, äkki "eksingi" sinna ära :D:P
Et siis ürituse kohta:
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
Üks mõte tekkis selle kohta veel endalgi:
Kindlasti lahe oleks ka pärast jooksu mingi üritus - mingi saun näiteks, kus siis oma kogemusi muljetada. Kui kellelgi võimalust ja aega on, võiks sellele mõeldagi!
Tulemas üks spordi (jooksu) üritus, kus võiks ennast igaüks proovile panna ja eks seltsis ju "segasem". Korraldab Äripäeva Maratonitiim. Kuna tegemist pole ametliku üritusega, siis osalemine omal riisikol! Loodetavasti ei aja politsei seda laiali, kui registreerimata üritust :D:D:D
Ma ise küll 100% kindel oma osalemise kohta pole, aga mine sa tea, äkki "eksingi" sinna ära :D:P
Et siis ürituse kohta:
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
Üks mõte tekkis selle kohta veel endalgi:
Kindlasti lahe oleks ka pärast jooksu mingi üritus - mingi saun näiteks, kus siis oma kogemusi muljetada. Kui kellelgi võimalust ja aega on, võiks sellele mõeldagi!
Toitumisest....
Et siis kuidas ma viimasel ajal oma toitumist olen sättinud...
Tööpäeval on hea lihtne - siis ärkamine ja kojuminek/trenn ühel ajal enam-vähem. Vahest harva mõni koosolek asja rikkumas aga enamasti mitte.
Et siis hommikusöök:
Hommikul peale 6t mingi õun ja banaan ja paar leivaviilu, vahel jogurt
10paiku mingi puder tavaliselt, paar leivaviilu kõrvale.
14paiku purk ubasid ja vb midagi veel.
16:30paiku trenni
ja siis enamasti 19-20ajal õhtusöök. enamasti pastaroog aga vahest ka keedukartuliga toit, magustoiduks kohupiima rosinatega :P. Vahetult peale tugevat trenni 2banaani ja trenni ajal või peale seda süsivesikuterikast spordijooki, et taastada oma süsivesikuvarud ning kiirendada sellega taastumist!
Kohvi ja teed ja vett siis kõrvale ja muulgi ajal piisavalt palju. Suhkrut ja piima/koort muidugi ei kasuta.
Ühesõnaga olen üritanud süüa umbkaudu 4tunniste vahedega, nagu soovitatakse. Trenni ajal see muidugi ei õnnestu, kuna enne trenni hoian ikka 2-3tundi vahet ja tugevamad trennid ise ju kestavad 2-4tundi ning kohe peale trenni ei hakka tugevat sööki sööma vaid taastan süsivesikute varusid.
Et siis toitumise juures ja poest toitu ostes üritan võimalusel osta asju, kus on palju süsivesikuid aga vähem rasva. Kui vahepeal mõni kuu tagasi oli mahti vaid paar korda päevas süüa, siis ei jätkunud enam energiat tugevateks treeninguteks - nii et kokkuvõtteks - peab sööma enamvähem 4tunniste vahedega ja võimalikult süsivesikute rikast ja vähem rasvu sisaldavat toitu, siis on ok!
Puhkepäevadel üritan sama rida ajada aga siis kipub vahest ikka natike sassi minema sellega aga vähemalt üritan! :D:P
Tööpäeval on hea lihtne - siis ärkamine ja kojuminek/trenn ühel ajal enam-vähem. Vahest harva mõni koosolek asja rikkumas aga enamasti mitte.
Et siis hommikusöök:
Hommikul peale 6t mingi õun ja banaan ja paar leivaviilu, vahel jogurt
10paiku mingi puder tavaliselt, paar leivaviilu kõrvale.
14paiku purk ubasid ja vb midagi veel.
16:30paiku trenni
ja siis enamasti 19-20ajal õhtusöök. enamasti pastaroog aga vahest ka keedukartuliga toit, magustoiduks kohupiima rosinatega :P. Vahetult peale tugevat trenni 2banaani ja trenni ajal või peale seda süsivesikuterikast spordijooki, et taastada oma süsivesikuvarud ning kiirendada sellega taastumist!
Kohvi ja teed ja vett siis kõrvale ja muulgi ajal piisavalt palju. Suhkrut ja piima/koort muidugi ei kasuta.
Ühesõnaga olen üritanud süüa umbkaudu 4tunniste vahedega, nagu soovitatakse. Trenni ajal see muidugi ei õnnestu, kuna enne trenni hoian ikka 2-3tundi vahet ja tugevamad trennid ise ju kestavad 2-4tundi ning kohe peale trenni ei hakka tugevat sööki sööma vaid taastan süsivesikute varusid.
Et siis toitumise juures ja poest toitu ostes üritan võimalusel osta asju, kus on palju süsivesikuid aga vähem rasva. Kui vahepeal mõni kuu tagasi oli mahti vaid paar korda päevas süüa, siis ei jätkunud enam energiat tugevateks treeninguteks - nii et kokkuvõtteks - peab sööma enamvähem 4tunniste vahedega ja võimalikult süsivesikute rikast ja vähem rasvu sisaldavat toitu, siis on ok!
Puhkepäevadel üritan sama rida ajada aga siis kipub vahest ikka natike sassi minema sellega aga vähemalt üritan! :D:P
12.02.2009
Eile oli ikka lihas suht väsinud küll üleeilsest veidi pikemast jooksust ja kui kiirust oleks ehk olnudki, siis vastupidavust ikka polnud küll ja see ärahõõrutud varvas oli ka päris valus. Õnneks sai see korralikult kinni teibitud ja polnud väga hull (võrreldes eilse lausa suure verivilliga, mis sai pisikese ja armsa nõelakese abil tyhjaks lastud).
