Väike mõnus jooksuke Pärnumail

Kui kuulsin, et Pärnukandis tahetakse maratoni korraldada, siis kohe sündis ka otsus - noo ei saa ju jätta maratonil käimata oma kodukandis. Rada suhteliselt tuttav ju, nii et üritaks asi "üle vaadata". Mõeldud-tehtud! Ning sai end ka üsna varakult kirja pandud... Alguses oli küll kartus, et esimest korda asi toimub ja tööpäeval ka veel, kas ikka teisi jooksjaid üldse tuleb või pean päris üksi jooksma :D Aga tasapisi nimekiri täienes ja tunne läks rahulikumaks. Mitte, et ma oleks nii väga kartnud üksi joosta - pigem see oleks mulle meeldinudki, et saab rahulikult oma jooksu joosta aga võiks ju ikka teisi ka olla, seltsis segasem :P Jooksueelsel päeval sai veel tugev pikemate kiirendustega trenn tehtud, et jalad veidikenegi lahti saada.

Kohale sai Pärnu sõidetud juba eelmisel õhtul ja kui võistluspäeval üles ärkasin, ega siis küll eriti mingit närvi polnud. Selline mõnus kodune tunne. Osa rajast ju koduses raeküla metsas vaja joosta, kõik selline tuttav ja harjumuspärane. Teades ja tundes Leesmäe Jüri (rajameister), siis võis arvata, et eks seal sellist orienteerumise alast tehnikat vaja on ka kindlasti. Kuigi viimastel aastatel pole metsa eriti jõudnud, siis nooruses sai ikka kõvasti orienteerumisega tegeletud, nii et mind juba sellega ära ei hirmuta. Arvates, et rada ei saa väga kerge olema ja palju tuttavaid võib linnas kohata, siis sai end muidugi veidike ka ära maskeeritud. loodetavasti mind rajal ära ei tuntud :D:P. kes maskeeringut näha tahab, saab pilte imetleda. selle tarvis siis sai ette pandud päikest ja silma varjavad prillid ja tehtud ka uus soeng (vana soeng uues vormis :D).

Teades, et joogipunkte on harva ja minu vedelikukaotus on ka jahedamate ilmadega suur, otsisin juba paar nädalat kainet autojuhti, kes sõidaks ette ja annaks vahest kosutavat joogikest (juhendis selle asja keelamise kohta igatahes mingit märget ei olnud) aga keda ei leidnud, oli see enamvähemkaine autojuht... Noo ega siis muud üle ei jäänud, kui võtsin rajale väikse cocapudeli kaasa - sõõmuke magusat jooki vahest ikka abiks... Mida sai enne jooksu tehtud - iga päev ilmateadet vaadatud, lootuses et ilm väga palav ei tule. Aga noh, iga päev lubas erinevat ilma 16kraadist 26kraadini välja, kuivast vihmani... nagu bingo lotoga :D lõpuks tuli ikkagi see kõige raskem ja kuumem variant. Selle aasta ilusaim ja palavaim ilm.

Ühesõnaga, mis siin ikka niisama lobiseda, sai lõpuks oma pool aastat tagasi leitud õeraasuke kohale meelitatud ning oma auto rooli lastud. Imesid juhtub ja nagu näha, mõni leiab ka suures ja kõrges vanuses olles alles õe üles ning hea ju kui teisest abi ka on :D:P Tänud talle!

Kiire kohalesõit tehtud, ümbrik käes, saigi oodatud starti... Nii mõnigi tuttav oli end kohale venitanud, nii et igav seal enne starti polnud. Muretsesin küll natukene, et kuidas ma oma viimase 2nädalaga lisandunud 10kg lisakiloga rajal edasi vean aga lootsin, et saan siiski hakkama. Otsest ajalist eesmärki ei võtnud, soov oli vaid rada ilusti läbida ilma olulise raskuseta. Eks ta muidugi lauspäikese ja 26kraadise kuumusega (varjus) ning väheste joogipunktidega veidi kõhedust tekitas. Igatahes eelmisel päeval olin just lubanud, et läbin raja 3:10-3:15vahel, ise tegelikult selles kaheldes :D eriti kui arvestada, et püksivöö on juba mitu auku laiemaks lastud, et ikka kinni läheks :D

Start, tuli päris ootamatult ja oleks peaaegu maha maganud aga pauk oli vägev, kahurist nii et ehmatas minema küll. pihta nad mulle igatahes ei saanud :D juba alguses oli tunda, et joogipudel ühes käes, segab ikka oluliselt jooksurütmi ja lasin esimesed 2gruppi rahulikult eest libiseda. esimene grupp läks kõvasti alla 4min tempos ja teine liikus ka kuskil 4:00kandis või veidi peale. Olin üsna kindel, et lõpukilomeetritel ma mõnest mahajääjast seal mööda lähen veel. Igatahes ei hakanud nendega kaasa minema ja ega mulle meeldigi teistega koos joosta. Eelistan oma mõtteid mõlgutada, ringi vaadata ja üksi joosta. pigem ajavad teised rütmi sassi. Esimesed 15-16km läbisingi ilusti 4:20min/km kandis tempoga. Üks jooksja oli pidevalt kuskil 100m eespool ja mida aeg edasi, seda lähemale tuli. Sindis tast ka mööda läksin ja rohkem ei näinud :D Avastasin ise ka, et sellise palavusega on tempo sutike ikka liiga kiire, eesmärk ju polnud ka nii hea aeg, mida selline tempo oleks lubanud. ja lasin seejärel tempo rahulikumaks - kõikuma kuskil 4:35-4:45min/km kanti, olenevalt raja iseloomust ja raskusest. Ka pulss langes kohe 155pealt kuskile 145-147juurde. Poole maa peal hakkas tagumine järgi jõudma - Etverk Erkki.

