Väike mõnus jooksuke Pärnumail

Kui kuulsin, et Pärnukandis tahetakse maratoni korraldada, siis kohe sündis ka otsus - noo ei saa ju jätta maratonil käimata oma kodukandis. Rada suhteliselt tuttav ju, nii et üritaks asi "üle vaadata". Mõeldud-tehtud! Ning sai end ka üsna varakult kirja pandud... Alguses oli küll kartus, et esimest korda asi toimub ja tööpäeval ka veel, kas ikka teisi jooksjaid üldse tuleb või pean päris üksi jooksma :D Aga tasapisi nimekiri täienes ja tunne läks rahulikumaks. Mitte, et ma oleks nii väga kartnud üksi joosta - pigem see oleks mulle meeldinudki, et saab rahulikult oma jooksu joosta aga võiks ju ikka teisi ka olla, seltsis segasem :P Jooksueelsel päeval sai veel tugev pikemate kiirendustega trenn tehtud, et jalad veidikenegi lahti saada.

Kohale sai Pärnu sõidetud juba eelmisel õhtul ja kui võistluspäeval üles ärkasin, ega siis küll eriti mingit närvi polnud. Selline mõnus kodune tunne. Osa rajast ju koduses raeküla metsas vaja joosta, kõik selline tuttav ja harjumuspärane. Teades ja tundes Leesmäe Jüri (rajameister), siis võis arvata, et eks seal sellist orienteerumise alast tehnikat vaja on ka kindlasti. Kuigi viimastel aastatel pole metsa eriti jõudnud, siis nooruses sai ikka kõvasti orienteerumisega tegeletud, nii et mind juba sellega ära ei hirmuta. Arvates, et rada ei saa väga kerge olema ja palju tuttavaid võib linnas kohata, siis sai end muidugi veidike ka ära maskeeritud. loodetavasti mind rajal ära ei tuntud :D:P. kes maskeeringut näha tahab, saab pilte imetleda. selle tarvis siis sai ette pandud päikest ja silma varjavad prillid ja tehtud ka uus soeng (vana soeng uues vormis :D).

Teades, et joogipunkte on harva ja minu vedelikukaotus on ka jahedamate ilmadega suur, otsisin juba paar nädalat kainet autojuhti, kes sõidaks ette ja annaks vahest kosutavat joogikest (juhendis selle asja keelamise kohta igatahes mingit märget ei olnud) aga keda ei leidnud, oli see enamvähemkaine autojuht... Noo ega siis muud üle ei jäänud, kui võtsin rajale väikse cocapudeli kaasa - sõõmuke magusat jooki vahest ikka abiks... Mida sai enne jooksu tehtud - iga päev ilmateadet vaadatud, lootuses et ilm väga palav ei tule. Aga noh, iga päev lubas erinevat ilma 16kraadist 26kraadini välja, kuivast vihmani... nagu bingo lotoga :D lõpuks tuli ikkagi see kõige raskem ja kuumem variant. Selle aasta ilusaim ja palavaim ilm.

Ühesõnaga, mis siin ikka niisama lobiseda, sai lõpuks oma pool aastat tagasi leitud õeraasuke kohale meelitatud ning oma auto rooli lastud. Imesid juhtub ja nagu näha, mõni leiab ka suures ja kõrges vanuses olles alles õe üles ning hea ju kui teisest abi ka on :D:P Tänud talle!

Kiire kohalesõit tehtud, ümbrik käes, saigi oodatud starti... Nii mõnigi tuttav oli end kohale venitanud, nii et igav seal enne starti polnud. Muretsesin küll natukene, et kuidas ma oma viimase 2nädalaga lisandunud 10kg lisakiloga rajal edasi vean aga lootsin, et saan siiski hakkama. Otsest ajalist eesmärki ei võtnud, soov oli vaid rada ilusti läbida ilma olulise raskuseta. Eks ta muidugi lauspäikese ja 26kraadise kuumusega (varjus) ning väheste joogipunktidega veidi kõhedust tekitas. Igatahes eelmisel päeval olin just lubanud, et läbin raja 3:10-3:15vahel, ise tegelikult selles kaheldes :D eriti kui arvestada, et püksivöö on juba mitu auku laiemaks lastud, et ikka kinni läheks :D

Start, tuli päris ootamatult ja oleks peaaegu maha maganud aga pauk oli vägev, kahurist nii et ehmatas minema küll. pihta nad mulle igatahes ei saanud :D juba alguses oli tunda, et joogipudel ühes käes, segab ikka oluliselt jooksurütmi ja lasin esimesed 2gruppi rahulikult eest libiseda. esimene grupp läks kõvasti alla 4min tempos ja teine liikus ka kuskil 4:00kandis või veidi peale. Olin üsna kindel, et lõpukilomeetritel ma mõnest mahajääjast seal mööda lähen veel. Igatahes ei hakanud nendega kaasa minema ja ega mulle meeldigi teistega koos joosta. Eelistan oma mõtteid mõlgutada, ringi vaadata ja üksi joosta. pigem ajavad teised rütmi sassi. Esimesed 15-16km läbisingi ilusti 4:20min/km kandis tempoga. Üks jooksja oli pidevalt kuskil 100m eespool ja mida aeg edasi, seda lähemale tuli. Sindis tast ka mööda läksin ja rohkem ei näinud :D Avastasin ise ka, et sellise palavusega on tempo sutike ikka liiga kiire, eesmärk ju polnud ka nii hea aeg, mida selline tempo oleks lubanud. ja lasin seejärel tempo rahulikumaks - kõikuma kuskil 4:35-4:45min/km kanti, olenevalt raja iseloomust ja raskusest. Ka pulss langes kohe 155pealt kuskile 145-147juurde. Poole maa peal hakkas tagumine järgi jõudma - Etverk Erkki.

