Teada oli, et mingit head aega jooksma ei läinud. Viimastel nädalatel on jamasid olnud ja vorm suht nulli langend. Et natukenegi joosta, jooksin trennis kuidagi väga imeliku stiiliga ja ilma äratõuketa. nii joostes tõusis pulss ka väga aeglase sörgiga kergelt lakke. ja ega pikalt jõudnud ka, kõige pikem jooks ca 1tunnine. Jalavalu pärast sai ka nädal varem olnud 2silla jooks Pärnus ära jäetud, kiireid liigutusi või äkilisi teha ei saanud, mida ikka võistluse ajal ette tuleb rahvahulgas. Maratoni pärast ei riskinud sinna isegi mitte sörkima minna. lootsin, et jalg saab nädalaga piisavalt terveks, et kuidagi see maraton läbida.
Ise ka ei tea kuidas aga maratoni päevaks suutsin kuidagi saavutada sellest vähesest vormist, mis hetkel oli, maximumi. Päriselt seda realiseerida ei suutnud aga seda muudel põhjustel ja endale seatud eesmärgi joosta 3:05-3:10 vahele täitsin ära. Ühesõnaga tunnetasin oma hetkeseisu suhteliselt hästi.
jooksuplaanist: oli kaks varianti peas - üritada joosta kuidagi enesetunde järgi mingi 4:25-4:30tempos. see plaan muidugi oli teada, et läheb vett vedama.
teine variant, jooksen enesetunde järgi aga jälgin pulssi. Selle variandi puhul oli jälle probleem see, et kuna viimasel ajal oli ka sörkides pulss laes, ei teadnud isegi ligikaudselt, mis pulsiga peaksin jooksma.
mõlema variandi puhul arvasin, et 3tunni tempomees läheb kaugel eest ära.
Valisin hoopis jooksu ajal vastavalt enesetundele aga samas pulsi järgi jooksmise taktika. ühesõnaga panin 2st kokku :D ja otsustasin selles tempos joosta nii kaua kui saan ning vaatan, mis toimuma hakkab hiljem.
jooksust siis: 1km veidi raske ja jalad kinni ning Margus Pirksaar (3tunni tempomees)
jooksis küll kõvasti kiiremini kui 4:16min/km. see võis pigem 4:05olla ca. Samas kannakõõlustes valu ja mõte oli, et seda jooksu ma nüüd küll ei lõpeta, kui esimesel km juba kõõluste jama... 2km jalad hakkavad tasapisi soojaks saama ja enesetunne paraneb, kõõluste valu kaob. Margus on umbes samakaugel või... pigem siiski läheneb. pulss on ühtlustunud, järelikult lasen sellega edasi. 3km, kadriorukohviku juures läksin oma ütlase sammuga sellest 3tunni pundist mööda. ei pinguta, ei hingelda. tempo on paras pulss kõigub 155-156vahel. Ette öelduna püsis ta seal kandis kuni 13-14km-ni, siis mere ääres kerges vastutuules langes tempo mingi 3-4sek/km-le ja pulss läks 150peale. Et siis kiirus mingi 4:11-4:13min/km-le. see vastutuul veidike väsitas küll. Kavalalt kasutas seda lõiku ära Arnold Laasu, kellele enne järele jõudsin ja hoidis ilusti mu tuule eest kaitsva selja taha. nafta tänavale keerates küsis veel kella, mis oli siis 1:09tundi ca16,5km. igatahes nii libistasin kuni tõusuni vanalinna. ja siis tuli see, mida kartsin - mägesid pole trennis juba ammu olnud ja tempo langes pea 15-20sek/km-kohta, pulss muidugi ka, 148peale. Balti jaama juures, kus pakuti vadakujooki, kuulsin veel selja tagant Marguse häält, kes ütles, et õieti teete poisid, et võõrast jooki ei tarvita rajal. Nii palju oli siis nende tõusudega tempo aeglasem, et 3tunni kamp järgi jõudis. Peale tõuse hakkas aga jala talla alt tallavõlv seespoolt valutama paremal jalal ja enam ei saanud äratõuget korralikult sooritada vaid pidi jala välisservaga seda tegema. See tähendas, et vana tempot enam hoida ei saanud ja ka seda, et valed lihased hakkasid tööle. Igatahes lasin pundil eest minna, ei hakanud läbi valu punnitama - siis lõpuni poleks jõudnud. Pool maad 21,1km 1:29:37. Igatahes alates 23ndast kilomeetrist langes pulss tasapisi 145st-142ni lõpukilomeetritel. kilomeetritel 22-30 hoidsin sellist 4:20-4:30vahel tempot, seda kannatas hoida. Aga peale seda hakkas lihastes tunda andma vale jooksutehnika, krampidena. Selleks, et päris hullult krampi ei läheks, lasin veel tempot alla. kuskil 4:40-4:50vahel libistasingi lõpuni. kusjuures tallavõlvi valu läks hullemaks. viimasel kolmel kilomeetril mõtlesin koguaeg, et kas jõuan ikka lõpuni seda valu kannatada ja päkas mingit luud ära ei murra. ja lõpuspurti ei julgend ka krampi minevate lihaste pärast teha - jõudu oli veel küll aga julgust mitte :D
34-35ndal kilomeetril lasin rahulikult ka Sigrid Valdre mööda ning siis läks ka Arnold Laasu - polnud mõtet oma valusa jala ja krampivate lihastega riskida. eesmärk oli ju siiski lõpetada ja oma arvestustes pidin ka eesmägiks olevast 3:10st kiiremalt jooksma. Pea töötas kui arvuti! Enne lõppu jõudsin ka Tubilis Taavile järele, keda esimsel ringil nägin ikka endale vastu tulemas, pikalt pikalt ees. lähenesin talle pidevalt aga nagu öelda, ei riskinud kiirendada liialt ja lasin tal enne mind ilusti lõpetada. Finishimatid tulid lihtsalt varem. 3sek jäi puudu.
pole hullu, täitsa pandav aeg: 3:08:42, keskmine pulss 148. Ongi, mida järgmisel maratonil ületada, sellega ei tohiks mingit probleemi olla. Eelmisel sügisel olid trennis pikad krossid 4:05-4:15min/km vahel trennis 140 juures pulsiga. Selline tempo peaks lihasmälus olema ja peab selleni lihtsalt uuesti jõudma.
Hetkel igatahes on talalvõlv veel paremal jalal valus. Panin ortopeedilised tallad alla ja see peaks laskma veidi jalal puhata. Maratonil ei julgend neid alla panna, kuigi mõte oli. aga pole nendega vahepeal treeninud ja ei riskinud. edaspidi vist siiski peaks nendega ära harjuma.
Riietusest - tundub, et oli õige otsus panna jalga asics "Inner Muscle" sarja püksid, kuigi polnud nendega varem jooksnud. Hoidsid reied, ilusti kompressioonis. Sama lugu ka paar päeva varem apteegist ostetud kompressioonipõlvikutega. kahjuks jooksuepeksprti poes polnud neid hetkel pakkuda ja panin need. Ei tea muidugi palju need püksid aitasid aga kõige enam oli abi uutest K-Swiss tossudest, mis hiljuti jooksuexperti poest sai soetatud. nendega on tõsiselt hea ja mugav joosta, jalg nagu tõuseks iseenesest ning ei väsi üldse ja nendega ei vajanud ma kannatugesid ning kõõlused ei andnudki kuni jooksu lõpuni tunda, mis teiste tossudega oleks kohe probleemiks osutunud.
jooksu lõpus väsimust ei olnud, ainult valu jalatallas. pulss oli madal, energiat ja jõudu küllaga veel. ei saanudki ennast tühjaks joosta, eks teinekord siis. Pärast sai ringi käidud ja 10km lõpetajaid paar tunnikest vaadatud. Siis veel maa alla 2tunnine Ingeri Bastioni käikude ekskursioon emmekesega, kes sai pärast sisi bussijaama ära visatud. Koju jõudsin suht hilja.
Igatahes kokkuvõtteks võib siiski rahule jääda, kuigi sisse jäi kripeldama, et jaksu oleks olnud palju enamaks. Tegelikult oli nii hea kiirus päris suureks ja heaks üllatuseks (ma lihtsalt ei oodanud seda) ning annab palju tahtmist ja mõtteid edaspidiseks. Ilm ja päev olid tegelikult ideaalsed, küll tuleb selliseid veel!
Loodan, et ka teised nautisid seda üritust ja jooksu!
Kuvatud on postitused sildiga 2010. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2010. Kuva kõik postitused
13 september 2010
10 august 2010
kumm rsk katki! e. Pühajärve triatlon 2010
Pole siin puhkuse ajal trennidest eriti kirjutada aega olnud aga paneks kirja, mis toimus Pühajärvel.
Et siis neljapäev ja reede olid täiesti trennivabad päevad.