Poole maa peal olid soojendamas poolmaratoni starti ooatajad, Erkki Penu veel ergutas ja ähvardas kinni püüda :D. Oma kalleid sugulasi ei pannudki tähele, nagu ma ikka oma mõtetes kinni olen ja teisi haruharva tähele panen... aga filmilindile õnnestus neil mind siiski jäädvustada. Hetkel olin 10ndal kohal. Kui poole maani oli rada ilus asfaldi peal, siis edasi läks asi "põnevaks" :D Peale Raeküla vana raudteesilla ületamist läks rada metsa sisse ja kitsale metsarajale, kus oli ikka väga konarlik - kivid, juurikad jne... et ma lausa tundsin kaasa poolmaratoni startijatele - seal saab ikka suur hunnik olema :D ei hakanud nende pärast rohkem muretsema ja tee läks ka laiemaks - tavaline metsatee ning lasin jälitaja mööda ning langesin 11ndaks. - hea rahulik joosta, ei pea ise rajamärgistust jälgima ja sellele oma energiat kulutama :D kaval nigu ma olen :P metsas, enne tagasipööret veel kitsast metsarada veidike ja siis raja vastikumad lõigud - väiksed künkakesed lahtise liivaga, arvestades, et selleks ajaks oli juba üksjagu joostud ja jalad pehmemad, oli selline pehme pinnas päris pehme mõjuga jalgadele :D Seal sai küll mõeldud - saaks juba siit metsast välja :D Ja sealt see vabastav Raeküla suusaraja algus paistiski ja seal joomas Arnold Laasu, kellest ka möödusin ja olin uuesti 10ndal kohal. siis üle sõidutee, kus ergutas veel Edmond Penu ja jälle ebamugav ning kitsas metsarada kuni "raudteejaamani". Esimest korda selja taha vaadates avastasin, et Arnold taga väikese vahega aga sinna ta jäigi ja rohkem teda rajal ei näinud. Ees oli veel ilusti 100-150m vahega näha Erkki E. Kõik oli korras, jalad olid korras, enesetunne ok aga ees oli ootamas ka trepp ja juba mõtlesin, et kuidas ma sealt küll üles jaksan joosta... :D aga nägin, et Erkki jalutab üles ja ega ma siis ka kehvem saanud olla - jalutasin ka ilusti üles - esimene kilomeeter, mis läks paar sekundit üle 5min/km. Aga nüüd oli juba üle 30km läbitaud ja hakkasin tasapisi ootama, millal eesolijad mulle jalgu hakkavad jääma ja ma nad "ära söön" :P Esimene oligi, nagu juba ammu ootasin, Erkki E. kelle tempo oli oluliselt langenud aga mina lasin ikka kuskil 4:40min/km kandis ühtlselt. Kui ennem oli ilusti joogitasse ulatatud ja sain vett, siis sõudebaasi juures polnud kedagi vett ulatamas ja vett polnudki, ainult spordijooki. Nii et see oli siis teine koht, kus pidin mõned sammud kõndima ja jooma... Pärnu silla peale keerates jooksin peaaegu ühe inimese pikali, kuna too ei suvatsenud kuulata rajajulgestajate hüüdeid ning ei hoidnud end kõrvale nooja ega mina ei kavatsenud ka selle pärast oma jooksurütmi eirata :D. üle silla ja jälle kallid sugulased teisel pool, seekord nägin nad ilusti ära. koguni tädi suvatses rattaga kaasa sõita ja ütles, et tuleb lõpuni koos! eeee, tegelikult see lõpuni oli kuni järgmise trepini, mida ei teadnud me kumbki oodata :D kolmas ja viimane koht, kus sai jalutatud, järjekordsest trepist siis üles. sinna kallis sugulane jäigi, ei saanud ka palju lubatud vett talt seepärast turgutuseks ja kohe oli tunda ka, et vat nüüd hakkab suu kuivama ja lootsin peatsele veepunktile, milleni oli tegelikult veel väga palju aega... Vallikääru peal oleksin peaaegu ära eksinud, sealsed telgid ja muu rahvas eksitas veidike ning ei näinud ka kollaseid armsaks saanud paelakesi ning polnud ka kedagi ees jooksmas näha... aga õnneks, tänu kohalikule päritolule, suutsin õige tee leida ja kimasin edasi. suht ebamugav oli veel see uus sild üle vallikääru, kus puust klotsikesed segasid aga sain jälle hakkama, tubli nagu ma olen! selle järel tulidki ka minu hetked, kus tundsin vedelikupuuduse suurenenud mõju - sääremarjad hakkasid andma ohumärke. kusjurres ära joodud magneesiumiampulli vedelikust loomulikult polnud kasu... langetasin tempo 5:10-5:20min/km peale, nii sai edasi liikuda ilma krambiohuta... ja joosta ei olnud enam palju, hakkasin lausa muretsema, et kas tõesti ei saagi enam kellestki mööda!? Kuursaali juures oleksin peaaegu maha maganud joogipunkti, mis oli peidetud purskkaevu taha aga viimasel hetkel siiski märkasin ja tänu heale kurvivõtmistehnikale jõudsin pärale ning sain ka päästva vedelikuannuse. vedelik kohe ei mõjunud ja tempo oli ikka aeglane.... aga tasapisi hakkas lähenema siiski üks selg ning kui nägin Tervise Paradiisi juures seda selga sääremarju venitamas, olin kindel et selle selja ma söön :D ja just sel ajal hakkas positiivselt mõjuma ka eelmises punktis omastatud vesi ning tõstsin jälle tempo 4:40min/km juurde (kiiremini oleks vabalt jaksanud aga kramiohus sääred ei lasknud kiiremini - kohe andsid tunda ennast), selg (Ardel Veiko) kannatas paarsada meetrit seda tempot, ähkis ja puhkis hullult ja jäi siis maha... See tee keskel saarekesel olev kõnnitee oli üks ebameeldivama pinnaga kohtasid, selline ebamugav vana asfalt, konarlik, katkine ning ootasin täiega selle lõppu, mis ka tuli lõpuks. Napilt panin linte veel tähele Munamäe juures ja oleksin ka peaaegu valesti läinud aga jälle sain tänu oma suurele elutarkusele hakkama. ja sealt ta tuligi - paljuoodatud lõpusirge Rüütli tänaval, väike lõpuspurt ja 7ndana päral! Ja üllatus-üllatus, oma vanuseklassi esimene... seda poleks küll oodanud! Ilus lõpp mõnusale ja huvitavale jooksule!