Poole maa peal olid soojendamas poolmaratoni starti ooatajad, Erkki Penu veel ergutas ja ähvardas kinni püüda :D. Oma kalleid sugulasi ei pannudki tähele, nagu ma ikka oma mõtetes kinni olen ja teisi haruharva tähele panen... aga filmilindile õnnestus neil mind siiski jäädvustada. Hetkel olin 10ndal kohal. Kui poole maani oli rada ilus asfaldi peal, siis edasi läks asi "põnevaks" :D Peale Raeküla vana raudteesilla ületamist läks rada metsa sisse ja kitsale metsarajale, kus oli ikka väga konarlik - kivid, juurikad jne... et ma lausa tundsin kaasa poolmaratoni startijatele - seal saab ikka suur hunnik olema :D ei hakanud nende pärast rohkem muretsema ja tee läks ka laiemaks - tavaline metsatee ning lasin jälitaja mööda ning langesin 11ndaks. - hea rahulik joosta, ei pea ise rajamärgistust jälgima ja sellele oma energiat kulutama :D kaval nigu ma olen :P metsas, enne tagasipööret veel kitsast metsarada veidike ja siis raja vastikumad lõigud - väiksed künkakesed lahtise liivaga, arvestades, et selleks ajaks oli juba üksjagu joostud ja jalad pehmemad, oli selline pehme pinnas päris pehme mõjuga jalgadele :D Seal sai küll mõeldud - saaks juba siit metsast välja :D Ja sealt see vabastav Raeküla suusaraja algus paistiski ja seal joomas Arnold Laasu, kellest ka möödusin ja olin uuesti 10ndal kohal. siis üle sõidutee, kus ergutas veel Edmond Penu ja jälle ebamugav ning kitsas metsarada kuni "raudteejaamani". Esimest korda selja taha vaadates avastasin, et Arnold taga väikese vahega aga sinna ta jäigi ja rohkem teda rajal ei näinud. Ees oli veel ilusti 100-150m vahega näha Erkki E. Kõik oli korras, jalad olid korras, enesetunne ok aga ees oli ootamas ka trepp ja juba mõtlesin, et kuidas ma sealt küll üles jaksan joosta... :D aga nägin, et Erkki jalutab üles ja ega ma siis ka kehvem saanud olla - jalutasin ka ilusti üles - esimene kilomeeter, mis läks paar sekundit üle 5min/km. Aga nüüd oli juba üle 30km läbitaud ja hakkasin tasapisi ootama, millal eesolijad mulle jalgu hakkavad jääma ja ma nad "ära söön" :P Esimene oligi, nagu juba ammu ootasin, Erkki E. kelle tempo oli oluliselt langenud aga mina lasin ikka kuskil 4:40min/km kandis ühtlselt. Kui ennem oli ilusti joogitasse ulatatud ja sain vett, siis sõudebaasi juures polnud kedagi vett ulatamas ja vett polnudki, ainult spordijooki. Nii et see oli siis teine koht, kus pidin mõned sammud kõndima ja jooma... Pärnu silla peale keerates jooksin peaaegu ühe inimese pikali, kuna too ei suvatsenud kuulata rajajulgestajate hüüdeid ning ei hoidnud end kõrvale nooja ega mina ei kavatsenud ka selle pärast oma jooksurütmi eirata :D. üle silla ja jälle kallid sugulased teisel pool, seekord nägin nad ilusti ära. koguni tädi suvatses rattaga kaasa sõita ja ütles, et tuleb lõpuni koos! eeee, tegelikult see lõpuni oli kuni järgmise trepini, mida ei teadnud me kumbki oodata :D kolmas ja viimane koht, kus sai jalutatud, järjekordsest trepist siis üles. sinna kallis sugulane jäigi, ei saanud ka palju lubatud vett talt seepärast turgutuseks ja kohe oli tunda ka, et vat nüüd hakkab suu kuivama ja lootsin peatsele veepunktile, milleni oli tegelikult veel väga palju aega... Vallikääru peal oleksin peaaegu ära eksinud, sealsed telgid ja muu rahvas eksitas veidike ning ei näinud ka kollaseid armsaks saanud paelakesi ning polnud ka kedagi ees jooksmas näha... aga õnneks, tänu kohalikule päritolule, suutsin õige tee leida ja kimasin edasi. suht ebamugav oli veel see uus sild üle vallikääru, kus puust klotsikesed segasid aga sain jälle hakkama, tubli nagu ma olen! selle järel tulidki ka minu hetked, kus tundsin vedelikupuuduse suurenenud mõju - sääremarjad hakkasid andma ohumärke. kusjurres ära joodud magneesiumiampulli vedelikust loomulikult polnud kasu... langetasin tempo 5:10-5:20min/km peale, nii sai edasi liikuda ilma krambiohuta... ja joosta ei olnud enam palju, hakkasin lausa muretsema, et kas tõesti ei saagi enam kellestki mööda!? Kuursaali juures oleksin peaaegu maha maganud joogipunkti, mis oli peidetud purskkaevu taha aga viimasel hetkel siiski märkasin ja tänu heale kurvivõtmistehnikale jõudsin pärale ning sain ka päästva vedelikuannuse. vedelik kohe ei mõjunud ja tempo oli ikka aeglane.... aga tasapisi hakkas lähenema siiski üks selg ning kui nägin Tervise Paradiisi juures seda selga sääremarju venitamas, olin kindel et selle selja ma söön :D ja just sel ajal hakkas positiivselt mõjuma ka eelmises punktis omastatud vesi ning tõstsin jälle tempo 4:40min/km juurde (kiiremini oleks vabalt jaksanud aga kramiohus sääred ei lasknud kiiremini - kohe andsid tunda ennast), selg (Ardel Veiko) kannatas paarsada meetrit seda tempot, ähkis ja puhkis hullult ja jäi siis maha... See tee keskel saarekesel olev kõnnitee oli üks ebameeldivama pinnaga kohtasid, selline ebamugav vana asfalt, konarlik, katkine ning ootasin täiega selle lõppu, mis ka tuli lõpuks. Napilt panin linte veel tähele Munamäe juures ja oleksin ka peaaegu valesti läinud aga jälle sain tänu oma suurele elutarkusele hakkama. ja sealt ta tuligi - paljuoodatud lõpusirge Rüütli tänaval, väike lõpuspurt ja 7ndana päral! Ja üllatus-üllatus, oma vanuseklassi esimene... seda poleks küll oodanud! Ilus lõpp mõnusale ja huvitavale jooksule!

Jama, et pidin auhinna saama - pidi ootama autasustamise ka ära ja see oli küll jube ootamine, muudkui venitati ja venitati, joosti edasi-tagasi. keegi ei saanud midagi aru ja muudkui küsiti, et kaua võib :D lõpuks saingi "laheda" autasu, ühesõnaga mõtetu raamat, mille ootamine end küll ära ei tasunud :D oleks võinud midagi normaalsemat olla aga vahet ju pole, pigem nautisin tähelepanu, mida mu ilusale soengule seal pöörati ja seda tegelikult terve raja vältel (välja arvatud metsavahel :D)...

Tegelikult jooks täitsa meeldis ja vb jookseks ka edaspidi, loodetavasti korraldajad õpivad vigadest ja pakuvad järgmisel korral rohkem joogipunkte ja suudavad kuidagi trepid välistada. hea oleks ka leida veidi laiemad teed seal metsavahel, normaalsema pinnaga aga ma ei kurda - sain hakkama! Sellistes tingimustes imestan isegi, et sain lubatud aja sisse joostud! Nüüd vist peaks hakkama uuesti trenni tegema ja dieeti pidama, muidu võib ju vormist välja minna! :P

lingid selle päeva filmidele:
1. Enne starti rahvas
2. Starti oodates
3. Stardihetked
4. Esimesed poolmaratoni peal
5. Mina poolmaratoni kohal
6. Ees veel viimased 7km
7. Lõpumeetrid
8. Autasustamine