Reedel sai Pühajärvele kohale sõidetud - ärkamine kell 6:00 ja start kell 8:05
palju tunde sõitu ja kohapeal enda stardimaterialide välja võtmine, veidike ka ilma vaatamist ja ringi jalutamist... ning puhkamist. Majutuse perenaine oli väga meeldiv ja jutukas inimene ja samas majas oli ka muidugi teisigi võistlejaid. Nagu alati, tuntud nagu ma olen. vavealt jõudsin sisse, kui kuulsin oma nimega tervitust. No näo poolest ju tunnen inimesi aga nimede peale endal küll halb mälu aga hea tunne, et teisedki mind tunnevad. Sama seis oli ka rajal, kus paljud nimepidi tervitasi :D ja mina muidugi mökk-mökk, üritan inimesi seostada näoga :D
Võistluspäeva hommik: ülesse jälle 6läbi, poole kaheksast sööma ja rattakummidepumpamine, jookide kokkukeeramine, riietumine, asjade valmispanek ning minek check-in-i. 9paiku sai check-in tehtud ja asjad kohale pandud. 10st oli viimane aeg check-in-i tegemiseks, pärast seda enam kedagi vahetuspaika ei lubatud. 9:45 teatati minu number, et rattakumm katki... Hetkeks oli lootusetuse tunne, et nüüd see võistlus lõppeb. jooksin rattani ja viisin kummmiparandusse, piilusin vist 100x kella :D. ja 5min ennem kümmet oli ratas siiski tagasi oma koha. jõudsin... paras adrenaliinisüst see oli... samas joostes rattaga tundsin, päris hea minekut ja enesetunnet, mis tõstis tuju!
aga noh, eesmärk ei olnud seekord mitte mingi tulemus ega koht vaid ELLU JÄÄDA!
ujumine ja start:
Kell 11 oli ujumise ja võistluse start. Hoidsin heaga end kõige viimaste hulka ja ka ujudes oli eesmärk see 1km läbida ja mitte uppuda. vedas. ei uppunudki. pole küll elu sees nii aeglaselt vist vees liikunud aga lõpetasin. ei ujunud õiget krooli vaid kogu aeg pea veest väljas, ehk kohati aind pistsin mõneks tõmbeks pea vette, et mitte päris viimasena välja tulla. igatahes võtsin asja ülirahulikult. väike lainetus oli harjumatu aga pea veest väljas ujudes see ei seganud. esimesed võistkondlikud läksid mööda juba ennem poolt maad aga see ei pannud ka kiiremalt töötama. teadsin, et oluline on kaldale jõuda ja alla 40min aeg oli kah suht kindel.
vahetus:
veest välja tulles ei olnud väsinud aga samas jalad käisid all risti, nii imelik kui see ka polnud. õnneks läks tuikumise faas üle kui riideid vahetama jõudsin.
ka riiete vahetamine oli selline rahulik ja ei ma kiirustanud. kuhu ikka kiiret, nagunii suht viimane ja üksik seal olin. ei kiirustanud ka teised :D.
ratas:
polnud juba kuu aega ratta selga istunud ja teada oli, et ega eriti vändata jaksa. ja jälle ei pingutanud ka hullult vaidd lasin nii kuidas enesetunne lubas. rada oli minu jaoks muidugi jube raske - ainult mäed ja seepärast ka venimine. tasasel maal oleks ehk veel jaksand sõita. igatahes hea oli jälgida kuidas mäest ülesse mineku hetkedel eespool olijad kaugenesid ja tagumised tulid järgi ning allasõidu ja tasasematel otsadel oli kiiruste vahe vastupidine - esimesed lähenesid meeletul kiirusel ja tagumised jäid kaugemale... ainuke tõus, kus teistest mööda läksin ja kiirelt oli kõige raskem tõus - tõus Otepääle üles, joogipunkti. eks ma tasapisi avastasin, et tõuse püsti "võttes" läheb veidi parmeini edasi ja saavad puhata ka väga valusaks jäänud selg ja suht valus tagumik. eks püüdsingi enamus järsemad tõusud võtta peale esimest ringi püsti ratta seljas. mõnes mõttes oli see õige, mõnes mõttes vale - lihased hakkasid alates 50km krambieelsesse seisundisse minema... 60km võtsin ampulli vedelat magneesiumi sisse aga eriti see ei leevendanud kuna probleem oli lihtsalt harjumatutes ja nõrkades lihastes, mitte magneesiumipuuduses. jook sai otsa teise ringi lõpuks, joogipunktiks ja tunda oli, et tegelikult olin seda ikka liiga vähe tarbinud. sain küll uue pudeli juurde aga ega see eriti aidanud enam. noo kannatasin selle 3nda ringi ka kuidagi ära ja tuli "päästev" vahetus.... olin ikka nii läbi, et peaaegu poleks kurvi vahetusalasse välja võtnud ja aeda sõitnud. aga ei kukkund, jess!
jooks:
jälle rahulik vahetus... tegelt ainult tossude jalgatõmbamine. kuna neil paelu polnud, siis ei olnud vaja isegi mitte siduda. ja jooksma1 tunda oli, et vedelikust tühi ja energiast tühi aga põhiline oli, et rattaga oli lihase nii "läbi tõmmatud" ja krambieelses seisundis, et ega seda seal jooksmiseks enam nimetada saanudki. tegin nagu enamik seal lõpukohtadel - mäes üles kõndisin, mäest alla sörkisin ja... joogipunktides jõin lausa meeletult palju :D eks ta selline raske ja kurnatud tunne oli, mida oli näha ka paremate individuaalvõistlejate aegadest. oma tegelikust tasemest oli need väga kaugel. eks ta oligi oluline et lõpetan. ja päästev see lõpp oli. väsinud nagu eriti polnud aga keskmine pulss 136, oli ka väga madal. arusaadav, et vedelikupuudus ja lihasväsimus oli aga organism ise oli suht värkse ja ok.
nojaa siis pidi veel peale lõppi intervjuud ka andma seal aga lahe. kõik imestasid, et üldse pole väsinud aga kus sa siis oled, kui nii aeglaselt raja läbid... eks ma ikka ja jälle avastasin et rattasõit pole ikka minu ala.
igaüks peaks ikka oma liistude juurde jääma ja minu puhul oleks see jooksmine!
edaspidi saab siis kirjutatud siin ilmselt ainult jooksmisest. ainult nädal vahet ja SL Õhtulehe Poolmaraton laupäeval ootamas. Selleks ajaks ilmselt organismi energiat täiesti ei taasta aga rahulikult kulgedes võiks ikka kuskile pooleteise tunni kanti äkki aja saada. ei sea ka seekord eesmärgiks kiiret jooksu või enda kulutamist. seda saab teha piisavalt Tallinna Maratonil kuu aja pärast!
Et siis neljapäev ja reede olid täiesti trennivabad päevad.
Reedel sai Pühajärvele kohale sõidetud - ärkamine kell 6:00 ja start kell 8:05
palju tunde sõitu ja kohapeal enda stardimaterialide välja võtmine, veidike ka ilma vaatamist ja ringi jalutamist... ning puhkamist. Majutuse perenaine oli väga meeldiv ja jutukas inimene ja samas majas oli ka muidugi teisigi võistlejaid. Nagu alati, tuntud nagu ma olen. vavealt jõudsin sisse, kui kuulsin oma nimega tervitust. No näo poolest ju tunnen inimesi aga nimede peale endal küll halb mälu aga hea tunne, et teisedki mind tunnevad. Sama seis oli ka rajal, kus paljud nimepidi tervitasi :D ja mina muidugi mökk-mökk, üritan inimesi seostada näoga :D
Võistluspäeva hommik: ülesse jälle 6läbi, poole kaheksast sööma ja rattakummidepumpamine, jookide kokkukeeramine, riietumine, asjade valmispanek ning minek check-in-i. 9paiku sai check-in tehtud ja asjad kohale pandud. 10st oli viimane aeg check-in-i tegemiseks, pärast seda enam kedagi vahetuspaika ei lubatud. 9:45 teatati minu number, et rattakumm katki... Hetkeks oli lootusetuse tunne, et nüüd see võistlus lõppeb. jooksin rattani ja viisin kummmiparandusse, piilusin vist 100x kella :D. ja 5min ennem kümmet oli ratas siiski tagasi oma koha. jõudsin... paras adrenaliinisüst see oli... samas joostes rattaga tundsin, päris hea minekut ja enesetunnet, mis tõstis tuju!
aga noh, eesmärk ei olnud seekord mitte mingi tulemus ega koht vaid ELLU JÄÄDA!
ujumine ja start:
Kell 11 oli ujumise ja võistluse start. Hoidsin heaga end kõige viimaste hulka ja ka ujudes oli eesmärk see 1km läbida ja mitte uppuda. vedas. ei uppunudki. pole küll elu sees nii aeglaselt vist vees liikunud aga lõpetasin. ei ujunud õiget krooli vaid kogu aeg pea veest väljas, ehk kohati aind pistsin mõneks tõmbeks pea vette, et mitte päris viimasena välja tulla. igatahes võtsin asja ülirahulikult. väike lainetus oli harjumatu aga pea veest väljas ujudes see ei seganud. esimesed võistkondlikud läksid mööda juba ennem poolt maad aga see ei pannud ka kiiremalt töötama. teadsin, et oluline on kaldale jõuda ja alla 40min aeg oli kah suht kindel.
vahetus:
veest välja tulles ei olnud väsinud aga samas jalad käisid all risti, nii imelik kui see ka polnud. õnneks läks tuikumise faas üle kui riideid vahetama jõudsin.
ka riiete vahetamine oli selline rahulik ja ei ma kiirustanud. kuhu ikka kiiret, nagunii suht viimane ja üksik seal olin. ei kiirustanud ka teised :D.