Jama, et pidin auhinna saama - pidi ootama autasustamise ka ära ja see oli küll jube ootamine, muudkui venitati ja venitati, joosti edasi-tagasi. keegi ei saanud midagi aru ja muudkui küsiti, et kaua võib :D lõpuks saingi "laheda" autasu, ühesõnaga mõtetu raamat, mille ootamine end küll ära ei tasunud :D oleks võinud midagi normaalsemat olla aga vahet ju pole, pigem nautisin tähelepanu, mida mu ilusale soengule seal pöörati ja seda tegelikult terve raja vältel (välja arvatud metsavahel :D)...

Tegelikult jooks täitsa meeldis ja vb jookseks ka edaspidi, loodetavasti korraldajad õpivad vigadest ja pakuvad järgmisel korral rohkem joogipunkte ja suudavad kuidagi trepid välistada. hea oleks ka leida veidi laiemad teed seal metsavahel, normaalsema pinnaga aga ma ei kurda - sain hakkama! Sellistes tingimustes imestan isegi, et sain lubatud aja sisse joostud! Nüüd vist peaks hakkama uuesti trenni tegema ja dieeti pidama, muidu võib ju vormist välja minna! :P

lingid selle päeva filmidele:
1. Enne starti rahvas
2. Starti oodates
3. Stardihetked
4. Esimesed poolmaratoni peal
5. Mina poolmaratoni kohal
6. Ees veel viimased 7km
7. Lõpumeetrid
8. Autasustamine









Videod teistelt:
Võidutuli Papiniidu silla all
Tule teekond Raekülast Papiniidu poole
Tule üleandmine sõudeklubi juures

Kõva keskmine tase ehk Pärnumaa maraton 2012

18.06.2012 seisuga 79 nime kirjas
poolmaratoni distantsil on kirjas 90 inimest
Keskmine sünniaasta 1972 ehk keskmine vanus ca 40aastane
Keskmine aeg viimasel ajal: 3:39:39
*****
15.06.2012 seisuga statistika ->
Keskmine sünniaasta 1972 ehk keskmine vanus ca 40aastane
Keskmine aeg viimasel ajal: 3:39:09
*****
15.06.2012 seisuga 73nime täispikal kirjas ->
*****
01.06.2012 seisuga 61nime täispikal kirjas ->
esimese 4 vahe alla 2min... läheb vist tihedaks rebimiseks ja grupifinisiks

-----------------------------------------------------------------------------------

Sai veidike jälle statistikat tehtud ja numbrid kokku löödud.

21jooksjate 30.05.2012 seisuga, reganuid tuleb kindlasti juurde!

