jalg veel veidi valus aga käies enam tunda ei anna

Enam ei ole palju aega Riia maratonini...
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P

veel järjekordne arstilkäik...

seekord tagasi siis lootusrikkalt.
tehti ikka ja jälle pilte käest ja lõpuks arst ytles, et paranemise hinne 5+ ja 18ndal võetakse kips ära. jesss.
siis peab veel mõnda aega kyll tugisidet kandma aga pole hullu... paranen....

P****s...

Kõik algas ilusti...
sai rullitatud 8ringi ca 3min/km tempoga lillepis...
kui kukkusin, täiesti sirgel teel läks käest, leisin veel võimaluse viskuda murule teise õlaga kui katkise seljaga. aga... nii nnetult et htul traumapunktis segus tõsiasi-randmeluu ja kips...
nii et kuu aega jälle hooleta...
trenni andme veel: 22,5km 1:11;00 1016kalorit, keskmine pulss 143
nyyd ravin....

pärnus...

viimased paar päeva siis pärnus puhatud ja lähemad paar päeva veel...
eelmised päevad olid soojad ja ilusad aga täna siis märg ja ega hommegi ole vist paremat oodata.
kahjuks jäi Harku järvejooks vahele aga mis parata, parandan selle vea järgmisel aastal..

selg on ikka veel valus ja kätt liigutada raske ning valus aga eks loodan ikka veel paranemisele. mõnel hetkel kyll lootus nõrk aga noo kus ta pääseb, peab ju paranema ! ;P

füsioterapeudi juures

Sai siis käidud kohal ja kuulatud, mida tegema peaksin, et käe uuesti tööle saaks.

Hästi tore ja sale ning väga sportlik naine oli kohal, juba kaugelt teretas ja igati lahe oli. Sai niisamagi elust räägitud ja windowsi isegi kirutud, mis seal korra restarti vajas.

Aga nyyd asjast ka:
katsus ja väänas ja uuris ja mõõtis mind iga kylje alt - otsus siis: mitte võimatu aga suht keeruline juhus ning tuleb kiirelt hakata harjutusi tegema, et käsi kinni ei jääks, samas piisavalt rahulikult, et luud lahti jälle ei tõmbaks. näitas igast lahedaid harjutusi tibi ette ning lõpuks trükkus lehed piltide ja õpetustega ka veel välja. 2x päevas siis peab neid tegema + võimalikult palju kätt liigutama - tundsin, et lihased ikka nii nõrgaks jäänud ja ei jõua eriti kätt tõsta. nii et peab hoolega vaeva nägema..

ja kuna raske juhus, siis pidavat ma seal tihedamalt käima veel, et jälgida ja kontrollida ning vajadusel uusi ja tugevamaid harjutusi välja mõtlema. nii et järgmisel kolmapäeval jälle tagasi seal. eks siis annan jälle teada!

arstil käik.

Sai siis eile korraks arsti külastatud www.ortopeediarstid.ee , Armin Heimani juures. Tundus täiesti ok mees olevat, võrreldes teiste sealsete arstidega, kelle juurde ei läheks küll mingi hinna eest.
Kokkuvõtteks siis: 1.kuu on täpselt kukkumisest möödas, Viljandi järve jooksust ja praeguseks hetkeks peaks katkiste luuotste vahele olema tekkinud sidekude, mis edaspidi hakkab luustuma. Ega keha sisse näe ja muidugi midagi 100% täpsusega öelda on igayhel raske.
Igatahes pakkus tark doktor, et heal juhul võiks äkki esimesed jooksusammud teha umbes 2kuu pärast, st siis (ise arvutades veidike) 1. augustil. aga eks see selg pidi veel pikalt tunda andma ja päris tervenemine võtab veel kaua aega...
aga minu jaoks oli rõõmusõnumiks see, et augustis saab jälle alustada esimeste jooksusammudega, mis ei saa ilmselt kerged olema. rasvakiht juba tasapisi tekkib kehale ja esimese hooga tuleb sellega võitlema hakata, siis vastupidavusega ja siis kiiremate trennidega aga eks kõike tasapisi. Ja ilmselt üritan võimalikult vähe kukkuda, st. üldse mitte külge maha panna :D. ettevaatlikus siis üle kõige!
ahjaa, järgmine nädal ootab, ees külaskäik füsioterapeudi juurde, kes näitab ette harjutused, mida teha, et käsi jälle liikuma saada! see sisi pidi maksma 250eek, eile sai veel tasuta :P
Igatahes ootab, jälgib, vaatab - kõik oleneb enesetundest, kuidas ja millal alustan uuesti ja siin tihedamalt kirjutama hakkan jälle! :P