Igatahes ei tulnud pikkadest kiirendustest juttugi vaid tulid veidi lühemad aga kahjuks tööasjad ei kannatanud vahepeal puhkepäeva teha... et siis kokku tuli kiirenduste peale mingi 9,5km ja tempoks vaid 4:00, keskmine pulss 156. tunne oli küll suht sörkimise tunne aga pole hullu, eks puhkan täna välja ja vaatame homme pikka mägist krossi tehes, kuda see eenesetunne on :P
Heh, täna tuleb veel ema ka nädalavahetuseks külla ja peab teda lõbustama aga küll ma siin nädalavahetusel ka aja jooksmiseks leian :D
Igatahes ei tulnud pikkadest kiirendustest juttugi vaid tulid veidi lühemad aga kahjuks tööasjad ei kannatanud vahepeal puhkepäeva teha... et siis kokku tuli kiirenduste peale mingi 9,5km ja tempoks vaid 4:00, keskmine pulss 156. tunne oli küll suht sörkimise tunne aga pole hullu, eks puhkan täna välja ja vaatame homme pikka mägist krossi tehes, kuda see eenesetunne on :P
Heh, täna tuleb veel ema ka nädalavahetuseks külla ja peab teda lõbustama aga küll ma siin nädalavahetusel ka aja jooksmiseks leian :D
12 veebruar 2009
Kirjandus... vol2
Heh vähe vaiksem moment ja panen sisi veel paar raamatut kirja, mis mul riiulitel leiduvad:
"Fixing Your Feet: Prevention and Treatment for Athletes "
Et siis veel ingliskeelset juttu ka spordivigastusest ja probleemidest. Kui probleem, siis ehk mingit abi ikka leiab, ma loodan.
"Stretching for Running: Chris Norris's Three-phase Programme" Christopher M. Norris
Siin siis ilusti piltidega juttu venitamise kohta ja soovitusi, milliseid venitusi kasutada, millise probleemi puhul. Igati hea kirjandus aga natike pisike ja õhuke raamat, oleks rohkem oodanud.
"Run with the Champions" Marc Bloom
Run with the Champions: Training Programs and Secrets of America's 50 Greatest Runners
Siin siis juttu Ameerika kõigi aegade 50st paremast mees ja naisjooksjast, nende elust ja treeningust. Suht lühidalt muidugi aga on ka treeningplaanide näited, kilometraas. Väga hea raamat minu arust, samas oleks võinud ju olla kogu maailma kohta, oleks ehk veidi huvitavam tulnud. Aga eks USA -st ju ka tulnud tegelikult häid jooksaid.
"Advanced Marathoning" Pete Pfitzinger, Scott Douglas
Raamatus kirjas just maratonitreeningu kohta ning erinevad treeningplaanid. Kirjas palju ettevalmistuse kohta, toitumine jne. Iseenesest hea raamat aga eelkõige soovitaks ikkagi Danielsi raamatut, millest oli esimeses "Kirjandus..." blogikirjes juttu.
Jätkan siis jälle järgmisel korral järgmiste raamatutega... :P
"Fixing Your Feet: Prevention and Treatment for Athletes "
Et siis veel ingliskeelset juttu ka spordivigastusest ja probleemidest. Kui probleem, siis ehk mingit abi ikka leiab, ma loodan.
"Stretching for Running: Chris Norris's Three-phase Programme" Christopher M. Norris
Siin siis ilusti piltidega juttu venitamise kohta ja soovitusi, milliseid venitusi kasutada, millise probleemi puhul. Igati hea kirjandus aga natike pisike ja õhuke raamat, oleks rohkem oodanud.
"Run with the Champions" Marc Bloom
Run with the Champions: Training Programs and Secrets of America's 50 Greatest Runners
Siin siis juttu Ameerika kõigi aegade 50st paremast mees ja naisjooksjast, nende elust ja treeningust. Suht lühidalt muidugi aga on ka treeningplaanide näited, kilometraas. Väga hea raamat minu arust, samas oleks võinud ju olla kogu maailma kohta, oleks ehk veidi huvitavam tulnud. Aga eks USA -st ju ka tulnud tegelikult häid jooksaid.
"Advanced Marathoning" Pete Pfitzinger, Scott Douglas
Raamatus kirjas just maratonitreeningu kohta ning erinevad treeningplaanid. Kirjas palju ettevalmistuse kohta, toitumine jne. Iseenesest hea raamat aga eelkõige soovitaks ikkagi Danielsi raamatut, millest oli esimeses "Kirjandus..." blogikirjes juttu.
Jätkan siis jälle järgmisel korral järgmiste raamatutega... :P
11 veebruar 2009
Jesss...
Päris hästi läks tänane jooks. üritasin hoida sammu tihedust suurena, see mu põhiviga, et liiga pikk ja aeglane samm, pool maad õnnestus ikka päris tihe hoida lõpuks veidi langes. Tavalise 80se tiheduse asemel tuli seekord keskmiseks 84 ja poole maa peal isegi 86. peab veel sellega vaeva nägema aga iseenesest algus tehtud ja ok.
Ainuke jama asja juures, et suure varba all ikka päris korralik ja väga valus verivill, ei teagi kohe kuidas homme joosta saab aga noh, eks see selgub homme. Vajadusel saab nac teipida ja eks vaatab kui aeg käes, pole mõtet ennem muretseda.
Et seekord siis selline keskmise pikkusega jooks 21,3km siseareenil (pluss veel siis 2km soojenduseks ja 1km lõdvestuseks lisaks) aeg veitsa üle pooleteise tunni, keskmine kiirus 4:25, keskmine pulss 156, seal kandis kõikus siis enamus jooksu ajast, max 160 viimasel lõpuspurdil :D Maratoni ajaks oleks sama tempoga tulnud kuskil 3:06-3:07.
Iseenesest rahul asjaga ja homme ka raske kiirendustega jooks ees ootamas, ruttu siis puhkama!