ratas:
polnud juba kuu aega ratta selga istunud ja teada oli, et ega eriti vändata jaksa. ja jälle ei pingutanud ka hullult vaidd lasin nii kuidas enesetunne lubas. rada oli minu jaoks muidugi jube raske - ainult mäed ja seepärast ka venimine. tasasel maal oleks ehk veel jaksand sõita. igatahes hea oli jälgida kuidas mäest ülesse mineku hetkedel eespool olijad kaugenesid ja tagumised tulid järgi ning allasõidu ja tasasematel otsadel oli kiiruste vahe vastupidine - esimesed lähenesid meeletul kiirusel ja tagumised jäid kaugemale... ainuke tõus, kus teistest mööda läksin ja kiirelt oli kõige raskem tõus - tõus Otepääle üles, joogipunkti. eks ma tasapisi avastasin, et tõuse püsti "võttes" läheb veidi parmeini edasi ja saavad puhata ka väga valusaks jäänud selg ja suht valus tagumik. eks püüdsingi enamus järsemad tõusud võtta peale esimest ringi püsti ratta seljas. mõnes mõttes oli see õige, mõnes mõttes vale - lihased hakkasid alates 50km krambieelsesse seisundisse minema... 60km võtsin ampulli vedelat magneesiumi sisse aga eriti see ei leevendanud kuna probleem oli lihtsalt harjumatutes ja nõrkades lihastes, mitte magneesiumipuuduses. jook sai otsa teise ringi lõpuks, joogipunktiks ja tunda oli, et tegelikult olin seda ikka liiga vähe tarbinud. sain küll uue pudeli juurde aga ega see eriti aidanud enam. noo kannatasin selle 3nda ringi ka kuidagi ära ja tuli "päästev" vahetus.... olin ikka nii läbi, et peaaegu poleks kurvi vahetusalasse välja võtnud ja aeda sõitnud. aga ei kukkund, jess!
jooks:
jälle rahulik vahetus... tegelt ainult tossude jalgatõmbamine. kuna neil paelu polnud, siis ei olnud vaja isegi mitte siduda. ja jooksma1 tunda oli, et vedelikust tühi ja energiast tühi aga põhiline oli, et rattaga oli lihase nii "läbi tõmmatud" ja krambieelses seisundis, et ega seda seal jooksmiseks enam nimetada saanudki. tegin nagu enamik seal lõpukohtadel - mäes üles kõndisin, mäest alla sörkisin ja... joogipunktides jõin lausa meeletult palju :D eks ta selline raske ja kurnatud tunne oli, mida oli näha ka paremate individuaalvõistlejate aegadest. oma tegelikust tasemest oli need väga kaugel. eks ta oligi oluline et lõpetan. ja päästev see lõpp oli. väsinud nagu eriti polnud aga keskmine pulss 136, oli ka väga madal. arusaadav, et vedelikupuudus ja lihasväsimus oli aga organism ise oli suht värkse ja ok.
nojaa siis pidi veel peale lõppi intervjuud ka andma seal aga lahe. kõik imestasid, et üldse pole väsinud aga kus sa siis oled, kui nii aeglaselt raja läbid... eks ma ikka ja jälle avastasin et rattasõit pole ikka minu ala.
igaüks peaks ikka oma liistude juurde jääma ja minu puhul oleks see jooksmine!
edaspidi saab siis kirjutatud siin ilmselt ainult jooksmisest. ainult nädal vahet ja SL Õhtulehe Poolmaraton laupäeval ootamas. Selleks ajaks ilmselt organismi energiat täiesti ei taasta aga rahulikult kulgedes võiks ikka kuskile pooleteise tunni kanti äkki aja saada. ei sea ka seekord eesmärgiks kiiret jooksu või enda kulutamist. seda saab teha piisavalt Tallinna Maratonil kuu aja pärast!
12 juuli 2010
Pühajärvejooks 2010
Laupäeval siis..
Hommikul 6st äratus, väike söök sisse, väike söök kaasa, teele :P
Punkt kell 10:00, sekundi pealt Pühajärvel parklas, nagu oli planeeritud :p Päris täpne arvestus ikka :D aga ok.
ilm oli nii palav, et erilist sooja ei teinudki. Teine põhjus, miks sooja ei teinud eriti, oli see, et jalad olid ikka päris rasked ja luud veidi valulikud. polnd kohe sellist tunnet, et jooksuks jaksu on. Võttis ikka moti alla küll. Teine asi, mis võtis moti alla, oli järjekordne avastus, et stardin viimasest stardigrupist, jälle!?... kuigi eelmise aasta tulemuse põhjal arvasin, et vähemalt teine grupp oleks võinud ju olla... tegelikult mingi 1km ikka kokku jooksin ära ja veidi sai venitatud muidugi end lahti ka.
ühesõnaga ei läksin küll kohe oma grupis nööri ette aga ei hakanud ettepoole trügima ka kui alla lasti. võtsin suht rahulikult asja. Võtsin vähemalt sellise stardikoha, kust oli kindel, et esimesed 100m saab "vabas vees" joosta.
Nonii, stardipauk käis. ja jälle toimus vana nali - nii taga grupis olles, sain esimesed jooksusammud teha alles 22sek peale pauku (15sek kulus stardimatini). Nagu arvestatud, esimesed 100m kiirendust peaaegu täiskiirusega, mõnedest sai muidugi mööda ka selle spurdiga aga jah, siis rannas ja edasi tuli selle kitsukese tee peal pundis joosta. vahepeal õnnestus tee kõrval muru peal ka mingi 200m teha ja tol hetkel läksin kõigist nagu postist mööda. seda metsani. Ühesõnaga selline kiirendustega jooks võis kesta mingi poolteist-kaks kilomeetrit alguses ja arvata võib, et kui jalad olid ennem rasked, siis pärast olid nad muidugi veel hullemas olukorras :D Allamäge kannatas ilusti joosta - tuli ainult meeles hoida, et tuleb jalad-keha lõdvaks lasta, siis läheb kiirelt alla. vahest kahjuks ununes, lõpupoole.. :D Aga jah järsemad tõusud olid ikka rasked küll ja aeglaselt need tulid. Aga mõnus oli ja endast vist ei lasknud kedagi mööda (välja arvatud esimestel kilomeetritel aga nendest läksin uuesti mööda peale poolt maad) vaid möödusin tasapisi ise. esimeses joogipunktis ei joonud ja polnud ka vajadust, ning sain kohe pikalt 7-8st mehest mööda tänu sellele. järgi nad muidugi ei tulnudki. Pigem oli näha, et need, kes jõid eespool olijatest, tõmbasid ennast hoopis kinni veega ja läksin mööda. Teises punktis andsin alla - pikk tõus võttis ikka nii läbi ja tempo rauges, et kasutasin 10sek joogipunktis hetkeliseks taastumiseks joogi ja kõnniga. Need olid raja jooksul siis ainukesed kõndimise hetked. Viimased kilomeetrid olid rasked ja lihtsalt kannatasin kuidagi ära. Lõpusirgel lasin veel ühe poisi ka mööda aga rohkematel see ei õnnestunud. Lõpp, ilus lõpp... aga jah, tunda oli, et jalad ei olnud erksad jooksu ajal, kuna ennast ribadeks ei tõmmanud ja pärast sörkisin veel 5km peale (jooksjatele vastu ja tagasi). Ei mingit väsimust. ilm oli ilus, päikseline - nautisin pigem seda. Noja keskmine pulss oli ka suht madal - 159. lõpusirgel kõige suuremad numbrid 165.
Pühajärve rada on küll raske ja mägine aga see meeldib mulle eesti jooksuradadest sellegipoolest kõige enam. tee mis tahad, saaks ainult alguse poolt startida, esimeses või teises pundis... Kokku arvutades, võisin kaotada ehk ca 50sek-1min selle tagant startimise pärast, plus lisaks sellepärast, et esimeste kilomeetrite möödaminekute-spurtidega sai end väsitatud liialt. Ajalisest eesmärgist, mis endale seatud oli, jäin maha ca 1min. Aga ausalt öeldes, arvestades ilma ja stardikohta, siis olen sellegipoolest täitsa rahul. Ka finisikoht oli parem, kui oleks osanud loota. Kõigil vist oli raske :D kui võrreleda esimeste aegasid nende eelmise aasta tulemustega, siis seekord olid ajad ca 1min-1,5min esimestel aeglasemad. eks tagumistel veel enam. 29kraadi oli ilmselt paljudele liig.
Mida pärast jooksu analüüsides tähele panin, et sammusagedus oli liiga aeglane, sellega peab tööd tegema ja korralikult.
Pärast väike ujumine Pühajärves ja tagasisõit. autos oli ikka hea jahe, kohati hakkas lausa külm :D
Mõnus päev oli!
Hommikul 6st äratus, väike söök sisse, väike söök kaasa, teele :P
Punkt kell 10:00, sekundi pealt Pühajärvel parklas, nagu oli planeeritud :p Päris täpne arvestus ikka :D aga ok.
ilm oli nii palav, et erilist sooja ei teinudki. Teine põhjus, miks sooja ei teinud eriti, oli see, et jalad olid ikka päris rasked ja luud veidi valulikud. polnd kohe sellist tunnet, et jooksuks jaksu on. Võttis ikka moti alla küll. Teine asi, mis võtis moti alla, oli järjekordne avastus, et stardin viimasest stardigrupist, jälle!?... kuigi eelmise aasta tulemuse põhjal arvasin, et vähemalt teine grupp oleks võinud ju olla... tegelikult mingi 1km ikka kokku jooksin ära ja veidi sai venitatud muidugi end lahti ka.
ühesõnaga ei läksin küll kohe oma grupis nööri ette aga ei hakanud ettepoole trügima ka kui alla lasti. võtsin suht rahulikult asja. Võtsin vähemalt sellise stardikoha, kust oli kindel, et esimesed 100m saab "vabas vees" joosta.