Üllatas päris hea keskmine tase s.t. võtsin nende jooksjate keskmise, kes
on jooksnud maratoni 2011-2012aastate jooksul (nende selle perioodi parima tulemuse)
ehk siis 49sellist jooksjat ja nende tulemuste keskmine aeg tuli: 3:37:30
mis ei ole üldse paha :D

ja järjestus siis viimase aja paremate tulemuste põhjal oleks selline:
andmed on võetud marathon100.com tulemuste põhjal.

nr.Nimi PB PB a. 2011-2012 aeg Maraton
1. Kristo Reinsalu M 1977 2:33:08 2011 2:33:29 Rotterdam 2012
2. Sander Hannus M 1987 2:57:17 2012 2:57:17 Otepää 2012
3. Priit Talu M 1972 2:57:52 2011 2:57:52 SEB Tallinn 2011
4. Rünno Ruul M40 1971 2:59:13 2012 2:59:13 Disney World 2012
5. Jüri Lember M40 1968 3:04:37 2010 3:05:56 Riga 2011
6. Marek Atonen M 1977 3:06:15 2011 3:06:15 SEB Tallinn 2011
7. Arnold Laasu M50 1960 2:34:56 1993 3:06:36 SEB Tallinn 2011
8. Erkki Etverk M40 1971 2:58:36 2008 3:06:57 Amsterdam 2011
9. Anti Toplaan M40 1968 3:07:17 2011 3:07:17 SEB Tallinn 2011
10.Veiko Ardel M40 1965 3:08:00 2011 3:08:00 SEB Tallinn 2011
11.Tiit Palu M40 1970 3:08:02 2011 3:08:02 SEB Tallinn 2011
12.Jüri Siht M40 1964 3:09:59 2011 3:09:59 SEB Tallinn 2011
13.Tarvo Maran M40 1972 3:15:30 2011 3:15:30 SEB Tallinn 2011
14.Ergo Meier M40 1972 3:15:31 2011 3:15:31 SEB Tallinn 2011
15.Andres Siim M40 1971 3:15:26 2010 3:17:57 SEB Tallinn 2011
16.Tauri Hunt M 1990 3:20:45 2010 3:20:45 SEB Tallinn 2010
17.Eero Kookla M 1972 3:21:13 2012 3:21:13 Vienna City 2012
18.Jüri Linde M40 1971 3:21:46 2011 3:21:46 SEB Tallinn 2011
19.Meelis Atonen M40 1966 2:39:42 1991 3:24.19 Stockholm 2012
20.Ats Haas M 1990 3:22:41 2010 3:25:03 SEB Tallinn 2011
21.Indrek Tikva M40 1970 3:25:04 2011 3:25:04 Prague Int'l 2011
22.Jüri Leesmäe M60 1946 2:45:57 1984 3:26:09 SEB Tallinn 2011
23.Erki Hallingu M40 1971 3:26:43 2011 3:26:43 Vantaa 2011
24.Martin Linke M 1975 3:27:25 2011 3:27:25 SEB Tallinn 2011
25.Meelis Koskaru M 1977 3:19:34 2009 3:28:45 Riga 2012
26.Janek Oblikas M40 1972 3:32:25 2011 3:32:25 Venice 2011
27.Eerik Heldna M 1977 3:23:06 2010 3:32:26 SEB Tallinn 2011
28.Rain Vellerind M40 1965 2:49:21 1992 3:33:59 Vana Aasta, Tallinn 2011
29.Leho Rennit M50 1960 3:31:12 2010 3:34:59 Prague Int'l 2011
30.Olavi Loo M40 1971 3:36:30 2010 3:37:43 SEB Tallinn 2011
31.Indrek Jürgenstein M40 1967 3:32:49 2010 3:40:10 Åland 2011
32.Roman Errapart M 1979 3:40:34 2012 3:40:34 Hiiumaa 2012
33.Tarvo Kapp M40 1970 3:41:11 2012 3:41:11 Riga 2012
34.John Innos M40 1971 3:44:43 2012 3:44:43 Riga 2012
35.Tiit Tilk M50 1961 2:57:55 2004 3:44:46 Hiiumaa 2011
36.Lauri Antalainen M 1989 3:46:17 2012 3:46:17 Copenhagen 2012
37.Meelis Kukk M50 1959 2:44:22 1990 3:47:25 SEB Tallinn 2011
38.Mehis Mäe M 1986 3:48:24 2011 3:48:24 SEB Tallinn 2011
39.irja Bernard N55 1956 3:48:50 2012 3:48:50 Riga 2012
40.Margus Sepp M40 1968 3:50:36 2011 3:50:36 SEB Tallinn 2011
41.Olav Mets M 1979 3:51:13 2011 3:51:13 Vana Aasta, Tallinn 2011
42.Urmas Kokk M50 1961 3:53:06 2011 3:53:06 SEB Tallinn 2012
43.Janno Juhkov M 1973 3:53:44 2012 3:53:44 Võidupüha, Pärnu 2012
44.Martin Kuldmägi M 1989 3:54:40 2011 3:54:40 SEB Tallinn 2011
45.Veljo Vask M 1974 3:55:12 2011 3:55:12 SEB Tallinn 2011
46.Andrus Maiste M40 1964 3:56:46 2011 3:56:46 SEB Tallinn 2011
47.Kalle Tammjärv M40 1967 3:54:57 2010 3:57:22 Riga 2011
48.Martin Herem M 1973 3:58:29 2010 3:59:17 SEB Tallinn 2011
49.Tiina Kapten N35 1974 4:02:02 2011 4:02:02 Amsterdam 2011
50.Erki Lillemägi M 1973 4:04:27 2011 4:04:27 SEB Tallinn 2011
51.Erik Aibast M 1973 2:56:50 2006 4:08:29 SEB Tallinn 2011
52.Viia Kaldam N 1973 4:08:33 2011 4:08:33 SEB Tallinn 2011
53.Toivo Sikka M50 1962 3:43:24 2007 4:09:00 Vana Aasta, Tallinn 2011
54.Jevgeni Hafizov M60 1951 3:13:59 1990 4:03:09 Riia 2012
55.Evelin Pellenen N35 1977 3:45:31 2011 4:10:25 Otepää 2012
56.David Arutyunyan M 1985 4:10:28 2011 4:10:28 Åland 2011
57.Andrei Lopsik M50 1955 4:08:31 2010 4:12:36 SEB Tallinn 2011
58.Kait Vahter M 1976 3:54:55 2009 4:17:09 Salomon Maastikumaraton 2011
59.Kadri Kaldam N 1978 4:21:57 2011 4:21:57 Stockholm 2011
60.Jaan Lehismets M 1987 4:23:35 2011 4:23:35 SEB Tallinn 2011
61.Signe Riisalo N35 1967 4:40:31 2012 4:40:31 Riga 2012
62.Meelis Varend M 1978 4:44:11 2011 4:44:11 SEB Tallinn 2011
63.Maichl Suur N35 1976 4:47:51 2012 4:47:51 Riga 2012