Kirjandusest pole vist mahti ega jaksu ennem nädalavahetust kirjutada edasi :D
Ainuke jama asja juures, et suure varba all ikka päris korralik ja väga valus verivill, ei teagi kohe kuidas homme joosta saab aga noh, eks see selgub homme. Vajadusel saab nac teipida ja eks vaatab kui aeg käes, pole mõtet ennem muretseda.
Et seekord siis selline keskmise pikkusega jooks 21,3km siseareenil (pluss veel siis 2km soojenduseks ja 1km lõdvestuseks lisaks) aeg veitsa üle pooleteise tunni, keskmine kiirus 4:25, keskmine pulss 156, seal kandis kõikus siis enamus jooksu ajast, max 160 viimasel lõpuspurdil :D Maratoni ajaks oleks sama tempoga tulnud kuskil 3:06-3:07.
Iseenesest rahul asjaga ja homme ka raske kiirendustega jooks ees ootamas, ruttu siis puhkama!
Kirjandusest pole vist mahti ega jaksu ennem nädalavahetust kirjutada edasi :D
Ebamäärane meeleolu...
Täna veidi ebamäärane meeleleolu, kuna eile oli suht raske trenni teha ja sääreluud õrnalt hellad, mis pole üldse mitte hea aga väike ravi käib siin koguaeg. Kas täna pikem jooks ikka õnnestub või peaks juba praegu nädalavahetuse puhkepäevad "välja võtma"?
Aga eks sellega on nagu alati - kohapeal otsustab! Ega ennem tea "atra seada".
Ja eile ei jõudnudki jälle oma kirjanduse teemat jätkata, kuna meeleolu oli suht-koht nullis ja siis tuli veel sõber ka oma "hullude" äriideedega lagedale (ja muidugi külla ka) nii et aeg kulus kõik sellele ära ja täna ilmselt ka ei jõua, kui pikem jooks on... Lihtsalt aega pole enam ja magada tahaks ju ka. 9-10paiku ju paras tudile end keerata, kes see ikka viitsib kauem üleval pasida. Nagunii on enne 6t hommikul uni läind ja minek siis tagasi siia töö poole... mis tahab ju ka tegemist. Peaasi, et see ei hakkaks spordi tegemist segama :D:P
onju!?
Aga eks sellega on nagu alati - kohapeal otsustab! Ega ennem tea "atra seada".
Ja eile ei jõudnudki jälle oma kirjanduse teemat jätkata, kuna meeleolu oli suht-koht nullis ja siis tuli veel sõber ka oma "hullude" äriideedega lagedale (ja muidugi külla ka) nii et aeg kulus kõik sellele ära ja täna ilmselt ka ei jõua, kui pikem jooks on... Lihtsalt aega pole enam ja magada tahaks ju ka. 9-10paiku ju paras tudile end keerata, kes see ikka viitsib kauem üleval pasida. Nagunii on enne 6t hommikul uni läind ja minek siis tagasi siia töö poole... mis tahab ju ka tegemist. Peaasi, et see ei hakkaks spordi tegemist segama :D:P
onju!?
10 veebruar 2009
Vana-Aasta maraton 2008
Tuli meelde üks jooks, kus sai osaletud...
Terve eelmine aasta alates märtsist (2nädalat külmetushaigust voodis ja antibiootikumid) ei saanud korralikult treenida, sest peale seda oli "100 jalahaäda". Ühesõnaga natuke trenni, jalg haige, jalg terve, natuke trenni, jalg haige ja nii kuni augustini, kus achilleus pani korraliku kuuajalise pausi, kus enamus ajast lausa kõndideski lonkasin ja kannatasin...
3nädalat kerget trenni, põhimõtteliselt nullist... ja elu esimene maraton, kuskil väljamaal...
Poole maani jaksasin isegi joosta ja siis oli kannatuste rada ja seda ei saa vist enam jooksmiseks nimetada... kuskil 6min/km tempo... ja läkski aeg mõni minut üle eesmärgi, üle 3 ja poole tunni. Aga olin ise õnnelik, et üldse lõpetasin! (Poole maa peal veel vaatasin, et energiat on ja võiks kuskil 3:15-3:17kanti joosta) Ja mis peamine - jalg pidas vastu! vat see oli parim uudis üldse!
Siis vahepeal veel kuu aega trenne, kus palju siseareenil jooksmist ja vasak jalg jäi valusaks, pea iga trenn andis tunda aga samas lubas ka joosta, kiiremas tempos joostes polnud üldse valus.
Ja nädal ennem Vana-Aasta maratoni mõtelsin, et puhkaks veidi rohkem ja ehk jalg ka paraneb! Looda saa... :( isegi käies valus ja tundus, et läheb hoopis hullemaks.
Päev ennem maratoni mõtlesin, et 1% võimalust et lähen üldse jooksma aga maratoni hommikul vara-valges kergelt õues sörkides oli valu veidi väiksem ja otsustasin ikkagi jooksma minna. Oli see õige otsus või mitte aga ära ma selle raske asja tegin.
Väljas olid miinuskraadid aga samas vaikne ilm. Joosta oleks igati hea olnud, kui igal ringil tagasirgel, metsavahel, poleks libe ja konarlik jää jooksu väga ohtlikuks teinud. Mõnes kohas oli ka libe must jää asfaldil.