Veab!!!

noh, seda küll irooniaga...
sai lastud yhel targemal arstil pilte uurida ja mis selgus-oppi pole siiski vaja teha aga 4nädalat peab veel käsi kaelas olema ja aasta lõpuni ei mingit sportimist...
nojahhh, täitsa pees ikka... edaspidi vist kyll enam stardimakse pikalt ette ei maksa-kunagi ei tea, mis jälle juhtuda võib. aga lähema poole aasta jooksul siis "vedelen".
Tegelt ongi aega äriasjadega rohkem tegeleda, saab need ilusti jooskma... tuleb ju leida igas halvas asjas midagi positiivset, eksju!?

järjekordne arstilkäik...

kas sain targemax - ei...
sain järgmisele arstile saatekirja järgmisex teisipäevax... ja oma arstile tagasi järgmisel neljapäeval..
seekord siis mustamäe haigla arstile, eestis need asjad ikka venivad täiega....
ja mis ma muud ikka teen, ootan järjekordset arstiga kohtumist....

selgus majas... ja...jama kah, ...majas

Praktiliselt terve päev käidud mööda arste, sai pilti tehtud ja kompuutriga kätt uuritud ning lõpliku selguse saab esmaspäeval, mis edasi saab.
et siis järjekord: perearst-pildid õlast ja abaluust-traumatoloog-kompuuter-traumatoloog ja iga asjga meeletu ootamine koguaeg. Nyyd peab radioloog pildid üle vaatama ja esmaspäeval selgub tõde traumatoloogi juures jälle. Yhesõnaga, kas plaat selga opiga või lastakse siiski ise paraneda, aga se võimalus on suht väike, et nii läheb. Imelik, et viljandi piltidel midagi näha polnud, selge on nyyd see, et luu on mitte lihtsalt mõrane või katki vaid lausa pikuti keskelt pooleks algusets lõpuni välja... pole ime, et valus ja selge, et see paranemine võib võtta vist mitmeid kuid aega ja kogu see aeg spordist eemal. minusugusele "haigele sportlasele" on see küll jube kaotus ja piinarikas aeg... ega siis siin vist ka väga tihti midagi kirjuta, ehk niisama elust ja paranemisest.... tulevatel võistlustel kõigil selleks aastaks lõpp peal...

ikkagi haige

Sai eile yhele ärikohtumisele minnes trepil komistatud ja see valu, mis siis haigest õlast/käest läbi käis ja pikalt painas, oli jube. Pärast hullem valu küll taandus aga jah, täna siiski seis tsuti hullem kui eile jälle. Õlg valutab ja liigutamine valusam, selili ei saanud jälle magada...
sellised tagasilöögid ajavad ikka täitsa närvi küll, olis eda nüüd vaja...
tegelt oli üldse kogu seda käejama vaja... :(

jooksmise ohtlikusest tervisele...

kes oleks enne Viljandi järvejooksu arvanud, et nii läheb...?
jala pärast panin eesmärgiks asi läbi sörkida lihtsalt ja loodust nautida.
tempo ei olnudki kõrge (kuigi kiirem kui arvasin, et suudan joosta).
ei hingeldanud ja pulss polnud ka kõrgel, sai tuttavatega juttugi aetud ja ergutatud tee peal. mingi 4:20kandis tempo, ei midagi erilist.
ja siis see juhtuski....
umbes-täpselt pool maad joostud, isegi mitte mägine koht vaid suht sile maa...
...ja järsku oli õhus ning lendasin! lendasin täpselt samamoodi ja sama kohaga maha kui eelmisel nädalal rullitades (sellest oli käsi veel õrnalt valuski) ning istun ma maas ja mõtisklen elu ja jooksu üle.. lõpuks üritasin püsti tõusta ja kuidagi edasi liikuda, yht kätt läbi valu hoides. mingi kilomeetri veel jooksin kuksil 5:40kandis aga valu läks hullemaks ja siis kõndisin ja sedagi järjest aeglasemalt ja aeglasemalt, valusamalt ja valusamalt.
Aga lõetasin!
eks siis kohe padavai medpunkti ja seal uuriti-puuriti ning saadeti haiglasse. kuna kiirabi masinat polnud, siis sai sõbra abi kasutatud ning kuskile linnast välja haiglasse sõidetud. See mis seal toimus, oli juba naljanumber. valvelauast saadeti üles pilti tegema asjast, kus võeti raamat ka abiks, kuidas ikka pilti teha. lõpuks lasti istuma aga jah, kus sa sellega. mingi 5x vist kutsuti tagasi pilti tegema, kuidagi ei tulnud need välja ja sisi lõpuks saadeti alla tagasi, kus arst rääkis, et yhe piltide peal oli kõige paremini näha spordisärgi reklaamid ja yhe pildi peal nagu oli luus mõra ja teise peal nagu ei olnud... yhesõnaga tehti systi ja lasti minema õpetussõnadega, et kui 2nädala pärast on veel valus, tuleb uuesti minna pilti tegema...
nüüd siis on käsi paelaga kaelas ja paras invaliid valmis. ühe käega roolida polnud ju hulll - maanteel auke polnud aga linnades tegid need augud ikka kirjeldamatut valu õlas ja seljas.
kirjeldaks siis viljandi jooksu nii: jooksmine-lendamine-maandumine-sörk-kõndimine-lonkimine-arst. või nagu täna tööle jõudes kasutati briljantkäe filmist tuntud kipsilauset -> kukkusin-kaotasin pildi-ärkasin-kips. ainult ilma kipsita :D
enamus muidugi soovitavad uuesti siin tallinnas minna pilti tegema, valu on ikka suur ja käsi paelaga kaelas. iga liigutus jube valus, isegi naerda ei saa, kõhimisest rääkida.
kes veel julgeb öelda, et jooksmine on ohutu spordiala, selle peale ma küll vihastun :D!