Videod teistelt:
Võidutuli Papiniidu silla all
Tule teekond Raekülast Papiniidu poole
Tule üleandmine sõudeklubi juures

jalg veel veidi valus aga käies enam tunda ei anna

Enam ei ole palju aega Riia maratonini...
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P

maht tõuseb - tõuseb kiirus, langeb pulss

millised muutused toimuvad jooksja organismis, kui trennis läbitavad jooksumaad pikenevad?
a.Jooks muutub ökonoomsemaks, lihased kulutavad sama töö tegemiseks vähem energiat, kuna neid on õpetatud/treenitud selleks. Lihased õpivad kasutusele võtma organismi nn "peidetud varusid" rasvade näol ja oskavad neid varusid kasutada ökonoomsemalt.
b.Joostes pidevalt kindla kiirusega, lihased õpivad jooksma just sellel kiirusel ökonoomselt. Tasapisi kiirusi tõstes toimubki areng kiirema jooksu suunas. Samas kui ei kasutata erinevaid kiirusi treeningutel, siis lihas "oskabki" joosta ökonoomselt ainult sellel ühel, konkreetsel kiirusel. Sellist treeningmeetodit kasutavad üldjuhul algajad või väiksemate kogemustega jooksjad aga ilmselt ka peale vigastusi tagasitulijad alguses või eakamad. Õige oleks treeningutel kasutada erinevaid kiirusi, soovitavalt erinevate kiiruste "piiri lähedal, kuid samas siiski veidike allpool", et tasapisi "nügida" edasi kiirusi. üldjuhul on kasutatavad kiirused erinevate võistlusmaade kiirused n. jooks maratoni kiirusel, jooks 10km tempos, jooks 5km tempos, 3km, 1,5km jne. Kui jooksjal pole antud võistlusmaal tulemust kirjas, siis võib "kirvemeetodil" arvesse võtta, et kiiruste vahe nendel maadel on ca 10sek/km peale.
c.Ei tohiks joosta iga päev kiirelt vaid vahele tuleb teha puhkepäevi, sest areng toimub just puhkuse ajal. Lihasel on vaja taastumise aega. oma kogemustest võin öelda: Mida enam joosta, seda treenitum on lihas ja ökonoomsem ning taastub kiiremini. See kehtib küll alles üle 180-200km nädalas joostes. alla seda see ei kehti. samuti ei pruugi see kehtida iga teise puhul, organismid ja vajalikud mõjutusvahendid võivad erinevad olla. Aga puhata on siiski vaja ja tugevaid trenne nädalas palju olla ei tohiks.
d.Olen avastanud, et kasulikum on puhkepäevadel teha kerge sörk, kui täispuhkus. Vähemalt suurema mahu puhul. Järgmine päev peale täispuhkepäeva on väga raske joosta ja lihastes vähe jõudu. peale taastava sörgiga trenni, on järgmine trenn märksa kiirem ja tõhusam. Väga hea näide oli näiteks eilne pikk jooks, mis oli pika ja raske nädala lõpuks vägagi kerge ja mõnus. Sai alustatud 4:34tempos aga kuna pulss üle 120 ei tahtnud kuidagi tõusta, siis sai tasapisi tempo tõstetud alla 4:20. Kokku tuli siis 37km keskmise kiirusega 4:24min/km keskmine pulss 136. Jooksu ajal ei kasutanud energiageele ega spordijooke vaid ainult paljast vett, et õpetada organismi kasutama just enda "sala"varusid ja et oleks piisavalt vedelikku nende varude "põletamiseks". :D Sellel nädalal nii pikka jooksu ette pole näha ja terve nädal on kergem ning väiksema mahuga - ka puhkenädalad on omal tähtsal kohal!

Esimesed maratonid pole enam kaugel!
Eestimaal juba sellel nädalavahetusel Otepää-Tartu maraton. Loodaks erinevates blogides lugeda hiljem muljeid selle kohta. Ja 3nädala pärast Rotherdami maraton, kus osaleb ka suur osa Eesti Maratonijooksjate ladvikust ning pannakse ilmselt ilusad tulemused edetabelisse kirja. Enda selle aasta esimese maratonini on põhimõtteliselt täpselt 2kuud aega! Pole enam midagi, täitsa kiire hakkab juba! Huvitav, kas teistel Eestimaalastel, kes seal osalevad on juba hotellid broneeritud ja bussipiletid ostetud? Enda hotell on paigas ja saab mõned päevad Riias peale jooksu niisamagi ringi luusitud! peaks bussipiletid ka varsti ära ostma, muidu võib veel maha jääda :D

nädalavahetusel jälle pärnu

Kui vahepeal jääkülmade ilmadega sai ära jäetud hommikused väljasjooksud ja kilometraas langes katastroofiliselt, hakkas kohe ka jalg väsima, pulss tõusma ja kiirus ning vastupidavus kadus jalgadest. läks ikka päris raskeks ja lootus hakkas kaduma. Nüüd, mil 3s nädal on saanud ilusti ka hommikuseid jookse tehtud ja jooksukilometraas lähenemas 200le nädalas, on lootuskiir jälle paistma hakanud - kiirused tõusevad, pulsid langevad ja enesetunne on super. Jooks läheb üha kergemaks, mida rohkem jooksen! Eilsed pikad tempokiirendused näitasid, millise ajaga võiks hetkel maratoni joosta ja see oli ootamatu üllatus... Et mitte ära sõnuda, siis numbritest me ei räägi aga roheline tuli juba vilgub ja vorm paraneb kiirelt!
aga noh, nädalavahetusel võib siis jälle Pärnumail jooksmas näha. Saab seal kerged jooksud tehtud.

Sai veidi statistikat tehtud - Riia Maraton 2011

täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud seisuga 18.03.2011a. lisatud ka eesmärkide veerg.
Kes sooviks võib kommentaarides eesmärgist ka rääkida. Pärast vaatame, kuidas läks!

--->
Panin kokku edetabeli Riia Maratonile hetkel registreerinute hulgas (eestlased). Tabel on tehtud eelmise aasta parima tulemuse põhjal. Ridade lõpus on kirjas isiklik rekord juhul kui see pole joostud aastal 2010.
Tulemuste saamisel oli abiks selline netilehekülg: http://www.marathon100.com

Nr.Nimi Eelmine aasta, koht Parim tulemus, aasta, koht
tulemus koht tulemus aasta koht eesmärgiks