Ja start antigi! Panin eesmärgiks joosta tempoga, et aeg tuleks alla 3:10 või sinnakanti. Esimesed 25-30km pidin tempost enam-vähem isegi kinni aga siis kukkusin kahel ringil järjest ja tempo langes katastroofiliselt, tänu heale kukkumisoskusele kukkusin veel suht kergelt aga jalg oli ikka valus ja tempo sassis. Jooksin kuidagi lõpuni ja aeg oli üle 3:20 :( krt alla igasuguse miinimumi, täiesti sörk ju kokku. Samas tuleb arvestada, et pikas dressis jooks ja need libedad lõigud võtsid tempo alla ja mitu minutit läks ka joogipunktides seisupausidele ja olin viimase nädalaga 5kg juurde võtnud. Eks see kõik kokku andiski selle kaotuse... Ilmselt keha hoidis ka haiget jalga ja terve väsis sellevõrra rutem. Mulle kohe üldse ei meeldi need eesti võistluste joogitopisd, milledest jooksu ajal ikka väga raske juua niimoodi et midagi ikka suhu ka jõuaks ja mitte hingetorru või riietele. väljamaal on vähemalt mõnusad joogipudelid, mis tempot eriti ei sega.
Aga noh, nii see teine maraton elus selja taha jäigi. Mingit kangust ega väsimust kehas polnud aga ega eriti pingutanud ju ka. Ainult see jäi kripeldama, et viimase 12-15km-ga langesin tunduvalt kohtade poolest. Keskmine pulss alles 148. Aga noh, ongi mida edaspidi parandada!
Uued PR-d tulekul! :D:P
Terve eelmine aasta alates märtsist (2nädalat külmetushaigust voodis ja antibiootikumid) ei saanud korralikult treenida, sest peale seda oli "100 jalahaäda". Ühesõnaga natuke trenni, jalg haige, jalg terve, natuke trenni, jalg haige ja nii kuni augustini, kus achilleus pani korraliku kuuajalise pausi, kus enamus ajast lausa kõndideski lonkasin ja kannatasin...
3nädalat kerget trenni, põhimõtteliselt nullist... ja elu esimene maraton, kuskil väljamaal...
Poole maani jaksasin isegi joosta ja siis oli kannatuste rada ja seda ei saa vist enam jooksmiseks nimetada... kuskil 6min/km tempo... ja läkski aeg mõni minut üle eesmärgi, üle 3 ja poole tunni. Aga olin ise õnnelik, et üldse lõpetasin! (Poole maa peal veel vaatasin, et energiat on ja võiks kuskil 3:15-3:17kanti joosta) Ja mis peamine - jalg pidas vastu! vat see oli parim uudis üldse!
Siis vahepeal veel kuu aega trenne, kus palju siseareenil jooksmist ja vasak jalg jäi valusaks, pea iga trenn andis tunda aga samas lubas ka joosta, kiiremas tempos joostes polnud üldse valus.
Ja nädal ennem Vana-Aasta maratoni mõtelsin, et puhkaks veidi rohkem ja ehk jalg ka paraneb! Looda saa... :( isegi käies valus ja tundus, et läheb hoopis hullemaks.
Päev ennem maratoni mõtlesin, et 1% võimalust et lähen üldse jooksma aga maratoni hommikul vara-valges kergelt õues sörkides oli valu veidi väiksem ja otsustasin ikkagi jooksma minna. Oli see õige otsus või mitte aga ära ma selle raske asja tegin.
Väljas olid miinuskraadid aga samas vaikne ilm. Joosta oleks igati hea olnud, kui igal ringil tagasirgel, metsavahel, poleks libe ja konarlik jää jooksu väga ohtlikuks teinud. Mõnes kohas oli ka libe must jää asfaldil.
Ja start antigi! Panin eesmärgiks joosta tempoga, et aeg tuleks alla 3:10 või sinnakanti. Esimesed 25-30km pidin tempost enam-vähem isegi kinni aga siis kukkusin kahel ringil järjest ja tempo langes katastroofiliselt, tänu heale kukkumisoskusele kukkusin veel suht kergelt aga jalg oli ikka valus ja tempo sassis. Jooksin kuidagi lõpuni ja aeg oli üle 3:20 :( krt alla igasuguse miinimumi, täiesti sörk ju kokku. Samas tuleb arvestada, et pikas dressis jooks ja need libedad lõigud võtsid tempo alla ja mitu minutit läks ka joogipunktides seisupausidele ja olin viimase nädalaga 5kg juurde võtnud. Eks see kõik kokku andiski selle kaotuse... Ilmselt keha hoidis ka haiget jalga ja terve väsis sellevõrra rutem. Mulle kohe üldse ei meeldi need eesti võistluste joogitopisd, milledest jooksu ajal ikka väga raske juua niimoodi et midagi ikka suhu ka jõuaks ja mitte hingetorru või riietele. väljamaal on vähemalt mõnusad joogipudelid, mis tempot eriti ei sega.
Aga noh, nii see teine maraton elus selja taha jäigi. Mingit kangust ega väsimust kehas polnud aga ega eriti pingutanud ju ka. Ainult see jäi kripeldama, et viimase 12-15km-ga langesin tunduvalt kohtade poolest. Keskmine pulss alles 148. Aga noh, ongi mida edaspidi parandada!
Uued PR-d tulekul! :D:P
Sinine esmaspäev..
Ohjah, eile oli kuidagi eriti vastik päev...
Alguses soojenduseks sörkides oli tunne, nagu jalaluu oleks katki, selline valu joostes vasakus jalas.
Väga imelik.
Vahepeal mõtlesin juba koju minna aga siis otsustasin, et proovin vähemalt esimest kiirendust alustada, vaatab mis saab, tavaliselt kõik valud kiire jooksu ajal kadunud....