Nonii, stardipauk käis. ja jälle toimus vana nali - nii taga grupis olles, sain esimesed jooksusammud teha alles 22sek peale pauku (15sek kulus stardimatini). Nagu arvestatud, esimesed 100m kiirendust peaaegu täiskiirusega, mõnedest sai muidugi mööda ka selle spurdiga aga jah, siis rannas ja edasi tuli selle kitsukese tee peal pundis joosta. vahepeal õnnestus tee kõrval muru peal ka mingi 200m teha ja tol hetkel läksin kõigist nagu postist mööda. seda metsani. Ühesõnaga selline kiirendustega jooks võis kesta mingi poolteist-kaks kilomeetrit alguses ja arvata võib, et kui jalad olid ennem rasked, siis pärast olid nad muidugi veel hullemas olukorras :D Allamäge kannatas ilusti joosta - tuli ainult meeles hoida, et tuleb jalad-keha lõdvaks lasta, siis läheb kiirelt alla. vahest kahjuks ununes, lõpupoole.. :D Aga jah järsemad tõusud olid ikka rasked küll ja aeglaselt need tulid. Aga mõnus oli ja endast vist ei lasknud kedagi mööda (välja arvatud esimestel kilomeetritel aga nendest läksin uuesti mööda peale poolt maad) vaid möödusin tasapisi ise. esimeses joogipunktis ei joonud ja polnud ka vajadust, ning sain kohe pikalt 7-8st mehest mööda tänu sellele. järgi nad muidugi ei tulnudki. Pigem oli näha, et need, kes jõid eespool olijatest, tõmbasid ennast hoopis kinni veega ja läksin mööda. Teises punktis andsin alla - pikk tõus võttis ikka nii läbi ja tempo rauges, et kasutasin 10sek joogipunktis hetkeliseks taastumiseks joogi ja kõnniga. Need olid raja jooksul siis ainukesed kõndimise hetked. Viimased kilomeetrid olid rasked ja lihtsalt kannatasin kuidagi ära. Lõpusirgel lasin veel ühe poisi ka mööda aga rohkematel see ei õnnestunud. Lõpp, ilus lõpp... aga jah, tunda oli, et jalad ei olnud erksad jooksu ajal, kuna ennast ribadeks ei tõmmanud ja pärast sörkisin veel 5km peale (jooksjatele vastu ja tagasi). Ei mingit väsimust. ilm oli ilus, päikseline - nautisin pigem seda. Noja keskmine pulss oli ka suht madal - 159. lõpusirgel kõige suuremad numbrid 165.
Pühajärve rada on küll raske ja mägine aga see meeldib mulle eesti jooksuradadest sellegipoolest kõige enam. tee mis tahad, saaks ainult alguse poolt startida, esimeses või teises pundis... Kokku arvutades, võisin kaotada ehk ca 50sek-1min selle tagant startimise pärast, plus lisaks sellepärast, et esimeste kilomeetrite möödaminekute-spurtidega sai end väsitatud liialt. Ajalisest eesmärgist, mis endale seatud oli, jäin maha ca 1min. Aga ausalt öeldes, arvestades ilma ja stardikohta, siis olen sellegipoolest täitsa rahul. Ka finisikoht oli parem, kui oleks osanud loota. Kõigil vist oli raske :D kui võrreleda esimeste aegasid nende eelmise aasta tulemustega, siis seekord olid ajad ca 1min-1,5min esimestel aeglasemad. eks tagumistel veel enam. 29kraadi oli ilmselt paljudele liig.
Mida pärast jooksu analüüsides tähele panin, et sammusagedus oli liiga aeglane, sellega peab tööd tegema ja korralikult.
Pärast väike ujumine Pühajärves ja tagasisõit. autos oli ikka hea jahe, kohati hakkas lausa külm :D
Mõnus päev oli!
28 juuni 2010
eile oli raske... - täna puhkepäev
Hmmm, eile oli kuidagi raske joosta. aga eks sai jälle veidike õpetust, kuidas järgmine kord trenni paremini planeerida ja samas - pika jooksu eesmärk ongi organismi, õpetada rasvade energial joksma. sellega sain ju hakkama.
mis siis tehtud sai - hommikul 3,1km ujumist, enesetunne oli veidi parem kui laupäeval ja jõudu rohkem.
ja ujumast kohe jooksma, pikale jooksule. Oleks pidanud ilmselt vahepeal kodus sööma ja puhkama veidi aga seekord siis suht tühjade energiavarudega jooksule. Ilma oli samas ilus ja nautisin sellegipoolest jooksu ja päike hakkas ka ikka päris hästi külge - käsivarred kohati nüüd päris punased. Eks energiavarud ka eilse pikema rattasõidu tõttu veidi tühjad ja reied rasked aga ka sellepärast, et sai peal erattasõitu jalgadele jõudu tehtud, lihased väsinud. ühesõnaga tunne väga värske polnud aga muidu ok - täna teen puhkepäeva täiesti, et korralikult välja puhata ja enrgiat koguda. jookust niiplaju, et esimesed 15km oli ok - kuigi jalad olid rasked, polnud probleem joosta 4:35-4:40min/km, mis oli ka eesmärgiks ja keskmine pulss oli sellel ajal koguni nii madal kui 142-43kandis. see näitab juba päris head vastupidavust. maratoni pulss/tempo võiks olla 147-152vahel ehk ja tempo ca 25-30sek kiirem, mis polegi enam väga kaugel. Tallinna Maratoniks täiesti saavutatav. Väike dieet ainult vajalik, kuna lisakilosid veel ca 7-8kg (sinna need puudujäävad sekundid läksidki :D). jooksust veel nii palju, et pärast 15km oragnismil tahet oli aga jalgades polnud energiat, see oli nullis. saigi sisi edasi rasvasid põletatud kulgetud järjest aeglustuvas tempos 5:00min/km->(viimased km-d)5:25-5:30min/km tempos, pulsiga 127-128. lõpus straded 12x100m. väsinud jalgadega aga muidu värske olekuga ja õnnelik lõpu üle :P keskmine pulss lõpuks tuli 133 ja keksmine tempo 5:06min/km 36km (koos lõpukiirendustega).
täna puhkan!
mis siis tehtud sai - hommikul 3,1km ujumist, enesetunne oli veidi parem kui laupäeval ja jõudu rohkem.
ja ujumast kohe jooksma, pikale jooksule. Oleks pidanud ilmselt vahepeal kodus sööma ja puhkama veidi aga seekord siis suht tühjade energiavarudega jooksule. Ilma oli samas ilus ja nautisin sellegipoolest jooksu ja päike hakkas ka ikka päris hästi külge - käsivarred kohati nüüd päris punased. Eks energiavarud ka eilse pikema rattasõidu tõttu veidi tühjad ja reied rasked aga ka sellepärast, et sai peal erattasõitu jalgadele jõudu tehtud, lihased väsinud. ühesõnaga tunne väga värske polnud aga muidu ok - täna teen puhkepäeva täiesti, et korralikult välja puhata ja enrgiat koguda. jookust niiplaju, et esimesed 15km oli ok - kuigi jalad olid rasked, polnud probleem joosta 4:35-4:40min/km, mis oli ka eesmärgiks ja keskmine pulss oli sellel ajal koguni nii madal kui 142-43kandis. see näitab juba päris head vastupidavust. maratoni pulss/tempo võiks olla 147-152vahel ehk ja tempo ca 25-30sek kiirem, mis polegi enam väga kaugel. Tallinna Maratoniks täiesti saavutatav. Väike dieet ainult vajalik, kuna lisakilosid veel ca 7-8kg (sinna need puudujäävad sekundid läksidki :D). jooksust veel nii palju, et pärast 15km oragnismil tahet oli aga jalgades polnud energiat, see oli nullis. saigi sisi edasi rasvasid põletatud kulgetud järjest aeglustuvas tempos 5:00min/km->(viimased km-d)5:25-5:30min/km tempos, pulsiga 127-128. lõpus straded 12x100m. väsinud jalgadega aga muidu värske olekuga ja õnnelik lõpu üle :P keskmine pulss lõpuks tuli 133 ja keksmine tempo 5:06min/km 36km (koos lõpukiirendustega).
täna puhkan!
12 juuni 2010
Harku mudarajajooks 2010
ehk siis Harku järvejooks 2010.
algne seis:
Terve öö vihma sadanud ja ka vahetult ennem starti - autos vihmavarjus oodata oli täitsa ok. Ilm iseenesest väga külm ei olnud, mingi 16kraadi. Aga kui eespooljooksjad raja jõudsid ka normaalsemad kohad sopaseks joosta, siis mõnus see just polnud.
naljakas oli vaadata tegelikult parkijate tööd, ei lastud parkima ja nagu selja pöörasid olid jälle need kohad täis ja lõpuks tulid lihtsalt pilti tegema. aru ma muidugi ei saa mis põhjusel, kui neid ennast kohalgi polnud ja kuidas nad pärast tõestavad, et valesti pargiti. suht mõtetu nagu aga huvitav oli vaadata ikka! :D:P
probleemid:
1.sai küsitud infoletist millal täpselt start on - öeldi, kell 12:15. täpselt kelle 11:50 hakkasin kergelt sooja tegema stardist suht kaugel, järsku vaatan et soojendajaid väheseks jäänud ja tagasi joostes näen koguseda jooksjate punti juba stardis kõik. täiskiirusel sinna ja 1,5-2min ennem pauku olin kohal aga väsinud sellest ülearusest pingutusest. ja venitada ka ei jõudndudki.
2.stardiks viimane stardigrupp ja soojenduselt jõudes olin veel selle lõpus. viimase 1min jooksul jõudsin trügida mõnevõrra küll ettepoole aga jah... kõik aegalsed olid veel ees.
3.jooksusamme sain hakata tegema alles 17sekundil, 15sekundil olin stardimatil.