64.Timo Suppi M 1978 3:41:42 2008 Pole startinud viimase 2a jooksul
65.Meelis Tammer M 1974 3:43:40 2008 Pole startinud viimase 2a jooksul
66.Tiit Kivisild M50 1954 3:23:55 1987 Pole startinud viimasel ajal

67-79
Dario Gasbarra M40 1966 Soome, pole eesti nimekirjas
Piret Lasn N 1990 esimene maraton?
Andres Metsoja M 1970 esimene maraton?
Heiki Pruul M 1979 esimene maraton
Kristjan Tattar MJ 1992 esimene maraton?
Mart Kivisild M40 1963 esimene maraton?
Martin Riidamets M50 1955 esimene maraton?
Martin Tarkpea M 1982 esimene maraton?
Tiit Riisalo M40 1967 esimene maraton?
Inga Zalite N35 1977 Läti, pole eesti nimekirjas
Karoliina Kägo N 1990 esimene maraton?
Aleksei Tereštšenkov M40 1963 esimene maraton?
Pille Rets N 1982 esimene maraton?

Kuidas arendada maratoni kiirust? Treeningud, mida võiks proovida 1. Marathon Madness

Et siis otse võõrkeelne variant :D

Improve Your Marathon Speed, Pace and Performance with Marathon Madness

I hear it all the time; moderation is best in all things. Most marathon training programs follow that axiom. A typical marathon training plan is focused around a gradually increasing distance of moderate paced runs. A moderate marathon training program will give you fairly good results. It will get you to the finish line with relative ease. But sometimes you want to do more than just finish. There are times when you want to stray outside the box and accomplish something that is challenging both mentally and physically. If you want to reach levels of speed, pace and performance in your marathon that you have never reached before, you need to perform workouts you have never run before. You need some marathon madness.
Marathon madness is a challenging change of pace workout that combines marathon goal pace running with surges of high intensity 5K pace segments. The 5K surges in this workout do several things to help your marathon performance.

•Improve Your Lactate Threshold
•Raise Your VO2 max
•Increase Your Neuromuscular Conditioning
•Improve your Mental Toughness and Conditioning

Most of the 5K interval workouts you have done in the past most likely used either total rest or very easy running as recovery. This marathon madness workout is truly mad as it uses goal marathon pace runs as your "recovery". This workout is obviously not a true interval training workout because there is no recovery. This is more of a high end tempo or marathon pace run with hard 5K surges. As you slow to marathon pace from your 5K surges you body is forced to deal with the metabolic, neuromuscular and mental consequences of the faster than lactate threshold runs. As a result you are able to raise your lactate threshold, VO2 max and mental toughness all in one run. You become a faster marathon runner.
This highly intense and challenging workout isn't for everyone, but if you are at a high state of both physical and mental fitness and are looking for an "outside the box" workout to get you to new levels of marathon performance, this may be the workout for you.


Marathon Madness

Pace: Alternate between 3/4 mile at goal marathon pace and 1/4 mile at 5K pace.
Recovery: None
Distance: Between 6 and 12 miles. For your first effort I would suggest a 6 mile run. Then increase the distance by one or two miles each time you perform this workout.
Frequency - This is a difficult workout that you should perform no more than once every three to four weeks. Do this training run throughout your marathon training schedule but don't do it within 4 weeks of your marathon.