Õnneks oli ka seekrod nii aga tunda oli et keha sundis vasakut jalga hoidma ja kogujooksumõnu oli paremal jalal. Eks see võttis ka jõu ja kiiruse. Nii aeglaselt läks see ikka... aga eesmärk täidetud 4x1km 2:30min pausiga 3km tempos tehtud (ehk siiski esimene oli 2sek kiirem, teised 3-5sek aeglasemad kahjuks. parem jalg väsis ära. max pulss oli siis vastavalt 158,162,164,165)
Tegelt on ikka nii halb jalgadele seda üht ja järsku siseringi nühkida, koguaeg yhtepidi.., pole ime et jalad jäävad haigeks, paratamatult on ju jalgadele koormused erinevad ja paratamatult hoiad ka jalga/keha kurvis valesti, sellest ka need valud. Ootan juba kevadet, et saaks enamus trennid siiski staadionilt väljas teha, sirgetel lõikudel!
Seekord siis ei jõudnudki "kirjandus vol.2" blogi jätkata, sest kodus sai veel veidi jõudu tehtud ja äsja saabunud "Runners World" ajakirja loetud, mis jäi veel tänasekski pooleli. Nii et täna veel jätkan ja vaatan, kas tänagi kirjanduse blogi jätkamiseks aega leiab...
Alguses soojenduseks sörkides oli tunne, nagu jalaluu oleks katki, selline valu joostes vasakus jalas.
Väga imelik.
Vahepeal mõtlesin juba koju minna aga siis otsustasin, et proovin vähemalt esimest kiirendust alustada, vaatab mis saab, tavaliselt kõik valud kiire jooksu ajal kadunud....
Õnneks oli ka seekrod nii aga tunda oli et keha sundis vasakut jalga hoidma ja kogujooksumõnu oli paremal jalal. Eks see võttis ka jõu ja kiiruse. Nii aeglaselt läks see ikka... aga eesmärk täidetud 4x1km 2:30min pausiga 3km tempos tehtud (ehk siiski esimene oli 2sek kiirem, teised 3-5sek aeglasemad kahjuks. parem jalg väsis ära. max pulss oli siis vastavalt 158,162,164,165)
Tegelt on ikka nii halb jalgadele seda üht ja järsku siseringi nühkida, koguaeg yhtepidi.., pole ime et jalad jäävad haigeks, paratamatult on ju jalgadele koormused erinevad ja paratamatult hoiad ka jalga/keha kurvis valesti, sellest ka need valud. Ootan juba kevadet, et saaks enamus trennid siiski staadionilt väljas teha, sirgetel lõikudel!
Seekord siis ei jõudnudki "kirjandus vol.2" blogi jätkata, sest kodus sai veel veidi jõudu tehtud ja äsja saabunud "Runners World" ajakirja loetud, mis jäi veel tänasekski pooleli. Nii et täna veel jätkan ja vaatan, kas tänagi kirjanduse blogi jätkamiseks aega leiab...
08 veebruar 2009
Kirjandus...
Huvitav, mis kirjandus on tavalise sportlase öökapi peal?
Ja jooksjal?
Avastasin, et koguni 2 raamatut hetkel pooleli, üks neist:
Gunnar Männik-u "Spordivigastused", mis sai täna ostetud ja on sirvimsel/uurimisel. Täitsa asjalik, kui endal mingid jamad kallal. et esimesi mõteid saada ja kuidas esimest ravi anda. Spordiarstile on ju enamasi pea kuu-paarine järjekord, kui just ei taha tasulist aega saada. Sellega nüüd see lugu, et tervis küll tähtsam ja peaks kohe arstile tormama aga noh inimesed ju teada.... ega ikka ei lähe kyll... ühesõnaga selles raamatust saab mõningaid mõtteid kindlasti. Kuigi oleks võinud veidi odavam olla muidugi :D
Ja teine, mis pooleli siis:
Paula Radcliffe "My sory so Far", raamat siis kirjutatud oma elust, heke ühe maailma parima naismaratoni jooksja poolt. Kui palju jamasid on tal olnud ja vigastusi ja ikka tipus... Veidi annab stiimulit endalegi vastu pidada ja võidelda! Hekel veel pooleli, nii et lõppu ei tea :P
Veel on voodi kõrval mimest kohast järjehoidjatega täidetud raamat, mis võiks enamus jooksjate laual olla kui piibel. Kui vaadata neti kirjutisi treeningutest, siis sellest raamatust on juttu pea igal pool. Tihti leiab netist kirjutisi, kumb on parem: Artur Lydiard vs Jack Daniels.
ja raama ise siis J. Daniels Phd "Running Formula", second edition. Raamatus siis juttu jooksja treeningu nippidest, nii keskmaamehele kui ultrajooksjale, kuidas treeningut üles ehitada ja millest see koosneb, kiiruste tabelid, mis kiirusega on õige parajasti trenni teha, kiirendusi, kordusi, tempokrosse, pikki krosse jne jne, ning ka erinevaid treeningplaane. Igati vinge raamat ja võib soovitada igaühele!
Nii, siis leidub siin veel terved aastakäigud ajakirju,
"Runners World", "Running Times", "Maraton & Beyond" kus leidub lugemist nii algajatele, kui edasijõudnutele ja kõigest muustki. Saab end kursis hoida muu maailma jooksuuudistega ja kaupadega. Igati tervitatav lugemisvara igaühele. Kõik need ajakirjad siis neti kaudu tellitud endale koju - ülihea asi see internet ikka ja netipoed. 10tugrikut asja väljamõtlejale :D
Ingliskeelsed raamatud selle eest tellitud sellisest eesti netiraamatupoest nagu Krisostomus - http://www.kriso.ee/ Kes sinna lehele vaatab, sel jäävad vist silmad kirjuks... millised võimalused, millised raamatud, tahaks kohe ja praegu kõiki tellida :D annab ikka uurida, mida tasuks esimese hooga tellida, mida mitte.
Igatahes vaadates raamaturiiuli poole, näen kohe esimese pilguga veel kolme-nelja sealt tellitud ingliskeelset raamatud ja mõned eestikeelsedki. Kuna hetkel ei viitsi enam voodist tõusta, siis jätkan selle teemaga homme...