1.Paavo Vaher 2:56:02 Tallinn
2.Lauri Luik 2:56:05 Tallinn 2:55:50 2009 Riia
3.Andres Laineste 2:58:25 Nizza
4.Tarmo Reitsnik 2:58:43 Berliin 2:47:58 2008 Berliin
5.Jüri Lember 3:04:37 Tallinn
6.Veiko Sulev 3:08:30 Vana-Aasta
7.Rünno Ruul 3:08:37 Tallinn eesmärk 3:00
8.Lauri Valdmaa 3:12:53 Riia eesmärk 3:10
9.Reigo Lehtla 3:13:41 Amsterdam
10.Erik Saarts 3:19:42 Kopenhaagen
11.Urmas Volens 3:19:53 Tallinn 3:16:06 2009 Rahvajooks
12.Eerik Heldna 3:23:06 Tallinn
13.Marco Maleva 3:23:32 Tallinn
14.Ago Saluveer 3:28:15 Tallinn
15.Agu Bleive 3:29:04 Tallinn 3:13:26 2009 Riia
16.Tiit Palu 3:29:16 Tallinn
17.Aivar Juus 3:29:34 Tallinn
18.Indrek Jürgenstein 3:32:49 Tallinn
19.Halmar Heinmets 3:37:25 Tallinn
20.Toomas Sarapuu 3:40:04 Vana-Aasta
21.Andre Mägi 3:41:15 Tallinn
22.Andres Aamisepp 3:42:44 Tallinn
23.Rait Põllendik 3:43:59 Tallinn 3:27:56 2006 Vantaa
24.Sven OIDJÄRV 3:44:57 Antwerpen 3:41:43 2009 Riia
25.Ringo Krilovs 3:46:01 Pariis
26.Priit Lopsik 3:48:17 Tallinn
27.Ülo Suursaar 3:48:42 Tallinn 3:47:32 2009 Berliin eesmärk 4tundi
28.Inge Joonas 3:48:46 Tallinn
29.Tarvo Kapp 3:53:09 Vana-Aasta
30.Olav Mets 3:54:00 Tallinn
31.Kalle Tammjärv 3:54:57 Tallinn
32.rait männa 3:56:04 Tallinn
33.Valli Parts 3:59:11 Tallinn
34.Margus Sepp 4:06:07 Tallinn
35.Andrei Lopsik 4:08:31 Tallinn
36.Toivo Sikka 4:09:16 Vana-Aasta 3:43:24 2007 Valmiera
37.Madis Puhm 4:14:25 Tallinn
38.Eviza Julge 4:19:38 Tallinn
39.Tarmo Pool 4:22:08 Tallinn
40.Erki Lillemägi 4:22:12 Tallinn
41.Ain-Ivar Tupp 4:27:56 Tallinn 4:24:08 2009 Otepää eesmärk: 3:45
42.Steven Innos 4:29:53 Tallinn
43.Märt Prosin 4:30:32 Vana-Aasta 3:16:49 2009 Berliin
44.Heiki Talvik 4:32:00 Tallinn
45.Ahti Vuks 4:32:05 Tallinn
46.Marek Jõela 4:33:31 Stockholm
47.Hannes Viherpuu 4:41:27 Tallinn 3:48:37 2009 Kopenhaagen
48.Rein Pärn 4:45:29 Verona 3:22:18 1994 Raudmehe
49.Ülle Suursaar 4:51:43 Tallinn 4:44:30 2009 Berliin eesmärk 5tundi
50.Leino Rei 4:53:22 Tallinn
51.Imre Viin 4:54:10 Tallinn
52-66. pole osalenud ennem maratonidel
Hiid Siimson - -
Martin Laasma - -
Kaimar Kerno - -
Halmar Heinmets - -
Reget Roomet - -
Tanel Juns - -
Maichl Suur - -
John Innos - -
Janno Pajupuu - -
Ewa Lehis - -
Rait Vagula - -
Laur-Kristjan Logina - -
Marlen Piskunov - -
Martin Küüsmaa - -
Mark Metsla - -

varsti Pärnu

Vahepeal polegi nagu midagi erilist tehtud.
On olnud üks kiirendustega trenn kus kiired osad pidi läbima 3:40min/km tempos aga noh, samm kerge ja läksid need 3:34ga.
ja üks pikem aga väga aeglane jooks mõned mindid üle 3tunni ja 36km. Siin võtsin hoopis imeliku eesmärgi - kasutada joostes hoopis teisi lihaseid kui tavaliselt. ja hoida keskmist sammmusagedust 176-184vahel. See õnnestus ilusti. Kuna aksutusel olid hoopis teised lihased, kui tavaliselt, siis on siiani veel lihased veidi haiged aga õnneks järgmise tugeva trennini on veel paar päeva aega. Täna õhtul oli päris kerge enesetunne joostes.
Kolmapäeva õhtul siis Pärnu ja peab seal vaatama, kuidas väljas jooksmisega lood on. Loodetavasti ilmad saavad ok olema ning ei saa takistuseks.

eilne päev oli täitsa ok

ühesõnaga kiirust veel pole ja kehakaal ka suur aga ikkagi võis rahule jääda :P
sai sellise kerge tempokrossi tempoga joostud:
5km tempokiirus + 600m sörk +
3km tempokiirusega + 400m sörki +
1,6km paar-kolm sekki kiiremini kui eelmised aga ka tempokrossi kiirusega. st. alla anaeroobse läve.
Kokku siis järjest jooksu 10,6km ja aega kulus selleks ca 42min
ei olnud väga väsinud, ei hingeldanud. selline mõnus jooks oli, oleks võind veel edasi panna. aga eesmärgiks polnud ju ennast tappa. On see aasta seda maad ka kiiremalt joostud :D

täna ootab ees väga kerge taastav sörk

viimased 2nädalat pole hommikusi sörke teinud - noo ei kipu selle jahedaga välja, mis teha. vorm on sellepärast veidike langenud aga küll selle tagasi saab ilmade paranedes. kaua võib oodata - lumi ja külm on juba täiesti ära tüüdanud. tahaks mõnuga õues joosta..

järgmise nädala veedan suuremas osas pärnus, eks vaatab, kuidas seal nende trennidega saab. seal peab mingi koha otsima, kus saaks joosta ja libe poleks hullult. soovitavalt asfalt. Sealseteks trennideks, mille jaoks kohta otsin on üks pikem jooks ca 2-3tundi, olenevalt enesetundest. ei pea olema mingi kindel rada vaid võib suvalisi teid mööda joosta, peaasi et autod hullult segama ei hakkaks. hea oleks mingi 5-8km pikkune ring, et saaks vahepeal autost juua näiteks võtta aga see pole nii oluline. ja teine võiks olla kuskil, kus oleks sile ja soovitavalt asfalt, vähemalt 800m-1km pikkune lõik. teeks mõned pikemad lõigud ehk. Kui sellist kohta ei leia, siis võiks teha ka 8-12km tempokrossi kiirusega, kasvõi 1-2km ringi peal. Huvitav, kus seal sellise koha leida võiks, ei tea, kas keegi oskab soovitada?

magamata öö on halb kaaslane

peale tööd oli vaja mõnes kohas käia ja seekordne trenn jäi veidi hilisema aja peale kui tavaliselt. Sõitis uneaega sisse. Seepärast ei tulnud ka und korralikult ja nii ongi - sai veedetud suht unetu öö. Lisaks segas ka kohutav palavus aga selle vastu aitas lõpuks akna avamine :D
aga trennist - järjekordne nädala võtmetrenn sai tehtud. eks tugevam trenn vahetult enne magama minekut mõjutas und ikka korralikult.
eesmärgiks oli läbida 10-12x400m kordused 3:25min/km tempos 400m sörgipausiga. See sai ka tehtud täpselt ajas. Täna on veidi tunda eilne trenni veel jalgades, mis näitab, et mõju läks just sinna, kuhu vaja :P Taastava sörgi osa keskmine kiirus kujunes veidi peale 5min/km. Selline mõnus trennipäev.
Täna sisi taastume sellest

back in business

Eelmine nädal sai siis väga ettevaatlikult kiirusesse suhtutud aga korralikult trenni tehtud ja iga päevaga, iga tugeva trenni järel läks enesetunne paremaks ja jalg kergemaks. oli pikemaid lõike, oli mahtu.
Nagu olen alati maininud - puhkus teeb nõrgaks ja on nõrkadele, sest peale kergeid päevi on jalad rasked ja lihas nõder. peale tugevaid treeningpäevi seevastu on alati lihas värske ja kerge. Aga eks see on suurelt osalt sellepärast nii, et tugevate trennide ja suure mahu tõttu õpib lihas paremini ja kiiremalt taastuma. Mul näiteks tekib superkompensatsiooni kõrghetk ca 21-23tundi peale tugevat trenni, ja 46-48tundi hiljem on madalhetk. seepärast ei tasuks ka puhkepäeva vahele jätta aga noh hetkel siiski on kergeid päevi ja mitte vähe :P Täna näiteks ei tee muud, kui lebotan niisama :D plaan nõuab seda, mis teha :D Kerge nädal käes.
Edaspidi on treeningnädalate suhe 1:1, mis tähendab, et 1tugev vaheldub 1kergema nädalaga ning tasapisi üritan intensiivsuse tõstmisega tegeleda, mitte ei lähe kohe hooga järsult kiirust suurendama, nagu viimati vaid tasa-tasa.
Eelmise nädala kiirematest trennidest jäid meelde 3x3,2km 2min sörgipausiga tugevalt alla anaeroobse läve (hästi ettevaatlikult, rahulikult) ja 6x800m veidi kiiremas tempos sörgipausiga aga samuti alla anaeroobse läve pulsi (tunne oli kerge aga kiirusega hoidsin ka kõvasti tagasi, ca 3:35min/km tempos lõigud, kokku kogunes 8,5km keskmise kiirusega 4:05min/km). ning eilne pikk jooks tõusudega rajal oli nädala kulminatsiooniks: 3km kerget sörki alguses 5min/km ja siis 37km 2:45:27, keskmine pulss 133, puhas kerge aeroobne sörk. Väsimust ei tekkinudki, mõnus oli.
Kokku kogunes eelmine nädal veidi üle 215jooksukilomeetri. Ja kerge nädal nüüd käes. Puhkama!