4.kogu see punt oli 200m peal oleva silla ees ja seal seistes kulu jälle 21sekundit lihtsalt niisama.
5.ka edaspidi joostes ei saanud oma tempot joosta vaid sõltusin teiste tempost, kuna mööda ei saanud. ma ei loe seda 5km hanereas jooksu, see oli juba ette teada aeglane lõik - ca 45sek/km aeglasem kui teised kilomeetrid.
6.panin valed tossud muda sees jooksuks - tald oli libe ja päris palju käis jalg tühjalt all ringi. aga noh see eriti hullult ei seganud.
7. 9päeva viimasest jooksusammust - juba soojenduse ajal oli näha, et pulss tõuseb ka kergelt sörkides üle 140 ja jalg pole enam, see mis ta oli viimati. teoorias oleks pidanud suutma hoida keskmist kiirust alla 3:50min/km aga läks ca 30sek/km aeglasemalt umbkaudu ning 10-15lööki kõrgema pulsiga, kui oleks normaalne olnud. sellist pulssi, mis nägin seekord joostes, pole enam ammu näinud ka lõike joostes.
head uudised:
1.raskusest hoolimata suutsin lõpuni joosta ja pingutada - ei vajunud ära
2.lihased olid korras ja ei mingit äratõmbamise sarnast hetke.
3.ei seest kuskilt ega ka süda ei andnud tunda! See oli parim uudis üldse!
4.loogiline, et9päevaga on vorm ajutiselt langend aga 2nädalaga peaks suutma umbes selle uuesti vanale tasemele tõsta ja pühajärvejooksuni on veel aega. eesmärk sealseks - saada seal mägisel ja pikemal rajal vähemalt 10-15sek/km kiirem aeg, kui seekord. vaadates keskmist kiirust täna, on see täitsa võimalik! aega on ja tervis on ok.
algne seis:
Terve öö vihma sadanud ja ka vahetult ennem starti - autos vihmavarjus oodata oli täitsa ok. Ilm iseenesest väga külm ei olnud, mingi 16kraadi. Aga kui eespooljooksjad raja jõudsid ka normaalsemad kohad sopaseks joosta, siis mõnus see just polnud.
naljakas oli vaadata tegelikult parkijate tööd, ei lastud parkima ja nagu selja pöörasid olid jälle need kohad täis ja lõpuks tulid lihtsalt pilti tegema. aru ma muidugi ei saa mis põhjusel, kui neid ennast kohalgi polnud ja kuidas nad pärast tõestavad, et valesti pargiti. suht mõtetu nagu aga huvitav oli vaadata ikka! :D:P
probleemid:
1.sai küsitud infoletist millal täpselt start on - öeldi, kell 12:15. täpselt kelle 11:50 hakkasin kergelt sooja tegema stardist suht kaugel, järsku vaatan et soojendajaid väheseks jäänud ja tagasi joostes näen koguseda jooksjate punti juba stardis kõik. täiskiirusel sinna ja 1,5-2min ennem pauku olin kohal aga väsinud sellest ülearusest pingutusest. ja venitada ka ei jõudndudki.
2.stardiks viimane stardigrupp ja soojenduselt jõudes olin veel selle lõpus. viimase 1min jooksul jõudsin trügida mõnevõrra küll ettepoole aga jah... kõik aegalsed olid veel ees.
3.jooksusamme sain hakata tegema alles 17sekundil, 15sekundil olin stardimatil.
4.kogu see punt oli 200m peal oleva silla ees ja seal seistes kulu jälle 21sekundit lihtsalt niisama.
5.ka edaspidi joostes ei saanud oma tempot joosta vaid sõltusin teiste tempost, kuna mööda ei saanud. ma ei loe seda 5km hanereas jooksu, see oli juba ette teada aeglane lõik - ca 45sek/km aeglasem kui teised kilomeetrid.
6.panin valed tossud muda sees jooksuks - tald oli libe ja päris palju käis jalg tühjalt all ringi. aga noh see eriti hullult ei seganud.
7. 9päeva viimasest jooksusammust - juba soojenduse ajal oli näha, et pulss tõuseb ka kergelt sörkides üle 140 ja jalg pole enam, see mis ta oli viimati. teoorias oleks pidanud suutma hoida keskmist kiirust alla 3:50min/km aga läks ca 30sek/km aeglasemalt umbkaudu ning 10-15lööki kõrgema pulsiga, kui oleks normaalne olnud. sellist pulssi, mis nägin seekord joostes, pole enam ammu näinud ka lõike joostes.
head uudised:
1.raskusest hoolimata suutsin lõpuni joosta ja pingutada - ei vajunud ära
2.lihased olid korras ja ei mingit äratõmbamise sarnast hetke.
3.ei seest kuskilt ega ka süda ei andnud tunda! See oli parim uudis üldse!
4.loogiline, et9päevaga on vorm ajutiselt langend aga 2nädalaga peaks suutma umbes selle uuesti vanale tasemele tõsta ja pühajärvejooksuni on veel aega. eesmärk sealseks - saada seal mägisel ja pikemal rajal vähemalt 10-15sek/km kiirem aeg, kui seekord. vaadates keskmist kiirust täna, on see täitsa võimalik! aega on ja tervis on ok.
31 mai 2010
Rattaralli tehtud - ellu jäin aga....
Jube see oli, nagu mu sõber ütles - tal pole elu sees nii rasket ja piinarikast pingutust olnud. jooksumaraton on selle kõrval nohu. Ja jään täiesti temaga nõusse... juba raske - pole ju üldse mägedes sõitnud ja vahepeal pidin korra isegi rattalt maha tulema, et mäest üles saada :D ja enamus maast oli veel vastutuul kka....
ühesõnaga stardikanga alla jõudsin stardipaugust umbes 3min hiljem ja siis oli kuidagi raske tunne, et täna küll jaksu pole. kas ikka lõpetan... kuidagi seal vastutuules sõitsin, enamus ajast üksi. 10-15km sõidetud vaatan selja taha - kogu suur grupp sõidab minu tuules ja ma arvasin, et sõidan üksi :D siis läks hetkeliselt kogu tuju nulli ja äkki hakkasin vajuma, grupp läks mööda, teine, kolmas, neljas... pulss on alla 110. oot, neljanda grupi sabas sõitis sõber Turistiga. noo talle ju küll kaotada ei saa :D, siis sõmbasingi järgi grupile ja mu ainukesed grupisõidu ca 10km sellel rajal selle grupi sabas ja sõbraga juttu ajades ning rada kirudes läksidki. Need pinnatud teed on kõige jubedamad - mul veel alla kumm, mis mõeldud ainult asfaldle ja ca 130PSI-d sisse pandud. päris hullult raputas kerget ratast. nonnii aga kuhu sisi jutuga käingi - otepää TP-s läksin kahekesi ühe elioni dressis mehega (nägu verine - vist kukkunud) grupil eest ära päris tugeva tempoga vaheldumisi (sealt ka selle raja rekord 55km/h ühel hetkel mäest alla - vahepeal ei suutnud mäest alla sõites isegi 30kätte saada :D) tagasipöördekohas jõudsime ühele grupile järele ja jäin sinna lolli peaga paariks km passima ja sõitsin üksi edasi aga nojah enne pühajärvet jõudis sõbra grupp jälle järele ning seal ühel tõusul saigi rattalt maha tuldud ning jäin pikalt nendest maha. püüdsin enne otepääd kinni aga just enne tõusu tuli kett maha ja jälle jäin maha, sea sättides... üksi töötades jõudsin järgi Palu TP-s, kus läksin jälle mööda aga siis ei saanud geelipakke lahti enam kuidagi jakuidagi energia kadus - jõudsin mulle jälle järgi ja läksid mööda. sain siiski nad uuesti kätte ja mõned km enne elvat läksin lõlikult mööda, sealt alates oli tunne nagu jüri triatlonil - kõik olid nagu seisvad inimesed mu kõrval. õnneks lühikese raja omad ei seganud vaid andsid innustust lõpuni pingutada üksi. palju enam vastutuult ei olnud ja keskmine kiirus oli suur osa ajast üle 40.
lõpp, päästev lõpp. pole enam kindel kas tahan sinna sõitma minna - grupis sõites vahe üksi sõiduga, on ikka meeletu. heas grupis oleks ilmselt tunnikese kiiremini saanud aga samas sai hea kogemuse ja koormuse. teadmine, et mulle meeldib ikka jooksmine ja jooksumaratonid on tunduvalt lihtsamad. aru ma ei saa, mida inimesed kardavad jooksumaratonides eestis ja nii vähe osalejaid on aga sellisel raskel alal ja rajal nagu rattasõit, nii palju on?