...nagu ka homse treeningujuttuga, täna oli igatahes kerge päev trennis ja lõdvalt sai 9km läbitud, et homme jaksaks rohkem!
Homseni siis! unenäod tahavad juba varsti murdma hakata :D!
Ja jooksjal?
Avastasin, et koguni 2 raamatut hetkel pooleli, üks neist:
Gunnar Männik-u "Spordivigastused", mis sai täna ostetud ja on sirvimsel/uurimisel. Täitsa asjalik, kui endal mingid jamad kallal. et esimesi mõteid saada ja kuidas esimest ravi anda. Spordiarstile on ju enamasi pea kuu-paarine järjekord, kui just ei taha tasulist aega saada. Sellega nüüd see lugu, et tervis küll tähtsam ja peaks kohe arstile tormama aga noh inimesed ju teada.... ega ikka ei lähe kyll... ühesõnaga selles raamatust saab mõningaid mõtteid kindlasti. Kuigi oleks võinud veidi odavam olla muidugi :D
Ja teine, mis pooleli siis:
Paula Radcliffe "My sory so Far", raamat siis kirjutatud oma elust, heke ühe maailma parima naismaratoni jooksja poolt. Kui palju jamasid on tal olnud ja vigastusi ja ikka tipus... Veidi annab stiimulit endalegi vastu pidada ja võidelda! Hekel veel pooleli, nii et lõppu ei tea :P
Veel on voodi kõrval mimest kohast järjehoidjatega täidetud raamat, mis võiks enamus jooksjate laual olla kui piibel. Kui vaadata neti kirjutisi treeningutest, siis sellest raamatust on juttu pea igal pool. Tihti leiab netist kirjutisi, kumb on parem: Artur Lydiard vs Jack Daniels.
ja raama ise siis J. Daniels Phd "Running Formula", second edition. Raamatus siis juttu jooksja treeningu nippidest, nii keskmaamehele kui ultrajooksjale, kuidas treeningut üles ehitada ja millest see koosneb, kiiruste tabelid, mis kiirusega on õige parajasti trenni teha, kiirendusi, kordusi, tempokrosse, pikki krosse jne jne, ning ka erinevaid treeningplaane. Igati vinge raamat ja võib soovitada igaühele!
Nii, siis leidub siin veel terved aastakäigud ajakirju,
"Runners World", "Running Times", "Maraton & Beyond" kus leidub lugemist nii algajatele, kui edasijõudnutele ja kõigest muustki. Saab end kursis hoida muu maailma jooksuuudistega ja kaupadega. Igati tervitatav lugemisvara igaühele. Kõik need ajakirjad siis neti kaudu tellitud endale koju - ülihea asi see internet ikka ja netipoed. 10tugrikut asja väljamõtlejale :D
Ingliskeelsed raamatud selle eest tellitud sellisest eesti netiraamatupoest nagu Krisostomus - http://www.kriso.ee/ Kes sinna lehele vaatab, sel jäävad vist silmad kirjuks... millised võimalused, millised raamatud, tahaks kohe ja praegu kõiki tellida :D annab ikka uurida, mida tasuks esimese hooga tellida, mida mitte.
Igatahes vaadates raamaturiiuli poole, näen kohe esimese pilguga veel kolme-nelja sealt tellitud ingliskeelset raamatud ja mõned eestikeelsedki. Kuna hetkel ei viitsi enam voodist tõusta, siis jätkan selle teemaga homme...
...nagu ka homse treeningujuttuga, täna oli igatahes kerge päev trennis ja lõdvalt sai 9km läbitud, et homme jaksaks rohkem!
Homseni siis! unenäod tahavad juba varsti murdma hakata :D!
07 veebruar 2009
Jalg jälle naca valus..
Krrr jalg naca valus jälle ja pidi vasakut hoidma...
Seepärast ka parem väsis rutem ja raskem joosta... ja äraõukes polnd jõudu...
Igatahes sai keskmisi kiirendusi 7x800m 30sekundise sörkpausiga joostud, ja eesmärk sai täidetud nii kiiruse kui kordade poolest, lihtsalt veidi raskem oli, eriti lõpus. ja max pulss oli ikka ainult 164. Suht yhtlasel tulid, ca 3sek ainult kiirema ja aeglasema vahe. Esimese algus oli nac liiga kiire, peab õppima edaspidi alguses end veidi tagasi hoidma.
soojenduses, lõdvestuses kokku 12x strades-i ka lisaks. ja õhtul peaks väheke jõudu tegema nin jalgu masseerima, homme kerge trenn, et esmaspäevaks jälle löögivalmis olla :P
Seepärast ka parem väsis rutem ja raskem joosta... ja äraõukes polnd jõudu...
Igatahes sai keskmisi kiirendusi 7x800m 30sekundise sörkpausiga joostud, ja eesmärk sai täidetud nii kiiruse kui kordade poolest, lihtsalt veidi raskem oli, eriti lõpus. ja max pulss oli ikka ainult 164. Suht yhtlasel tulid, ca 3sek ainult kiirema ja aeglasema vahe. Esimese algus oli nac liiga kiire, peab õppima edaspidi alguses end veidi tagasi hoidma.
soojenduses, lõdvestuses kokku 12x strades-i ka lisaks. ja õhtul peaks väheke jõudu tegema nin jalgu masseerima, homme kerge trenn, et esmaspäevaks jälle löögivalmis olla :P
06 veebruar 2009
Puhkus läbi
Puhkusenädal siis läbi, esmaspäeval jälle tööle :(
Eks siis trenni tegemiseks mahti vähem aga vaatab seda asja veel :D:P.....
Eile ei jaksanudki jõudu teha, tegin selle hoopis täna lõuna paiku koduse vahenditega jälle-õnnestus isegi yks harjavars ära lõhkuda :)))))
ja väike 7km sõrk nac aega tagasi oli just paras, enne homset tõsisemat trenni...
eks siis homse jooksu kommid homme :P
Eks siis trenni tegemiseks mahti vähem aga vaatab seda asja veel :D:P.....