tundub et põhieesmärk saab sel aastal olema Tallinna maraton

ehk siis väikesed tagasilöögid on natike vormi kihva keerand ja Riia Maratoniks heasse vormi enam ei jõua. hooaja põhieesmärk nihkub Tallinna Maratoni peale ja Riiga lähen läbi jooksma rada ja tutvuma sellega ning kohaliku eluoluga.
See on see, et suht ohtlik on suurema mahu pealt kiiremaid trenne hakata tegema - kiirus ja vastupidavus on head aga lihased pole valmis veel kiiremaks jooksuks.

et siis tagantjärgi analüüsides lausa neli põhjust:
1. kiiremaid jookse oli ju vähemalt korra nädalas olnud aga seekord olid veel kiiremad kiirendused. lihas polnud valmis. Õnneks ainult kerge lihase venitus, mitte midagi väga hullu.
2. sisehallis välimine jalg saab lisaks suurema koormuse
3. Sisehallis suure rahva vahel põigeldes sai tehtud tihtipeale ootamatuid liigutusi, mis ei mõjunud mitte hästi.
4. enamus jooksud lindil, kus kasutatakse veidi erinevaid lihaseid ja koormus lihastele teistsugune, kergem.

järeldused -
1. enamus ja olulisemaid põhjusi on tingitud vähesest trennist "normaalselt" joostes. Peab hakkama rohkem jooksma hallis, lindi asemel. Samas eelmisest aastast meeles, et see põhjustas hoopis teised jamad, nii et seda peab väga ettevaatlikult alustama ja liialdada ei tohi.
2. Sulaks see lumi rutem ära - saab viimaks õues kiiremaid jookse teha.
3. Peab suurendama peale jooksu tehtavate täiskiirusel kiirenduste (10-12x 100-150m strades) osa taapisi vähemalt 3-4-5korrani nädalas, et jalg harjuks kiirustega. ja ka halliga. sai ainult 1x nädalas siiani tehtud. ja veidi jõutrenni lisaks.
4. See nädal ja vb ka järgmine asendan plaanis kiiremad kiirendused tempokrosside ja cruise intervallidega.

Mis siis tegelikult vahepeal tehtud/juhtunud on:
sai paar nädalat tagasi esimest korda kiiremaid liigutusi tehtud hallis ja reie lähendajalihas jäi veidi valusaks, lõpetasin küll koheselt jooksu aga veidi valus oli ikka. Ütleme nii, et joosta laskis aga aeglaselt, siis ei olnud valus. Kõndida oli täiesti ok. Sai siiski tehtud 4,5päevase jooksupausi, et lasta rahulikult paraneda "asjal" ja ravida. Siis sai alustatud jälle kergemate jooksudega ning täitsa kannatas joosta, ei olnud valus. Kiiremaid liigutusi küll ei teinud. See laupäev üritasin veidi (mitte liiga kiirelt) kiiremalt joosta ja valu tuli tagasi nii et pühapäeval puhkasin sellest. Nüüd lähemad paar nädalat asendan kiired trennid kergete tempokrossidega ja siis alustan väga ettevaatlikult kiiremate liigutustega.

Selle 4-5 päevaga langes jooksuvorm 40-50sek/1km peale. mix nii ja mis teha, et endine vorm tagasi saada:
1. nende päevadega tõusis kehakaal 4-5kg, mis minu puhul teeb ca 18-23sek/km peale aeglasemaks tempo. Peab vist väikse dieedi ette võtma, nagunii oli plaanis ennem maratoni jaoks süsivesikute laadimist. nüüd siis paratamatu :D
2. tempokrossidega lükkan kiirust tasapisi jälle õiges suunas tagasi. Lihas peab tempoga uuesti harjuma. 1-2nädalat läheb endise seisu taastamiseks.
3. minu puhul on teada fakt, et asjad ei toimi nii nagu tavalistel inimestel - kui on kasvõi üks puhkepäev vahel, siis järgmistel päevadel joosta ei jaksa. rohkematest päevadest rääkimata, vorm kaob nagu laksust. Kui on tugev või pikk trenn eelneval päeval, siis järgmisel lausa lendan. Nii et peab palju jooksma, et kiirus paraneks jälle :P.

Lõpetuseks:
Tegelt pole asi üldse nii hull, lihtsalt parem puhata ning ravida kui haigena joosta ja kannatada. Ei olnud see venitus/valu tegelikult nii suur. Lihtsalt mõjus kehvalt see puhkus vormile ja kehakaalule. Küll enesetunde ka korda saab!

Kokku kogunes jaanuaris selle pausi tõttu ainult 713,2km jooksu. Nii vähe pole ammu jooksnud :D

Viimane mahunädal - tehtud

Et siis 3mahukamat nädalat on seljataga ja käes kergem nädal enne kiiruse tõusu.

viimased 3 jooksunädalat siis kujunesid nii:
1. 207,9km
2. 229,1km. keskmine kiirus 15sek kiirem kui eelmine, põhiosa 10sek kiirem/km peale
3. 237,4km. keskmine kiirus 4sek kiirem kui eelmine, põhiosa 5sek kiirem 1km/peale
Kuigi kiirus kasvas, keskmine pulss langes, nii et vorm paraneb.

kõigil nädalatel oli esmaspäev täielik puhkepäev ja km kogunesid vastava nädala 6päeva jooksul. Viimane nädal oleks 240km ka täis tulnud aga kuidagi oli ühe rinnanibu pealt plaaster ära kadunud ja kui avastasin verise särgi, sisi lõpetasin jooksu mõned km varem kui eesmärk oli. Pole ju hullu - mahunädala eesmärk oli juba täidetud.

viimase 3nädala jooksul siis oli pikim jooks 2tundi ja 33min, eile. keskmine pulss 132, selline mõnus aeroobne sörk, väsimust ei olnud ega tulnud.
2kiiremat trenni oli ka nädala jooksul (tegelt 3 - kolmapäevane poolteist tundi oli ka suht kiires tempos) aga muidu:
neljapäevane: kiirendused pikemast lühemaks ja kiiremas tempos - 9km kokku
pühapäevane: fartlek 1min kiirelt+1min rahulikult. Kokku ca 14,3km 59min, keskmine pulss suht madal tunnikese peale ja kiirus suurem kui eelmine pühapäev.

nüüd siis see nädal puhkab ja järgmine nädal kiirus tõuseb ning maht langel oluliselt.

avastasin uuesti ühe spordiala!