ühesõnaga stardikanga alla jõudsin stardipaugust umbes 3min hiljem ja siis oli kuidagi raske tunne, et täna küll jaksu pole. kas ikka lõpetan... kuidagi seal vastutuules sõitsin, enamus ajast üksi. 10-15km sõidetud vaatan selja taha - kogu suur grupp sõidab minu tuules ja ma arvasin, et sõidan üksi :D siis läks hetkeliselt kogu tuju nulli ja äkki hakkasin vajuma, grupp läks mööda, teine, kolmas, neljas... pulss on alla 110. oot, neljanda grupi sabas sõitis sõber Turistiga. noo talle ju küll kaotada ei saa :D, siis sõmbasingi järgi grupile ja mu ainukesed grupisõidu ca 10km sellel rajal selle grupi sabas ja sõbraga juttu ajades ning rada kirudes läksidki. Need pinnatud teed on kõige jubedamad - mul veel alla kumm, mis mõeldud ainult asfaldle ja ca 130PSI-d sisse pandud. päris hullult raputas kerget ratast. nonnii aga kuhu sisi jutuga käingi - otepää TP-s läksin kahekesi ühe elioni dressis mehega (nägu verine - vist kukkunud) grupil eest ära päris tugeva tempoga vaheldumisi (sealt ka selle raja rekord 55km/h ühel hetkel mäest alla - vahepeal ei suutnud mäest alla sõites isegi 30kätte saada :D) tagasipöördekohas jõudsime ühele grupile järele ja jäin sinna lolli peaga paariks km passima ja sõitsin üksi edasi aga nojah enne pühajärvet jõudis sõbra grupp jälle järele ning seal ühel tõusul saigi rattalt maha tuldud ning jäin pikalt nendest maha. püüdsin enne otepääd kinni aga just enne tõusu tuli kett maha ja jälle jäin maha, sea sättides... üksi töötades jõudsin järgi Palu TP-s, kus läksin jälle mööda aga siis ei saanud geelipakke lahti enam kuidagi jakuidagi energia kadus - jõudsin mulle jälle järgi ja läksid mööda. sain siiski nad uuesti kätte ja mõned km enne elvat läksin lõlikult mööda, sealt alates oli tunne nagu jüri triatlonil - kõik olid nagu seisvad inimesed mu kõrval. õnneks lühikese raja omad ei seganud vaid andsid innustust lõpuni pingutada üksi. palju enam vastutuult ei olnud ja keskmine kiirus oli suur osa ajast üle 40.
lõpp, päästev lõpp. pole enam kindel kas tahan sinna sõitma minna - grupis sõites vahe üksi sõiduga, on ikka meeletu. heas grupis oleks ilmselt tunnikese kiiremini saanud aga samas sai hea kogemuse ja koormuse. teadmine, et mulle meeldib ikka jooksmine ja jooksumaratonid on tunduvalt lihtsamad. aru ma ei saa, mida inimesed kardavad jooksumaratonides eestis ja nii vähe osalejaid on aga sellisel raskel alal ja rajal nagu rattasõit, nii palju on?
26 mai 2010
Pühajärve triatlon 07.aug.2010 ja SEB Maraton
Sai end antud üritusele siis ka regatud ja hirmsad summad ära makstud :P
Hetkesiesuga on ujumine veel hullemaks läinud, varsti ei liigu enam üldse edasi. :D
Aga noh 40min kontrollajaga 1km ikka kasvõi tagurpidi liikudes läbin. Peab selle võrra enam valmistuma siis rattasõiduks ning jooksuks.
Ja juuni lõpus saab otsustatud vastavalt enesetundele ja vormile, kas üritan ka Tallinna Maratonil osaleda või mitte. Eks selle teeb selgeks siis mingi kontrolljooksuga. enda jaoks panen paika, et kontrolljooks oleks siis pikem 36km jooks veidi künklikumal raskemal rajal, mille peaks läbima 2:40 või kiiremini. Siis võtan ka selle ürituse ette. Kuu aega veel aelle otsuseni - vaja palju trenni teha. Kiirust tõsta. Eks näis, aeg näitab...
Hetkesiesuga on ujumine veel hullemaks läinud, varsti ei liigu enam üldse edasi. :D
Aga noh 40min kontrollajaga 1km ikka kasvõi tagurpidi liikudes läbin. Peab selle võrra enam valmistuma siis rattasõiduks ning jooksuks.
Ja juuni lõpus saab otsustatud vastavalt enesetundele ja vormile, kas üritan ka Tallinna Maratonil osaleda või mitte. Eks selle teeb selgeks siis mingi kontrolljooksuga. enda jaoks panen paika, et kontrolljooks oleks siis pikem 36km jooks veidi künklikumal raskemal rajal, mille peaks läbima 2:40 või kiiremini. Siis võtan ka selle ürituse ette. Kuu aega veel aelle otsuseni - vaja palju trenni teha. Kiirust tõsta. Eks näis, aeg näitab...
24 mai 2010
Jüri basseinitriatlon 23.05.2010a
Suht õnnetult see läks aga mis parata...
Ujumine 300m - ebaõnnestus täielikult. 60m peal oli tunne, et hakkan uppuma lausa ja tõstsin pea vee peale. sellest hetkest enam õiget hingamist kätte ei saanud. nii saigi pea vee peal krooli lastud lõpuni. hea tunne oli lõpuni jõudes. kuigi fakk, trennis 5km ujudes on ka viimasel kilomeetril keskmine kiirus kõvasti kiirem. :D
aga noh, miinimum sai ju täidetud - alla 7min. Üks põhjus oli, et ei saanud soojendusujumist teha ja külmalt vette ja start, pluss liiga kiire algus (mis tegelikult ei tundunudki tegelikult nii väga kiirena ujudes, olen ikka palju enam rabelenud ja nagu ei hingeldanud ka) ja eks ikkagi need edasi-tagasi pöördekohad võtsid iga kord rütmi ära. ühesõnaga - elus olen, rahul mitte.
Rattasõit 15km - kuna startisin kehva ujumise pärast suhteliselt lõpust siis olid ees ka kehvemad rattasõitjad. Nii oli ikka päris hea tunne kõigist nagu postist mööda sõita - andis nagu tahtmist lõpuni pingutada ja tõstis tuju peale lörri läinud ujumist. pärituules kõikus kiirus 44-49km/h vahel esimesel poolel. Teisel poolel kõikus 30-38km/h vahel. ahjaa, esimesel 300m kaotasin kohe mingi 10sek, kuna pidurdasin ennem "lamavat politseiniku", mida teised ei teinud ja kdusid eest. pärats oli ikka tükk aega nühkimist seda vahet tasa teha. Kui ümberpöörde kohas jõudsin ühele kutile järgi, siis rattafinisis oli too siiski pea minut kiirem aga kuna rattaajas on sees ka vahetuse aeg, siis oli vahe ilmselt veidi väiksem tegelikult. Tegelikult ei julgenud väga maksimumi ka välja panna vastutuules, teades, et kohe-kohe läheb jooksmiseks ja hoidsin veidi tagasi, eriti viimasel paaril kilomeetril. vahetus võttis mult ca 1:15min. hea loll, läksin kiivriga jooksma ja siis lasti see peast maha võtta ja vahetusalasse jätta. jälle mõned kaotatud sekundid. Aga kõige enam jäin rattaga rahule - tunne on et siiski jaksan sõita. ennem kartsin seda veidike. keskmine pulss kuskil 150-152. Kiirusest jääb veel vaja aga muidu ok.
Jooksmine 3km - siin jäi palju veel sisse. samas kuna ainult 1kuu trenni tehtud, see oli kõige ettemääramatuim ala. ei kujutanud üldse ette kuidas võib jaksu olla ja ei julgenud ka endast maximumi anda. lõpp oli väga kerge. esimene ring 1,5km ca 4:10min/km pulss kuskil 152kandis, teine 1,5km ca 4:02min/km keskmine pulss 155, lõpus 159. tühjaks end ei jooksnud. vaja veel palju treenida jooksmist.
Mis siis kokkuvõtteks öelda - arenguruumi on igal alal. ujumises kõige enam. rattas veidike, ja jooksmises keskmiselt. Võiks rahul olla kui ujumises saaks 2-2,5min ajast alla. rattas vast ca 1-2min, jooksus ka 1-2min. enamat ei julgeks tahtagi. aga kuna sprindid pole ka minu ala kunagi olnud, kuna kiirusest jääb puudu, siis minu eelised tuleks sisiki mängu pikemate maade puhul - täispikas triatlonis. Samas selleks veel sellel aastal vist valmis ei ole - kõige suurem küsimärk ja ka vastus on ühes sõnas - UJUMINE
Ujumine 300m - ebaõnnestus täielikult. 60m peal oli tunne, et hakkan uppuma lausa ja tõstsin pea vee peale. sellest hetkest enam õiget hingamist kätte ei saanud. nii saigi pea vee peal krooli lastud lõpuni. hea tunne oli lõpuni jõudes. kuigi fakk, trennis 5km ujudes on ka viimasel kilomeetril keskmine kiirus kõvasti kiirem. :D
aga noh, miinimum sai ju täidetud - alla 7min. Üks põhjus oli, et ei saanud soojendusujumist teha ja külmalt vette ja start, pluss liiga kiire algus (mis tegelikult ei tundunudki tegelikult nii väga kiirena ujudes, olen ikka palju enam rabelenud ja nagu ei hingeldanud ka) ja eks ikkagi need edasi-tagasi pöördekohad võtsid iga kord rütmi ära. ühesõnaga - elus olen, rahul mitte.
Rattasõit 15km - kuna startisin kehva ujumise pärast suhteliselt lõpust siis olid ees ka kehvemad rattasõitjad. Nii oli ikka päris hea tunne kõigist nagu postist mööda sõita - andis nagu tahtmist lõpuni pingutada ja tõstis tuju peale lörri läinud ujumist. pärituules kõikus kiirus 44-49km/h vahel esimesel poolel. Teisel poolel kõikus 30-38km/h vahel. ahjaa, esimesel 300m kaotasin kohe mingi 10sek, kuna pidurdasin ennem "lamavat politseiniku", mida teised ei teinud ja kdusid eest. pärats oli ikka tükk aega nühkimist seda vahet tasa teha. Kui ümberpöörde kohas jõudsin ühele kutile järgi, siis rattafinisis oli too siiski pea minut kiirem aga kuna rattaajas on sees ka vahetuse aeg, siis oli vahe ilmselt veidi väiksem tegelikult. Tegelikult ei julgenud väga maksimumi ka välja panna vastutuules, teades, et kohe-kohe läheb jooksmiseks ja hoidsin veidi tagasi, eriti viimasel paaril kilomeetril. vahetus võttis mult ca 1:15min. hea loll, läksin kiivriga jooksma ja siis lasti see peast maha võtta ja vahetusalasse jätta. jälle mõned kaotatud sekundid. Aga kõige enam jäin rattaga rahule - tunne on et siiski jaksan sõita. ennem kartsin seda veidike. keskmine pulss kuskil 150-152. Kiirusest jääb veel vaja aga muidu ok.