Eile ei jaksanudki jõudu teha, tegin selle hoopis täna lõuna paiku koduse vahenditega jälle-õnnestus isegi yks harjavars ära lõhkuda :)))))
ja väike 7km sõrk nac aega tagasi oli just paras, enne homset tõsisemat trenni...
eks siis homse jooksu kommid homme :P
Veidi 2009 eesmärkidest
Paika on kindlalt pandud ja regatud 2-le maratonile:
24.05.2009 Kopenhaageni maraton (eesmärk 2:45-2:50, +/-5min)
15.08.2009 Helsingi maraton (eesmärk 2:40-2:45, +/-5min)
Vastavalt siis A ja B eesmärgid, olenevalt ilmast võivad need siiski muutuda (vihm, palavus,.. jne)
Kevadine esimene jooks ilmselt Rabajooks, eesmärgiks: 21:00-22:15
Tartu Maratoni kevadine jooks, eesmärgiks keskmine kiirus 3:50-4:05min/km
Järvjooksude sari rohkem tempokrosside eest, aegasid kirja ei paneks, kuna eelmisest pole ka võrreldavaid tulemusi. Ehk ainult Ülemiste järvejooksule paneks 49:30-51:30
Suht laiad vahemikud aga eks need täpsustuvad peale esimesi kevadisi võistlusi.
Siis saab paika panna lõplikud eesmärgid.
Kõige suurem eesmärk siiski koguda kiirust, kiirusetrenn. Vastupidavuse poolest suudaks juba hetkel nendest aegadest üle joosta aga kiirust pole :( - eesmärk nr 1.
24.05.2009 Kopenhaageni maraton (eesmärk 2:45-2:50, +/-5min)
15.08.2009 Helsingi maraton (eesmärk 2:40-2:45, +/-5min)
Vastavalt siis A ja B eesmärgid, olenevalt ilmast võivad need siiski muutuda (vihm, palavus,.. jne)
Kevadine esimene jooks ilmselt Rabajooks, eesmärgiks: 21:00-22:15
Tartu Maratoni kevadine jooks, eesmärgiks keskmine kiirus 3:50-4:05min/km
Järvjooksude sari rohkem tempokrosside eest, aegasid kirja ei paneks, kuna eelmisest pole ka võrreldavaid tulemusi. Ehk ainult Ülemiste järvejooksule paneks 49:30-51:30
Suht laiad vahemikud aga eks need täpsustuvad peale esimesi kevadisi võistlusi.
Siis saab paika panna lõplikud eesmärgid.
Kõige suurem eesmärk siiski koguda kiirust, kiirusetrenn. Vastupidavuse poolest suudaks juba hetkel nendest aegadest üle joosta aga kiirust pole :( - eesmärk nr 1.
05 veebruar 2009
Polar RS800sd
Trennis andmete saamiseks kasutan pulsikella Polar RS800sd, koos jooksuanduriga väga mõnus, tahaks muretseda lisaks ks GPS anduri, et väljas joostes saaks täpsemad andmed, vahest jooksuandur natuke valetab.... Ja arvutis saab andmeid vaadata ja töödelda Polar Protrainer 5 programmiga-igati hea asine abi treeningute analüüsimiseks.
Jah, alati saab hakkama ka ilma pulsikellata ja ega ma trennis pulssi nii oluliselt ei vaatagi, kui just kiirust. Kuigi mõned blogijad (PP - suusk.blogspot.com) on pulsiandurite kategoorilised vastased - ega peagi selle järgi trenni tegema kui ei taha aga hiljem hea analüüsida andmeid ja vaadata arengut - igati in! Ja eriti algajale, kes ei oska oma pulsse ja koormusi kohe tabada... Ei tasu alati olla konservatiivne, tuleks olla ikka kaasaegne ja innovatiivne! Paratamatult toimub areng! Huvitav, kuidas PP saab arvutiga üldse hakkama ja kas tal on veel kodus must-valge telekas? aga noh, ärgem hakakem siin demagoogitsema, igayhel omad arvamused ja mõtted :P
vomax.ee Vo2max testist
Sai käidud siis 21.01.2009 http://www.vomax.ee/ Pirital.
Kohal oli kaks inimest, kes siis minuga tegelesid. Nagu teada sain oli paketis sees 7laktaadi testi aga tehti 9, nii et kahe eest oleks pidanud juurde maksma, õnneks sai kavalalt pakette vahetada ja summa palju ei kasvanudki.
Kõik testiandmed muidu ok aga nagu ise näen, vaja kiirust kõvasti teha, vastupidavuse põhi on hea, kiirusvastupidavusest (laktaadi taseme kiirus madal) puudus....
Et tulemused olid siis:
vo2max ise: 67 , kusjuures paar päeva varem tehtud Polari pulsikella ownindex oli praktiliselt sama - 68, kuna kehakaal mul muidu mdalam, kui sealne kaal näitas (180cm-seal 179,3 ja kaal 68kg seal 70kg)
max pulss 185, selliseid numbreid pole iial pulsikellal näind
anaeroobne lävi: 174
aeroobne lävi: 157
pulsitsoonid:
max pingutuse tsoon: 179-183 (pole elu sees selliseid numbreid pulsikellal näind)
tugeva pingutuse tsoon: 165-179 (max pulss peale vigastust treenima asudes on olnud just 178, tavalises trennis max 169-täiest jõust pingutades)
põhivastupidavuse tsoon: 149-165 - enamus tugevamad trennid selles olnud
taastav tsoon: 122-149 - eks taastavad trennid kõik alla 130 tavaliselt.
tahaks ka kunagi oma anaeroobse läveni jõuda..... krt see vastupidavus liiga hea ja kiirus nii kehva on. peab ikka tõsiselt sellega vaeva nägema!