..ei ...eiii ...eiiiiiiii - kõik panite mööda!

See ala on nimelt - jooksmine!!!

Krdi mõnus ikka ja kerge on joosta!

Eelmine, aastavahetuse nädal, möödus veel mahu tähe all. Nädala jooksul kogunes jooksujalu 229,1km. Kuna esmaspäev oli puhkepäev (nagu ka täna), siis seda 6treeningpäeva jooksul. Edaspidi 2ga algavaid numbreid enam ei näe, kiirused tõusevad ja tugevate trennide arv langeb pea 2korda.

Kusjuures veidi sai eelmisel nädalal ka juba kiiremaid liigutusi tehtud, enamus siiski kerge aeroobne jooks pulsiga 118-140 (olenevalt päevast ja treeningu iseloomust (kas taastav või lihtsalt aeroobse läve all jooks), mis iga korraga on läinud järjest nauditavamaks ning kergemaks.
Kiirematest liigutustest:
1.neljapäeva õhtune trenn, lõigud järjest kiiremas tempos:
2x2000m+40sek pausi
3x1000m+30sek pausi
2x400m +30sek pausi
5x200m +30sek pausi vahel.

2.pühapäeva hommikune trenn - "keenia" stiilis fartlek
30x(1min kiiremalt+1min kerget sörki). max pulss 155, keskmine 144

3.pühapäeva õhtuseks pikemaks jooksuks andis päris hea ja kiire tunde, see hommikune fartlek. puhas aeroobne kulgemine - oleks võinud sellises tempos veel tunde edasi joosta aga koju oli ju ka vaja minna :D
et siis 33km 2tundi ja 30min kerget sörki, keskmine pulss lõpuks 133 - viimase aasta pikim trenn.
kokku kogunes pühapäeval koguni 56km ja ei mingit väsimust!
sellegipoolest täna puhkan, kuigi jalad lausa nutavad jooksu taga. midagi oleks nagu puudu...

fakk, ma olen vist sõltuvuses sellest tundest ja naudingust, mille jooks annab. Ja eriti hea tunne, on see energia ja säde, mis peale trenni sees on - kargaks ja hüppaks vaid! Mida tugevam trenn, seda parem tunne on pärast jooksu ja järgmises trennis. Tegelt peaks vahest end tühjaks ka jooksma aga see on asi, mida ma ei suuda, palju parem on joosta enesetunde järgi ja nautida seda. Peale puhkepäevi on see-eest nii raske uuesti jooksma hakata. 1puhkepäev ja vorm läinud - mitu päeva/trenni võtab aega ennem kui uuesti hea tunde sisse saab.
nu aga räägitakse, et peab puhkama, eks ma siis ikka sunnin end puhkama ka, mis sest et see ajutiselt vormi rikub ja väsitab :D:P

käesolev nädal on siis kerge taastav nädal, ennem uut ja kiiremat treeningperioodi. Mahuga on nüüd lõpp.

ainult 1trenn veel...

ainult 1trenn väga mägisel pinnal veel ja käes ongi aasta uus.

Nagu kokkuvõtteid aastast polegi teha... Selline kerge aasta tegelikult. aasta algul sai siis mitu kuud trennist eemal oldud ja nullist alustatud kuskil aprilli kandis. Enne pausi oli vorm meeletu hea, nüüd on vaja sama seis taastada järgneva 4kuu jooksul.
Põhi hakkab saama laotud ja sellel alusel saab jaanuarist hakatud kiirust vormima. Aega on piisavalt.
Novembris kogunes 603jooksukilomeetrit
Detsembris peale tänast peaks tulema 745-746jooksukilomeetrit.
Edasi lähevad nädalad lühemaks ja kiiremaks, 2ga algavaid nädalaid enam ette näha pole, kõik algavad 1-ga kuni kevadise maratonini. See nädal on viimane mahukas. Enesetunne on üllatavalt hea ja kerge! Jalad on tugevad ja vastupidavad, ainult kiirust veel pole ja pikim trenn 2tundi 20min on veel veidi vähe, see pikkus alles kasvab tasakesi.

meenutusi:
Suvel peale triatloni suve kuumimas ilmas läks üle kuu-pooleteise aega taastumisele...
oli poolmaraton selle väsimuse foonil ja kuumas ilmas - täielik ebaõnnestumine ja nõrkus.
Oli maraton samadel põhjustel suht kehva vormi baasil, üks võistlustest sel aastal millega võib isegi rahul olla. 100% ei andnud aga hea tunde andis sisse ja tahtmise edasi pürgida.
Rahul olen veel Pühajärve jooksuga ja väga hull polnud lugu ka Ülemiste järve jooksul...

Igatahes: Head uut ja paremat spordiaastat kõigile!

täna siis algab operatsioon "Salzburg"

tänasest algab operatsioon Salzburg, mis lõppeb 15mai.2011a. Austrias
Noo tegelikult küll homsest on esimesed raskemad trennid. Esmaspäev saab olema selline kerge taastumispäev, seda ka täna. Plaanid on paigas kogu perioodiks ja ootavad täitmist.
Aga vat kirjutan hoopis vahepealsest kahest nädalast peale Tallinna Maratoni.
Esimese nädala alguses oli jalatallavõlv veel veidi valus ja alles reede-laupäev sai valuta joosta. Aga andis kiirelt järele, st. midagi hullu õnneks polnud. Eks vahepeal pean testima pikemaid jookse ortopeediliste taldadega ja võistlustossudega.
Kokku kogunes esimesel nädlal vaid 90km joostes ja enamus sellest kerges tempos, välja arvatud laupäevane pikem kiirenevas tempos jooks.
Teisel nädalal tuli sisse ka paar teravamat trenni ja pikem jooks ning kogunes jooksukilomeetreid märgatavalt enam. Pikem jooks andis juba veidi tunda paranevast jooksuvormist. esimesed 5-6km oli tempo 4:05-4:10min/km ja mitte kuidagi ei tahtnud pulss üle 140tõusta, kiiremalt kah nagu ei tahtnud joosta. õnneks väikese tõusunuki peal sai pulsi kõrgemaks ning tempo alla lasta veidi, kuna no tõesti nii terav jooks nii pikalt ei olnud selle päeva eesmärk. edasi lasingi ilusti alla tempo - 141-145vahel pulsiga 4:25-4:29min/km (aeglasemaks ei läinudki tempo), viimased 4km tõstsin hoopis 4:15peale. Igatahes raske ei olnud ja keskmine kiirus tuli 4:22min/km ja pulss 143. Hetketrenni põhjal poleks oodanudki. igatahes maratonist on ilusti taastutud ja hakkabki pihta uus periood!

pikem kiirenev seekord

et sai ette võetud veidike pikem jooks.

alguses 10min soojendust ja lõpus vihma eest päästvasse autosse pugedes kogunes lõdvestuseks 8min. ei tahtnud kihutada ka aga sai päris hea laksu vihma kaela ja veidi kiiremalt sai autopoole mindud küll.