Jooksmine 3km - siin jäi palju veel sisse. samas kuna ainult 1kuu trenni tehtud, see oli kõige ettemääramatuim ala. ei kujutanud üldse ette kuidas võib jaksu olla ja ei julgenud ka endast maximumi anda. lõpp oli väga kerge. esimene ring 1,5km ca 4:10min/km pulss kuskil 152kandis, teine 1,5km ca 4:02min/km keskmine pulss 155, lõpus 159. tühjaks end ei jooksnud. vaja veel palju treenida jooksmist.
Mis siis kokkuvõtteks öelda - arenguruumi on igal alal. ujumises kõige enam. rattas veidike, ja jooksmises keskmiselt. Võiks rahul olla kui ujumises saaks 2-2,5min ajast alla. rattas vast ca 1-2min, jooksus ka 1-2min. enamat ei julgeks tahtagi. aga kuna sprindid pole ka minu ala kunagi olnud, kuna kiirusest jääb puudu, siis minu eelised tuleks sisiki mängu pikemate maade puhul - täispikas triatlonis. Samas selleks veel sellel aastal vist valmis ei ole - kõige suurem küsimärk ja ka vastus on ühes sõnas - UJUMINE
27 oktoober 2009
Mis Su järgmise aasta siht on? Mix selline treeningprogramm?
Käisid läbi sellised küsimused ühe mu blogiartikli kommentaariumist.
sai veidi mõeldud, et mix see pikk vastus sinna kommentaaridesse ikka jätta. et paneks siis selle juba korraliku jutuna siia eraldi ka kirja. veidike kohendatult muidugi.
---------------------->
Kuna sel aastal on nende luumurdudega 3-4kuud eemal oldud, siis lihtsalt ei julge enam väga konkreetseid plaane ette teha ja ennustada. kardan ära sõnuda. ja hetkel veel ei tunneta ka päris täpselt vormi ja kui hästi/kiirelt see paraneb. tegelikult on ju alles 2kuud trenni tehtud + paar nädalat käimise-jooksu segu alguses. Liiga lühike aeg, et põhjapanevaid järeldusi teha. Samas midagi hakkab juba tasapisi näha olema ja ytelgem ausalt, enesetunne on hea ja lootused on üle pika aja suht kõrgel!
hetke plaan on saada kätte kiirus, mille põhjal saab hakata laduma vastupidavuse vundamenti suuremate kiiruste ja eelkõige pikema maa kiiruse juures.
nagu uuema aja treeningufilosoofia ütleb - kui pole piisavat kiirust 10ks kilometriks, ei saa kiirelt joosta ka maratoni, kui pole piisavat kiirust läbimaks 5km, ei ole kiirust ka 10km-ks, jne jne... kuni maximaalse kiiruseni välja. kui ikka 100m jooksed 20sek, siis pole kuidagi võimalik joosta sama tempoga pikemat maad ja dadaa hea tulemus... Ühesõnaga - kui tahta joosta kiirelt pikka maad, peab olemas kiirus lühema maa jaoks. Eesmärgiks pole mitte lihtsalt rada läbi joosta rahulikult vaid, joosta iga kord paremini ja läbi selle tõsta eneseuhkust/kindlust, olla rõõmsam ja saada positiivseid emotsioone. elus liiga palju joostud, ei viitsi enam lihtsalt radasid läbi kulgeda ja tunda, et liigun edasi nii aegalselt kui tigu. See pigem tekitab negatiivseid emotsioone.
et kokkuvõtteks on eesmärk esimese hooga saada head jooksutulemused 800m ja 1500m - vb võistlen talvel ka mõnel sisevõistlusel aga otsest eesmärki pole ei võistluse suhtes ega ka aja suhtes - lihtsalt ei kujuta ette, kuhu jõuda võin, kuna suurem eesmärk ikkagi pikemad maad. Pole ka sellistel maadel kunagi võistelnud. Kui keegi küsiks loodetavaste tulemuste kohta nendel lühikestel maadel, siis jään vastuse võlgu aga luban vastata ümbes kuu kuni 2pärast, kui käes kiirem treeningperiood ja esimesed kontrollstardid. siis tulevad esimesed aegade pakkumised, luban seda! Järgmise kuu lõpus plaan ka teha koormustest, kust samuti ehk võib midagi välja lugeda. samas ei anna hetkel kiiruste tõstmise perioodil järgi ka vastupidavuses - 1x nädalas pikem jooks, üle nädala pikem ja aeglasem ning üle nädala veidi lühem aga kiirem (nagu oli sel pühapäeval). Igal korral üritan neid pikkasid jookse teha veidike kas kiiremaks või raskemaks (mäed). lähema paari nädala pärast tuleb järgmine periood, kus veidi need suhtarvud muutuvad - 2veidi pikemat jooksu nädalas (üks neist rahulikuma tempoga 130-140vahel ja teine siis nagu varem, kas pikem ja mägisem või keskmise pikkusega aga kiirem) ja ainult 2kiiremat põhitrenni aga selle eest ka tunduvalt kiiremat kui praegused lõigud. Detsembri keskel/lõpus läheb asi veel kiiremaks, kuni jaanuari lõpuni välja. Veebruaris hakkas uus periood, kus jälle alguses veidi aeglasem kiirus ning tuleb sisse ka mäkkejookse mõne aja pärast aga sellest juba kunagi hiljem.
Panen siia nüüd kirja hoopis teise lubaduse siin artiklis: jaanuari lõpus/veebrauari alguses toon siin blogis välja uue aasta eesmärgid - osaletavad võistlused ja loodetavad ajad/kohad! Sest selleks ajaks saab selgeks, kuhu võin jõuda ja mis eesmärgid võtta - saab teha ka teise koormusttesti ning selel põhjal treeninguid korrigeerida.
Kui rääkida võistlustest, siis vb osalen ka sellel aastal Vana-Aasta jooksul - vb lühemal, vb maratoni distantsil (ilmselt maratoni, kuna tol päeval on nagunii pikk jooks plaanis) aga mingit aega seal jooksma kindlasti ei lähe, kuna see tugeva treeningu pealt ja treeningjooksuna ikkagi. hetkevormiga ja arengu põhjal võiksin pakkuda ehk aega 2:40-2:50vahele aga oleks rahul iga ajaga alla 3tunni, päris tapma end ei läheks aga see rohkem spekulatsioon hetkel, eks aeg näitab. Palju oleneb ka ilmast ja paljudest teistest asjaoludest.
ja suvel ehk ka Tallinna ning Helsingi Maratonil (kus seekord jäi jooksmata lumurru pärast). eks kõike näitab aeg... parem mitte ära sõnuda, nagu varem sai mainitud... Seda võib öelda, et eesmärgiks on kindlasti ajad alla 2:40, eks näis kuidas sellega hakkama saab. Hetkel pole tõesti veel ettekujutust selle suhtes. Aga eks täpsustused hakkavad tulema lähemate kuude jooksul.
Kokkuvõtvalt: Kuna varemalt on olnud koguaeg probleem, et ei jätku kiirust aga vastupidavust on kuhjaga ning seepärast jaksasin joosta küll ka 3-4tunniseid trenne ilma väsimuseta aga aegasid ei tulnud häid kuna kiirust ei olnud ning kui hakkasin peale vastupidavuse ladumist tegema kiirust - kohe tulid lihasevigastused, kuna lihas ei osanud enam kiirelt joosta ja aeglased lihaskiud/kõõlused taandarenesid. Võib öelda, et minu jaoks on see vanema aja treenerite jutt aeglasest baasiladumisest bullshit, kaasajal käib asi teisiti! või noh, mulle vähemalt sobib praegune variant paremini - areng on kiire ja samas ka vastupidavus tõuseb ning pole ka nii suurt ohtu ohtu vigastusteks. Ütelgem ausalt - maksimaalsete kiiruste kasvades, kasvab ka pikemate jooksude kiirus, kuna kiired lihaskiud arenevad. Nagu teadlased on kindlaks teinud on kiired lihaskiud olulise tähtsusega just pikkade jooksude viimastes faasides, sest siis läheb kogu "jooksuraskus" nendele lihastele ja kellel neid on rohkem jooskeb kergemini ja kiiremalt lõpuni.
ja teate, kiire areng ja kordaläinud trennid annavad veel lisatõuke ematsionaalsel tasemel ning aitavad samuti arengule kaasa! Vallandub tohutu ports endorfiine, mis kiirendavad taastumist ja arengut nii füüsilisel kui mentaalsel tasemel!
Soovitan kõigile - jooksmine võib olla suurem narkootikum kui tõelised narkootikumid! Kes pole kunagi proovinud, see on paljust ilma jäänud...
vabandust nende ees, kes lootsid siit leida konkreetseid eesmärke ja tulemusi ning neid siit ei leidnud... luban, et need tulevad aga ... omal ajal. üritagem enne iseendas selgusele jõuda. liiga algusjärgus veel trenn et suuremaid lubadusi anda.