Kohal oli kaks inimest, kes siis minuga tegelesid. Nagu teada sain oli paketis sees 7laktaadi testi aga tehti 9, nii et kahe eest oleks pidanud juurde maksma, õnneks sai kavalalt pakette vahetada ja summa palju ei kasvanudki.
Kõik testiandmed muidu ok aga nagu ise näen, vaja kiirust kõvasti teha, vastupidavuse põhi on hea, kiirusvastupidavusest (laktaadi taseme kiirus madal) puudus....
Et tulemused olid siis:
vo2max ise: 67 , kusjuures paar päeva varem tehtud Polari pulsikella ownindex oli praktiliselt sama - 68, kuna kehakaal mul muidu mdalam, kui sealne kaal näitas (180cm-seal 179,3 ja kaal 68kg seal 70kg)
max pulss 185, selliseid numbreid pole iial pulsikellal näind
anaeroobne lävi: 174
aeroobne lävi: 157
pulsitsoonid:
max pingutuse tsoon: 179-183 (pole elu sees selliseid numbreid pulsikellal näind)
tugeva pingutuse tsoon: 165-179 (max pulss peale vigastust treenima asudes on olnud just 178, tavalises trennis max 169-täiest jõust pingutades)
põhivastupidavuse tsoon: 149-165 - enamus tugevamad trennid selles olnud
taastav tsoon: 122-149 - eks taastavad trennid kõik alla 130 tavaliselt.
tahaks ka kunagi oma anaeroobse läveni jõuda..... krt see vastupidavus liiga hea ja kiirus nii kehva on. peab ikka tõsiselt sellega vaeva nägema!
huh, raske aga mõnus päev oli...
Täna oli siis pika jooksu päev.
a.Eesmärgiks 36km asfaldil 5:00tempos
või
b.21km siseareenil 4:40 tempos+veidi kiiremas tempos peale ning õhtul 10km taastavalt õues.
Kuna väljas ikka jube libe ja raske kiirelt joosta, siis sai sees tehtud ja päris mõnus oli, oleks võind rohkemgi joosta :D
Tuli siis 2km soojendust 25km 4:32min/km tempos + 2km lõdvestuseks. keskmine pulss tuli siis 150, suht madal, alla aeroobse läve (157) aga ise olin arg ja ei jugend kiiremini joosta, kardsin, et ei jaksa lõpuni.. eks järgmine kord siis teab ja pingutab rohkem, võtan siis esialgu järgmiseks eesmärgiks sama trenn teha 27km ja alla 4:25min/km tempos.
Õhtune jooks väljas oli mõnus rahulik ja energiat jäi ülegi, et siis 10km libedal teel vaikse tempoga.
Kokku siis tänase päevaga 39km, eesmärk täidetud. ja selle nädala esimese 4päevaga 97km läbitud. "Laagri" kohta ok...
Õhtul saab veel väikse jõutrenni teha ja magama!
Homme kerge päev, lõdvalt 7-8km ootamas.
a.Eesmärgiks 36km asfaldil 5:00tempos
või
b.21km siseareenil 4:40 tempos+veidi kiiremas tempos peale ning õhtul 10km taastavalt õues.
Kuna väljas ikka jube libe ja raske kiirelt joosta, siis sai sees tehtud ja päris mõnus oli, oleks võind rohkemgi joosta :D
Tuli siis 2km soojendust 25km 4:32min/km tempos + 2km lõdvestuseks. keskmine pulss tuli siis 150, suht madal, alla aeroobse läve (157) aga ise olin arg ja ei jugend kiiremini joosta, kardsin, et ei jaksa lõpuni.. eks järgmine kord siis teab ja pingutab rohkem, võtan siis esialgu järgmiseks eesmärgiks sama trenn teha 27km ja alla 4:25min/km tempos.
Õhtune jooks väljas oli mõnus rahulik ja energiat jäi ülegi, et siis 10km libedal teel vaikse tempoga.
Kokku siis tänase päevaga 39km, eesmärk täidetud. ja selle nädala esimese 4päevaga 97km läbitud. "Laagri" kohta ok...
Õhtul saab veel väikse jõutrenni teha ja magama!
Homme kerge päev, lõdvalt 7-8km ootamas.
Blogi algus
Et siis sai mõeldud oma "jooksjaelu" blogimise peale....
Vaatame, mis sest saab...
Eelmine aasta läx vigastuste tähe all ja yhtegi tulemust ei saa tõsiselt võtta...
Sai esimest korda elus ka maratone läbitud sügisel/talvel ja koguni 2tükki.
arvestades olematut treeningut ja vigastusi veel täitsa ok aegadega, nac üle 3:30 ja 3:20
Loodetavasti see aasta tuleb parem!
Igatahes Kopenhaageni maratonil üritaks ikka alla 2:50 joosta. paneks siis eesmärgiks 2:45-2:50 (A ja B eesmärgid). :P
vaatab, mis välja tuleb, peaasi et jalad terved oleksid...
Vaatame, mis sest saab...
Eelmine aasta läx vigastuste tähe all ja yhtegi tulemust ei saa tõsiselt võtta...
Sai esimest korda elus ka maratone läbitud sügisel/talvel ja koguni 2tükki.
arvestades olematut treeningut ja vigastusi veel täitsa ok aegadega, nac üle 3:30 ja 3:20
Loodetavasti see aasta tuleb parem!
Igatahes Kopenhaageni maratonil üritaks ikka alla 2:50 joosta. paneks siis eesmärgiks 2:45-2:50 (A ja B eesmärgid). :P
vaatab, mis välja tuleb, peaasi et jalad terved oleksid...
Tellimine:
Postitused (Atom)