ning vahepeal siis põhiosa - kiirenevas tempos 25km. arvasin, et läbin selle kuskil 2tunni kanti aga tegelikkuses läks veidi kiiremini ja sain tsuti üle 1:50hakkama...
hoidsin 50min pulssi 140-143vahel, siis 30min 145-147pulss, 20min 150-152pulsiga ja viimased 10min tahtsin joosta 155-156 kandis aga ei õnnestunud - tempo tõusis küll ca 10sek/km peale kiiremaks aga pulss jäi ikkagi 152juurde. ei tahtnud ju pika jooksu lõppu liiga kiirelt ka minna. Igatahes võib täitsa õnnestunuks pidada jooksu, raske ei olnud, enamus jooksu puhtas aeroobses, lõpus segaresiimis. jaksu jäi sisse veel küllaga.

koos hommikuse kella 6se 6km sörgiga kogunes peaaegu 35km päeva peale. nüüd ootamas paar kerget päeva, taastumine...

seis peale Tallinna Maratoni

on tehtud mõningaid lühikesi ja kergeid sörke 5-10km.
paras taastumine ühesõnaga...

täna sai tehtud esimest korda veidi kiiremalt vahelduseks, et päris ära ei unustaks.
kokku 12,4km 56min, alguses ja lõpus aeglasemalt ning keskel 8,5km kiiremalt kuskil 150pulsi juures aga tõusudega rajal (sütiste nõlv, 2xhiiu staadioni juures 2,4km ringil). Ei olnud raske, mõnus enesetunne oli. Pigem pidi ed tagasi hoidma.
nüüd siis enne järgmist nädalat vist kiiremalt eriti ei tee. kergemad trennid...

tunne hea ja tuju hea!

SEB sügisjooksu maraton 2010

Teada oli, et mingit head aega jooksma ei läinud. Viimastel nädalatel on jamasid olnud ja vorm suht nulli langend. Et natukenegi joosta, jooksin trennis kuidagi väga imeliku stiiliga ja ilma äratõuketa. nii joostes tõusis pulss ka väga aeglase sörgiga kergelt lakke. ja ega pikalt jõudnud ka, kõige pikem jooks ca 1tunnine. Jalavalu pärast sai ka nädal varem olnud 2silla jooks Pärnus ära jäetud, kiireid liigutusi või äkilisi teha ei saanud, mida ikka võistluse ajal ette tuleb rahvahulgas. Maratoni pärast ei riskinud sinna isegi mitte sörkima minna. lootsin, et jalg saab nädalaga piisavalt terveks, et kuidagi see maraton läbida.
Ise ka ei tea kuidas aga maratoni päevaks suutsin kuidagi saavutada sellest vähesest vormist, mis hetkel oli, maximumi. Päriselt seda realiseerida ei suutnud aga seda muudel põhjustel ja endale seatud eesmärgi joosta 3:05-3:10 vahele täitsin ära. Ühesõnaga tunnetasin oma hetkeseisu suhteliselt hästi.

jooksuplaanist: oli kaks varianti peas - üritada joosta kuidagi enesetunde järgi mingi 4:25-4:30tempos. see plaan muidugi oli teada, et läheb vett vedama.
teine variant, jooksen enesetunde järgi aga jälgin pulssi. Selle variandi puhul oli jälle probleem see, et kuna viimasel ajal oli ka sörkides pulss laes, ei teadnud isegi ligikaudselt, mis pulsiga peaksin jooksma.
mõlema variandi puhul arvasin, et 3tunni tempomees läheb kaugel eest ära.
Valisin hoopis jooksu ajal vastavalt enesetundele aga samas pulsi järgi jooksmise taktika. ühesõnaga panin 2st kokku :D ja otsustasin selles tempos joosta nii kaua kui saan ning vaatan, mis toimuma hakkab hiljem.

jooksust siis: 1km veidi raske ja jalad kinni ning Margus Pirksaar (3tunni tempomees)
jooksis küll kõvasti kiiremini kui 4:16min/km. see võis pigem 4:05olla ca. Samas kannakõõlustes valu ja mõte oli, et seda jooksu ma nüüd küll ei lõpeta, kui esimesel km juba kõõluste jama... 2km jalad hakkavad tasapisi soojaks saama ja enesetunne paraneb, kõõluste valu kaob. Margus on umbes samakaugel või... pigem siiski läheneb. pulss on ühtlustunud, järelikult lasen sellega edasi. 3km, kadriorukohviku juures läksin oma ütlase sammuga sellest 3tunni pundist mööda. ei pinguta, ei hingelda. tempo on paras pulss kõigub 155-156vahel. Ette öelduna püsis ta seal kandis kuni 13-14km-ni, siis mere ääres kerges vastutuules langes tempo mingi 3-4sek/km-le ja pulss läks 150peale. Et siis kiirus mingi 4:11-4:13min/km-le. see vastutuul veidike väsitas küll. Kavalalt kasutas seda lõiku ära Arnold Laasu, kellele enne järele jõudsin ja hoidis ilusti mu tuule eest kaitsva selja taha. nafta tänavale keerates küsis veel kella, mis oli siis 1:09tundi ca16,5km. igatahes nii libistasin kuni tõusuni vanalinna. ja siis tuli see, mida kartsin - mägesid pole trennis juba ammu olnud ja tempo langes pea 15-20sek/km-kohta, pulss muidugi ka, 148peale. Balti jaama juures, kus pakuti vadakujooki, kuulsin veel selja tagant Marguse häält, kes ütles, et õieti teete poisid, et võõrast jooki ei tarvita rajal. Nii palju oli siis nende tõusudega tempo aeglasem, et 3tunni kamp järgi jõudis. Peale tõuse hakkas aga jala talla alt tallavõlv seespoolt valutama paremal jalal ja enam ei saanud äratõuget korralikult sooritada vaid pidi jala välisservaga seda tegema. See tähendas, et vana tempot enam hoida ei saanud ja ka seda, et valed lihased hakkasid tööle. Igatahes lasin pundil eest minna, ei hakanud läbi valu punnitama - siis lõpuni poleks jõudnud. Pool maad 21,1km 1:29:37. Igatahes alates 23ndast kilomeetrist langes pulss tasapisi 145st-142ni lõpukilomeetritel. kilomeetritel 22-30 hoidsin sellist 4:20-4:30vahel tempot, seda kannatas hoida. Aga peale seda hakkas lihastes tunda andma vale jooksutehnika, krampidena. Selleks, et päris hullult krampi ei läheks, lasin veel tempot alla. kuskil 4:40-4:50vahel libistasingi lõpuni. kusjuures tallavõlvi valu läks hullemaks. viimasel kolmel kilomeetril mõtlesin koguaeg, et kas jõuan ikka lõpuni seda valu kannatada ja päkas mingit luud ära ei murra. ja lõpuspurti ei julgend ka krampi minevate lihaste pärast teha - jõudu oli veel küll aga julgust mitte :D
34-35ndal kilomeetril lasin rahulikult ka Sigrid Valdre mööda ning siis läks ka Arnold Laasu - polnud mõtet oma valusa jala ja krampivate lihastega riskida. eesmärk oli ju siiski lõpetada ja oma arvestustes pidin ka eesmägiks olevast 3:10st kiiremalt jooksma. Pea töötas kui arvuti! Enne lõppu jõudsin ka Tubilis Taavile järele, keda esimsel ringil nägin ikka endale vastu tulemas, pikalt pikalt ees. lähenesin talle pidevalt aga nagu öelda, ei riskinud kiirendada liialt ja lasin tal enne mind ilusti lõpetada. Finishimatid tulid lihtsalt varem. 3sek jäi puudu.

pole hullu, täitsa pandav aeg: 3:08:42, keskmine pulss 148. Ongi, mida järgmisel maratonil ületada, sellega ei tohiks mingit probleemi olla. Eelmisel sügisel olid trennis pikad krossid 4:05-4:15min/km vahel trennis 140 juures pulsiga. Selline tempo peaks lihasmälus olema ja peab selleni lihtsalt uuesti jõudma.