Ehk võib öelda ainult, et ilmselt saab osaletud järvejooksude saagal... viljandi järvejooksu kohta ei oska midagi öelda - kuna eelmine kord poole maa peal sai luumurd endale tehtud :D, ja lõpuni kõnnitud, siis viimasest stardigrupist seal kaugele ette ei jõua. ja võimatu ka mingit aega selle tõttu pakkuda. üks asi oleks puhas jooksuaeg, teine see, palju teised segavad ja kohati kitsas rada selle massi jaoks, mis teeb möödumise õnneasjaks ja jooksu tohutuks kiirenduste jadaks. Ilmselt plaanis ka Rahvajooks ja vb kevadine "Tartu maraton 23,4km". Otepää-Tartu päris jooksumaraton on suht kahtlane hetkel veel. Peab yks hetk võistluste listi etet võtma, kus ka statkavõistlused sees kirjas aga nagu enenm ütlesin, iga asi omal ajal ja seda ilmselt uue aasta alguses!
sai veidi mõeldud, et mix see pikk vastus sinna kommentaaridesse ikka jätta. et paneks siis selle juba korraliku jutuna siia eraldi ka kirja. veidike kohendatult muidugi.
---------------------->
Kuna sel aastal on nende luumurdudega 3-4kuud eemal oldud, siis lihtsalt ei julge enam väga konkreetseid plaane ette teha ja ennustada. kardan ära sõnuda. ja hetkel veel ei tunneta ka päris täpselt vormi ja kui hästi/kiirelt see paraneb. tegelikult on ju alles 2kuud trenni tehtud + paar nädalat käimise-jooksu segu alguses. Liiga lühike aeg, et põhjapanevaid järeldusi teha. Samas midagi hakkab juba tasapisi näha olema ja ytelgem ausalt, enesetunne on hea ja lootused on üle pika aja suht kõrgel!
hetke plaan on saada kätte kiirus, mille põhjal saab hakata laduma vastupidavuse vundamenti suuremate kiiruste ja eelkõige pikema maa kiiruse juures.
nagu uuema aja treeningufilosoofia ütleb - kui pole piisavat kiirust 10ks kilometriks, ei saa kiirelt joosta ka maratoni, kui pole piisavat kiirust läbimaks 5km, ei ole kiirust ka 10km-ks, jne jne... kuni maximaalse kiiruseni välja. kui ikka 100m jooksed 20sek, siis pole kuidagi võimalik joosta sama tempoga pikemat maad ja dadaa hea tulemus... Ühesõnaga - kui tahta joosta kiirelt pikka maad, peab olemas kiirus lühema maa jaoks. Eesmärgiks pole mitte lihtsalt rada läbi joosta rahulikult vaid, joosta iga kord paremini ja läbi selle tõsta eneseuhkust/kindlust, olla rõõmsam ja saada positiivseid emotsioone. elus liiga palju joostud, ei viitsi enam lihtsalt radasid läbi kulgeda ja tunda, et liigun edasi nii aegalselt kui tigu. See pigem tekitab negatiivseid emotsioone.
et kokkuvõtteks on eesmärk esimese hooga saada head jooksutulemused 800m ja 1500m - vb võistlen talvel ka mõnel sisevõistlusel aga otsest eesmärki pole ei võistluse suhtes ega ka aja suhtes - lihtsalt ei kujuta ette, kuhu jõuda võin, kuna suurem eesmärk ikkagi pikemad maad. Pole ka sellistel maadel kunagi võistelnud. Kui keegi küsiks loodetavaste tulemuste kohta nendel lühikestel maadel, siis jään vastuse võlgu aga luban vastata ümbes kuu kuni 2pärast, kui käes kiirem treeningperiood ja esimesed kontrollstardid. siis tulevad esimesed aegade pakkumised, luban seda! Järgmise kuu lõpus plaan ka teha koormustest, kust samuti ehk võib midagi välja lugeda. samas ei anna hetkel kiiruste tõstmise perioodil järgi ka vastupidavuses - 1x nädalas pikem jooks, üle nädala pikem ja aeglasem ning üle nädala veidi lühem aga kiirem (nagu oli sel pühapäeval). Igal korral üritan neid pikkasid jookse teha veidike kas kiiremaks või raskemaks (mäed). lähema paari nädala pärast tuleb järgmine periood, kus veidi need suhtarvud muutuvad - 2veidi pikemat jooksu nädalas (üks neist rahulikuma tempoga 130-140vahel ja teine siis nagu varem, kas pikem ja mägisem või keskmise pikkusega aga kiirem) ja ainult 2kiiremat põhitrenni aga selle eest ka tunduvalt kiiremat kui praegused lõigud. Detsembri keskel/lõpus läheb asi veel kiiremaks, kuni jaanuari lõpuni välja. Veebruaris hakkas uus periood, kus jälle alguses veidi aeglasem kiirus ning tuleb sisse ka mäkkejookse mõne aja pärast aga sellest juba kunagi hiljem.
Panen siia nüüd kirja hoopis teise lubaduse siin artiklis: jaanuari lõpus/veebrauari alguses toon siin blogis välja uue aasta eesmärgid - osaletavad võistlused ja loodetavad ajad/kohad! Sest selleks ajaks saab selgeks, kuhu võin jõuda ja mis eesmärgid võtta - saab teha ka teise koormusttesti ning selel põhjal treeninguid korrigeerida.
Kui rääkida võistlustest, siis vb osalen ka sellel aastal Vana-Aasta jooksul - vb lühemal, vb maratoni distantsil (ilmselt maratoni, kuna tol päeval on nagunii pikk jooks plaanis) aga mingit aega seal jooksma kindlasti ei lähe, kuna see tugeva treeningu pealt ja treeningjooksuna ikkagi. hetkevormiga ja arengu põhjal võiksin pakkuda ehk aega 2:40-2:50vahele aga oleks rahul iga ajaga alla 3tunni, päris tapma end ei läheks aga see rohkem spekulatsioon hetkel, eks aeg näitab. Palju oleneb ka ilmast ja paljudest teistest asjaoludest.
ja suvel ehk ka Tallinna ning Helsingi Maratonil (kus seekord jäi jooksmata lumurru pärast). eks kõike näitab aeg... parem mitte ära sõnuda, nagu varem sai mainitud... Seda võib öelda, et eesmärgiks on kindlasti ajad alla 2:40, eks näis kuidas sellega hakkama saab. Hetkel pole tõesti veel ettekujutust selle suhtes. Aga eks täpsustused hakkavad tulema lähemate kuude jooksul.
Kokkuvõtvalt: Kuna varemalt on olnud koguaeg probleem, et ei jätku kiirust aga vastupidavust on kuhjaga ning seepärast jaksasin joosta küll ka 3-4tunniseid trenne ilma väsimuseta aga aegasid ei tulnud häid kuna kiirust ei olnud ning kui hakkasin peale vastupidavuse ladumist tegema kiirust - kohe tulid lihasevigastused, kuna lihas ei osanud enam kiirelt joosta ja aeglased lihaskiud/kõõlused taandarenesid. Võib öelda, et minu jaoks on see vanema aja treenerite jutt aeglasest baasiladumisest bullshit, kaasajal käib asi teisiti! või noh, mulle vähemalt sobib praegune variant paremini - areng on kiire ja samas ka vastupidavus tõuseb ning pole ka nii suurt ohtu ohtu vigastusteks. Ütelgem ausalt - maksimaalsete kiiruste kasvades, kasvab ka pikemate jooksude kiirus, kuna kiired lihaskiud arenevad. Nagu teadlased on kindlaks teinud on kiired lihaskiud olulise tähtsusega just pikkade jooksude viimastes faasides, sest siis läheb kogu "jooksuraskus" nendele lihastele ja kellel neid on rohkem jooskeb kergemini ja kiiremalt lõpuni.
ja teate, kiire areng ja kordaläinud trennid annavad veel lisatõuke ematsionaalsel tasemel ning aitavad samuti arengule kaasa! Vallandub tohutu ports endorfiine, mis kiirendavad taastumist ja arengut nii füüsilisel kui mentaalsel tasemel!
Soovitan kõigile - jooksmine võib olla suurem narkootikum kui tõelised narkootikumid! Kes pole kunagi proovinud, see on paljust ilma jäänud...
vabandust nende ees, kes lootsid siit leida konkreetseid eesmärke ja tulemusi ning neid siit ei leidnud... luban, et need tulevad aga ... omal ajal. üritagem enne iseendas selgusele jõuda. liiga algusjärgus veel trenn et suuremaid lubadusi anda.
Ehk võib öelda ainult, et ilmselt saab osaletud järvejooksude saagal... viljandi järvejooksu kohta ei oska midagi öelda - kuna eelmine kord poole maa peal sai luumurd endale tehtud :D, ja lõpuni kõnnitud, siis viimasest stardigrupist seal kaugele ette ei jõua. ja võimatu ka mingit aega selle tõttu pakkuda. üks asi oleks puhas jooksuaeg, teine see, palju teised segavad ja kohati kitsas rada selle massi jaoks, mis teeb möödumise õnneasjaks ja jooksu tohutuks kiirenduste jadaks. Ilmselt plaanis ka Rahvajooks ja vb kevadine "Tartu maraton 23,4km". Otepää-Tartu päris jooksumaraton on suht kahtlane hetkel veel. Peab yks hetk võistluste listi etet võtma, kus ka statkavõistlused sees kirjas aga nagu enenm ütlesin, iga asi omal ajal ja seda ilmselt uue aasta alguses!
Tellimine:
Postitused (Atom)