Lühidalt tõlkeks, kellel jäi midagi arusaamatuks

Konkreetne treening on väga raske ja ei peaks tegema tihedamalt kui iga 3-4nädala järel.
Mõjutatud/arendatud saavad erinevad treeningaspektid:

Laktaadi tsoon
Vo2max e. hapnikutarbimine
Lihaskond
ja ka vaimne külg

Treening ise näeks välja selline:

Tempo: 1200m maratonitempos, millele järgneb kiirem osa ehk 400m 5km tempos. Puhkuseks kiiremate osade vahel ongi ainult see 1200m maratonitempos, mis tähendab, et põhimõtteliselt puhkuse hetki polegi.
Distants: ca 10-18km, alustada võiks 10km-st esimesel korral, edaspidi maad pikendades.
Sagedus: iga 3-4nädala järel ja mitte lähemal kui 4nädalat maratonivõistluseni.


Kuna see treening on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, siis sellepärast ka nimetatakse seda "hulluks" :P
Ise pole proovinud aga mõne tempokrossi võiks edaspidi taolise treeninguga asendada küll.
Olen teinud ise sellist treeningut nagu 8x(400m 5km tempo-4sek/km+taastumiseks 200m veidike aeglasem kui maratonitempo). Ka See oli piisavalt raske aga samas mõnus ning endalegi üllatuseks tulidki need "taastavad" 200m väga kergelt ja organism isegi taastus aga viimased lõigud olid ikka rasked juba küll (raskem oli just taastava osa kiirust hoida). Aga et põhimõtteliselt samade tempodega joosta 6x(1200m+400m)?? "Taastumisosa" on siin küll pikem aga... ei ole lihtne, ei ole lihtne - tõesti "MADNESS" aga tasub proovimist!

Riia Marathon 2012

Parandused: Seisuga 18.05.2012 91nime maratoni nimekirjas - veel 2PÄEVA!!!
Parandused: Seisuga 17.05.2012 89nime maratoni nimekirjas - veel 3PÄEVA!!!
Parandused: Seisuga 16.05.2012 88nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 11.05.2012 87nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 07.05.2012 84nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 06.05.2012 83nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 02.05.2012 82nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 30.04.2012 77nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 26.04.2012 76nime maratoni nimekirjas
Parandused: Seisuga 24.04.2012 75nime kirjas
Parandused: Seisuga 22.04.2012 73nime kirjas
Parandused: Seisuga 18.04.2012 72nime kirjas
Parandused: Seisuga 13.04.2012 71nime kirjas
Parandused: Seisuga 10.04.2012 70nime kirjas
Parandused: Seisuga 05.04.2012 68nime kirjas
Parandused: Seisuga 04.04.2012 67nime kirjas
Parandused: Seisuga 01.04.2012 65nime kirjas
Parandused: Seisuga 30.03.2012 63nime kirjas
Parandused: Seisuga 28.03.2012 62nime kirjas
Parandused: Seisuga 22.03.2012 61nime kirjas
Parandused: Seisuga 16.03.2012 60nime kirjas
Parandused: Seisuga 15.03.2012 58nime kirjas
Parandused: Seisuga 14.03.2012 53nime kirjas
Parandused: Seisuga 12.03.2012 51nime kirjas
Parandused: Seisuga 10.03.2012 49nime kirjas
Parandused: Seisuga 06.03.2012 48nime kirjas
Lisaks poolmaratoni distantsile kirjas 45nime siitkandist, kaasa arvatud teada tuntud jooksja Vjatšeslav Košelev
Lisaks 5km rajal 38nime
Ja lisaks 10km rajal 60nime
Kogu kupatuse peale siis endale Estonia riigiks pannud 234inimest

Sai käsitsi veidi statistikat tehtud. Siin võib olla sees vigasid, kui keegi märkab, andke aga teada. Lõin lihtsalt kokku www.marathon100.com andmebaasi põhjal praeguseks (05.märts 2012) registreerunud inimesed ja panin nad järjekorda viimase parima tulemuse põhjal (mitte elu parim, vaid viimane parim).

Hetkeseisuga 47nime kirjas->

jrk.Nimi Sünd.Klubi Klass Rekord (aasta) Viimane tulemus Asukoht Eesmärk/aeg?