Hetkel igatahes on talalvõlv veel paremal jalal valus. Panin ortopeedilised tallad alla ja see peaks laskma veidi jalal puhata. Maratonil ei julgend neid alla panna, kuigi mõte oli. aga pole nendega vahepeal treeninud ja ei riskinud. edaspidi vist siiski peaks nendega ära harjuma.
Riietusest - tundub, et oli õige otsus panna jalga asics "Inner Muscle" sarja püksid, kuigi polnud nendega varem jooksnud. Hoidsid reied, ilusti kompressioonis. Sama lugu ka paar päeva varem apteegist ostetud kompressioonipõlvikutega. kahjuks jooksuepeksprti poes polnud neid hetkel pakkuda ja panin need. Ei tea muidugi palju need püksid aitasid aga kõige enam oli abi uutest K-Swiss tossudest, mis hiljuti jooksuexperti poest sai soetatud. nendega on tõsiselt hea ja mugav joosta, jalg nagu tõuseks iseenesest ning ei väsi üldse ja nendega ei vajanud ma kannatugesid ning kõõlused ei andnudki kuni jooksu lõpuni tunda, mis teiste tossudega oleks kohe probleemiks osutunud.

jooksu lõpus väsimust ei olnud, ainult valu jalatallas. pulss oli madal, energiat ja jõudu küllaga veel. ei saanudki ennast tühjaks joosta, eks teinekord siis. Pärast sai ringi käidud ja 10km lõpetajaid paar tunnikest vaadatud. Siis veel maa alla 2tunnine Ingeri Bastioni käikude ekskursioon emmekesega, kes sai pärast sisi bussijaama ära visatud. Koju jõudsin suht hilja.

Igatahes kokkuvõtteks võib siiski rahule jääda, kuigi sisse jäi kripeldama, et jaksu oleks olnud palju enamaks. Tegelikult oli nii hea kiirus päris suureks ja heaks üllatuseks (ma lihtsalt ei oodanud seda) ning annab palju tahtmist ja mõtteid edaspidiseks. Ilm ja päev olid tegelikult ideaalsed, küll tuleb selliseid veel!
Loodan, et ka teised nautisid seda üritust ja jooksu!

pikem jooks üle pika aja - 35km kerget jooksu.

laupäev...

kiirendustega jooks
5x200m väga kiirelt
6x1km veidi alla 4min/km (laktaadi piiril) 1min pausiga. max pulss tuli 152-155
6x200m väga kiirelt


pühapäev...
pikk jooks eilse väsimuse baasil
võtsin eesmärgiks joosta pulsiga 140-145 vahel. ei pingutanud vaid lasin suht kergelt.
lõpus tempo veidi langes aga tunda oli, et see oli vedelikupuudusest, harva jõin.
Alguses üritasin joosta ka Stroomi poole aga tagasiteel oli nii hull vastu-kõrvalttuul, et tahtis teelt ära viia.
Sinna enam ei läinud aga sama ringi tegemine mitu kora tüütas lõpuks ära ja tegin veidi lühemalt kui plaanitud.

kokku siis 35km jooksu 2tunni ja 42minuti jooksul, keskmine pulss lõpuks 142. ei pannud pingutust sammu vaid lasin kergelt.

Suht aeglane, aga kui Rahvajooksu 21km välja arvata, siis viimane pikk jooks oli 3nädalat tagasi. Veidi pikk vahe seal aga võistluste pärast nii ta läks.
Harjumatu seepärast nii pikalt joosta ja eile oli ju tugev trenn ka.


nädal:
selle aasta suurim kilometraas sel nädalal,
nüüd edaspidi iga nädal langeb see... maraton läheneb...

Salzburgi Maraton 2011

Et siis...

Pole veel Tallinnaski maraton joostud aga juba hakkab õhus hõljuma plaan järgmise aasta kevadeks. Lähema nädala jooksul saab esialgne treeningplaan paika arvestades kuupäeva:

15.mai.2011a
http://www.salzburg-marathon.at/
Salzburgi maraton


Kuna sel aastal pole eriti trenni saanud teha ja plaan suht sassis olnud, siis seekord võtaks asja ette tõsisemalt ja juba korralikuma aja peale jooksu. Eks Tallinna Maratoni tulemus saab siis olema lihtsalt eesmärgiks, mida ületada. Mingi põhja tugevateks treeninguteks on sisse saadud ja jalad veidike harjunud juba jooksma. ning üle poole aasta aega trenni teha selle eesmärgi nimel.

mis otsuseid teha Tallinna Maratoni suhtes???

Mulle meeldib vist ikka inimesi intrigeerida ja kahemõttelisi pealkirju panna :D Küsimus pole mitte osalemises, mida võiks nagu sealt esimesel pilgul välja lugeda vaid - milline tempo, milline pulss, milline taktika... peale eilset trenni on mida mõelda. Ja samas hetkel toimub kiire areng, nii et praegu tehtud otsused võivad veel palju muutuda.

Et siis eilse trenni eesmärk oli joosta kiirenevas tempos ca 16km - kerge tempokross tõusvas tempos. ja selle käigus jälgida millise tempo juures milline on enesetunne ja milline pulss. Tehtud sai see trenn K-Swiss K-Ruuz tossudega, millega ilmselt oleks eesmärk joosta ka Tallinna Maratonil. Nii et samas sai ka tosse sisse joosta ja maratoni tempo kandis just harjutada.
Kuna on käsil tugevam ja raskem treeningnädal ning eelmine nädal oli alla igasugust arvestust, siis võtsin eesmärgiks mitte end tappa vaid joosta rahulikult pulsi järgi, jooksutempot mitte vaadates. Kas nüüd oli asi uutes tossudes või paranevas vormis aga suutsin end üllatada. hiljem vaadates oli tempo märksa kiirem, kui eeldasin. tundub, et vahepeal tulnud kartus, et läbin maratoni üle 4tunni on kadunud ja alla 3tunni aeg jälle täitsa käeulatuses.

et siis:
soojendus kergelt tempos 4:45-4:50, pulss ca 125kandis

ja edasi:
4:20 tempos oli pulss 144-145 kandis
4:13-4:15 tempos oli pulss 148-149
4:05-4:07 tempos püsis pulss 152juures
4:00-4:02 tempos püsis pulss 153-154juures.
3:55tempos tõusis 155-156kanti
kokku siis 16,5km 1:08:00 keskmine pulss 150.

kui arvestada, et maksimaalne pulss on kuskil 183, siis täitsa ok.
aga arvestada ja mõelda on palju, mis tempos ja pulsiga siiski alustada/joosta?
eks kõik selgub lähemate nädalate jooksul. eelmine aasta umbes samal ajal oli küll sama pulsi juures km kiirus ca15-20sek kiirem aga samas enne maratoni saab end ka veidi rohkem välja puhata... uhh, raske saab olema neid otsuseid teha...