ja nüüd siis ilmselt mõnda aega spordist eemal...

valus päev

sai siis joostud sütiste pargis. Ilmselt eilsest rullitamisest jalad suht pehmed aga eesmärk oligi rahulikult joosta. Samas jalas ikkagi valu seekord, nii et natuke jama - see ilmselt teisipäevakust veel jalas...
kokku siis 7,4km keskmise pulsiga 142 1min/km aeglasemalt kui viimati jooksin.
eks homme vaatab, kudas ennesetunne on.

2009a võistlused, kus plaan osaleda, vol2

Jala pärast tehtud muudatused ja parandused hetkeseisuga:

1) 05.04.2009 - Luitejooks 5,5km - jäi ära, jalajama
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel (70%võimalus) ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m

Lisaks plaanis tugev dieet, et lisandunud 4st kilost 2-3kg vähemalt alla saaks ennem Kopenhaageni maratoni (nädal ennem tuleb nagunii uuesti juurde, kui suurendada süsivesikute tarbimist)

esimene jooks

Et siis aeglane ja hästi ettevaatlik. tunda oli, et haiget jalga keha hoidis ja teisel oli veidi raskem joosta. Huvitav oli see, et jala lihased jäid juba jooksu ajal veidi haigeks -ca 5km kandis hakkas tunda andma. Et siis kokku 7,3km pehmetel metsaradadel Sütiste pargis, keskmise kiirusega 5:09min/km. Ise ei saanud arugi aga keskmine pulss oli 161 (max 175), mida oli raske varem kätte saada ka 2min/km kiiremalt joostes tempokrossi või kiirendusi aga eks see südame vastupidavus tuleb kuskil 3-4nädalaga tagasi. lihastega saab raskem olema....
Õnneks aige jalg tunda ei andnud ja see ongi kõige olulisem. Homme ei jookse, ehk üritan rullitama minna, et vastupidavust tõstma hakata ja samas, jooksulihaseid puhates, seda vaatab veel, oleneb ka ilmast ju.

Mis siis kehaga vahepeal toimunud on kuu aja jooksul, kui trenni teha ei saanud:
+3kg kaalus lisaks
3% rasva enam 11%->14%
lihase% 2-4%langenud
Nende viimaste andmetega läheb ilmselt palju vaeva ja aega.
Viljandi järve jooksuks mingissegi vormi ei jõua-üritan kergelt läbi joosta. Eks vaatab, mis edasi saab....

vaikus

tundub, et tuleb veel nädalapäevad vaikust, kuni saab jälle jooksusammu aretada ja midagi siin kirja panna... :(
jalg ei lase ikka veel joosta, kuigi on juba veidi parem. igal juhul jääb luitejooks ka vahele aga kohale lähen ikka kaasa elama ja vb kõnnin raja läbi, et tutvuda järgmiseks aastaks sellega.
Igatahes ükskõik kui halb on, tuleb ikkagi asja positiivselt suhtuda ja loota paremale. Ainult nii toimub areng ja edasiliikumine!
Igatahes vahepeal edu teistele jooksjatele ja loodame, et neil selliseid jamasid pole...

tundub, et peab veel paar päeva puhkama

Ikka see parem pahkluu valus ja segab ka käimist.
täna küll vähem kui eile aga ikkagi...
Nii et paratamatu puhkuseaeg jälle...
kes teab milleks see võib hea olla - peab ikka positiivselt ka halbadesse asjadesse suhtuma!