1. Allan-Peeter Jaaska 1970 stamina sk V40 2:51:11 (2011) 2:51:11 Turin 2011
2. Rünno Ruul 1971 Roosa Mehike V40 2:59:13 (2012) 2:59:13 DisneyWorld, USA 2012
3. Erkki Etverk 1971 SK Metsasõbrad V40 2:58:36 (2008) 3:06:57 Amsterdam 2011
4. Anti Toplaan 1968 EELK Kuressaare V40 3:07:17 (2011) 3:07:17 SEB Tallinn 2011
5. Lauri Valdmaa 1980 VP 3:08:24 (2011) 3:08:24 Riia 2011
6. Tarvo Maran 1972 Albe Team V40 3:15:30 (2011) 3:15:30 SEB Tallinn 2011
7. Ergo Meier 1972 V40 3:15:31 (2011) 3:15:31 Frankfurt 2011
8. Eero Kookla 1972 Jooksupartner V40 3:21:13 (2012) 3:21:13 Vienna City 2012
9. Lauri Monvelt 1980 Transfer1.net VP 3:09:01 (2009) 3:21:35 SEB Tallinn 2011
10. Kaido Kaarli 1979 Swedbank VP 3:12:11 (2010) 3:24:20 SEB Tallinn 2011
11. Urmas Volens 1976 Sorainen Dream TeamVP 3:16:06 (2009) 3:24:29 Riia 2011
12. Indrek Tikva 1970 Albe Team V40 3:25:04 (2011) 3:25:04 Praha 2011
13. Toomas Sarapuu 1967 ITELLA LOGISTICS V40 3:25:40 (2011) 3:25:40 SEB Tallinn 2011
14. Mart Luik 1970 Ajakirjade Kirjastus V40 3:26:09 (2011) 3:26:09 Berlin 2011
15. Gery Einberg 1976 GECC Konsultatsioonid OÜ VP 3:26:48 (2011) 3:26:48 SEB Tallinn 2011
16. Rait Pöllendik 1973 Nordea VP 3:24:09 (2002) 3:28:04 SEB Tallinn (2011)
17. Meelis Koskaru 1977 EST TAX AND CUSTOMSVP 3:19:34 (2009) 3:30:44 Edinburgh 2011
18. Janek Oblikas 1972 marathon100.com V40 3:32:25 (2011) 3:32:25 Venica 2011
19. eerik heldna 1977 VP 3:23:06 (2010) 3:32:26 SEB Tallinn 2011
20. Rait Männa 1979 Rahu tänava jooksuklubi VP 3:32:41 (2011) 3:32:41 SEB Tallinn 2011
21. Annika Vaher 1972 SJK Sarma S40 3:32:43 (2010) 3:34:02 SEB Tallinn 2011
22. Vladimir Botshuk 1963 V40 2:30:41 (1997) 3:37:10 Otepää-Tartu 2012
23. Mari Boikov 1988 SP 3:37:53 (2011) 3:37:53 Vana Aasta, Tallinn 2011
24. René Värk 1977 VP 3:27:25 (2008) 3:40:02 Stockholm 2011
25. Indrek Jürgenstein 1967 Stamina V40 3:32:49 (2010) 3:40:10 Åland 2011
26. Jevgeni Hafizov 1951 V60 3:13:59 (1990) 3:40:13 Åland 2011
27. Tarvo Kapp 1970 Kükametsa PK V40 3:11:07 (1988) 3:41:41 SEB Tallinn 2011
28. Siiri Pilt 1970 FB Jooksmine S40 3:42:11 (2011) 3:42:11 SEB Tallinn 2011
29. Meelis Kokk 1961 V5 03:42:20 (2011) 3:42:20 SEB Tallinn 2011
30. Einar Raudkepp 1965 Värska OK PEKO V40 3:44:53 (2011) 3:44:53 SEB Tallinn 2011
31. Sven Oidjärv 1970 V40 3:41:43 (2009) 3:45:34 Riia 2011
32. Margus Sepp 1968 V40 3:50:36 (2011) 3:50:36 SEB Tallinn 2011
33. Olav Mets 1979 G4S SC Estonia VP 3:51:13 (2011) 3:51:13 Vana Aasta, Tln, 2011
34. Andrus Treiberg 1980 Hansa SK VP 3:51:14 (2011) 3:51:14 SEB Tallinn 2011
35. Valter Ritso 1979 Hansa SK VP 3:53:19 (2011) 3:53:19 SEB Tallinn 2011
36. Kristo Kaljuvee 1981 VP 3:53:27 (2011) 3:53:27 SEB Tallinn 2011
37. Irja Bernard 1956 S50 3:53:32 (2011) 3:53:32 SEB Tallinn 2011
38. Erki Kuuskler 1978 VP 3:56:38 (2010) 3:56:38 SEB Tallinn 2010
39. Ivar Hendla 1983 VP 3:55:55 (2010) 3:57:49 Berliin 2011
40. Tair Anton 1974 A2K Sport VP 3:58:17 (2011) 3:58:17 SEB Tallinn 2011
41. Priit Tikku 1972 Püha Loomaaed V40 3:58:48 (2011) 3:58:48 SEB Tallinn 2011
42. Tiina Kapten 1974 SP 4:02:02 (2011) 4:02:02 Amsterdam 2011
43. Erki Lillemägi 1973 VP 4:04:27 (2011) 4:04:27 SEB Tallinn 2011
44. Heikki Kukke 1973 VP 4:08:11 (2010) 4:08:11 SEB Tallinn 2011
45. Viia Kaldam 1973 Lõuna Prefektuur SP 4:08:33 (2011) 4:08:33 SEB Tallinn 2011
46. Toivo SIKKA 1962 Eesti Rahva MuuseumV50 3:43:24 (2007) 4:09:00 Vana Aasta, Tln, 2011
47-48 Artur Laur 1988 VP 4:11:21 (2011) 4:11:21 SEB Tallinn 2011
47-48 Ago Peets 1988 VP 4:11:21 (2011) 4:11:21 SEB Tallinn 2011
49. Annika Pang 1968 S40 4:12:49 (2011) 4:12:49 SEB Tallinn 2011
50. Peeter Kuznetsov 1975 Elisa Eesti AS VP 4:12:54 (2011) 4:12:54 SEB Tallinn 2011
51. Aare Laponin 1971 V40 3:47:34 (2009) 4:13:26 Paavo Nurmi, Fin, 2010
52. Kaisa Raudkepp 1993 Värska OK PEKO SP 4:16:09 (2011) 4:16:09 SEB Tallinn 2011
53. Jaan Naaber 1984 adidas VP 4:16:43 (2012) 4:16:43 Praha 2012
54. Jüri Speek 1974 Nordea VP 4:18:59 (2011) 4:18:59 Berliin 2011
55. Jana Barsunova 1990 SP 4:21:19 (2010) 4:21:19 SEB Tallinn 2010
56. Kadri Kaldam 1979 SP 4:21:57 (2011) 4:21:57 Stockholm 2011
57. Ahti Vuks 1972 Kolm Paksu V40 4:22:01 (2011) 4:22:01 SEB Tallinn 2011
58. Jan Meresmaa 1972 DSV Running Team V40 4:25:37 (2011) 4:25:37 SEB Tallinn 2011
59. joel Tints 1963 Mispo V40 2:54:27 (1988) 4:29:04 Suvi-Ilta 2010
60. Jane Pang 1991 SP 4:35:32 (2011) 4:35:32 SEB Tallinn 2011
61. Imre Viin 1976 Kolm Paksu VP 4:35:52 (2011) 4:35:52 SEB Tallinn 2011
62. Henry Algus 1983 VP 4:36:22 (2011) 4:36:22 SEB Tallinn 2011
63. Tõnis Milling 1976 VP 4:38:11 (2011) 4:38:11 SEB Tallinn 2011
64. Karin Täär 1986 SP 4:42:09 (2011) 4:42:09 Vana Aasta, Tln, 2011
65. Maichl Suur 1976 SP 4:49:16 (2012) 4:49:16 Otepää-Tartu 2012
66. Kristen Ruubel 1977 VP 4:49:39 (2011) 4:49:39 SEB Tallinn 2011
67. Lasse Roos 1977 VP 4:28:34 (2005) 4:50:06 SEB Tallinn 2011
68. Leili Teeväli 1946 EKVA S60 3:14:00 (1985) 4:52:30 Vana Aasta, Tln, 2011
69. Ragner Saard 1977 VP 4:57:40 (2011) 4:57:40 SEB Tallinn 2011
70. Rein Pärn 1940 V60 3:22:18 (1996) 4:58:10 Luton 2011
71. Ursel Velve 1978 Samsung Electronics BalticsSP 4:59:45 (2011) 4:59:45 SEB Tallinn 2011
72. Juhani Seilenthal 1972 Pärsama Päike V40 3:58:20 (2003) 5:09:16 SEB Tallinn 2010
73. Karin Laurik 1976 SP 5:35:04 (2011) 5:35:04 SEB Tallinn 2011
74. Vladimir Botshuk 1963 V40 2:30:41 (1997) viimane tulemus aastast 200, ei arvesta



75-91 ei leidnud www.marathon100.com andmebaasist, ilmselt esimene maraton->
Michel Pihel EE Maratons 42 195m 1979 DSV Running Team VP 678
Liisa Raudkepp EE Maratons 42 195m 1989 Värska OK PEKO SP 661
Marion Tibar EE Maratons 42 195m 1981 SP 630
DANEL KÕDAR EE Maratons 42 195m 1979 VP 629
Liisi Jantra EE Maratons 42 195m 1987 SP 616
Sven Sempelson EE Maratons 42 195m 1969 V40 278
Kristi Silluta EE Maratons 42 195m 1975 SP 858
Rain Sepp EE Maratons 42 195m 1979 VP 509
Martin Palmet EE Maratons 42 195m 1982 VP 508
Urmo Kübar EE Maratons 42 195m 1978 Kotkas Airlines VP 777
Margus Gering EE Marathon 42 195m 1990 Joogiekspert.ee VP 787
Joonas Tani EE Maratons 42 195m 1990 VP 818
Christer Loob EE Maratons 42 195m 1992 VP 891
Tanel Juns EE Maratons 42 195m 1990 VP 925
Signe Riisalo EE Maratons 42 195m 1968 S40 940
Tiit Riisalo EE Maratons 42 195m 1967 Solo Ocean Racing V40 939
Tõnis Erissaar EE Maratons 42 195m 1988 VP 991

http://www.nordearigasmaratons.lv/ee/




Eelmise aasta kohta leidsin sellise statistika regamiste järgi (selle järgi pakuks, et vähemalt paarkümmend nime tuleb veel lisaks):



---->

täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas

--->

täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas

5 kiiruse teooria

Et siis alustuseks eesti keeles lahti seletatuna -

kui tahad kiirelt maratoni joosta, siis selle aluseks on et jooksed poolmaratoni veidi kiiremalt.

selleks, et poolmaratoni joosta sellise kiirusega, pead jooksma 10km veidi kiirema tempoga jne

Siin pole küll otseselt kaugemale mindud aga osades artiklites on välja mindud 100m kiiruseni.

ja järeldus oleks tegelikult selline: Hea maratoniaja aluseks on sinu põhi kiirus, ehk siis maximaalne kiirus.

Ise olen sellega täiesti päri ning selle kohta võib veel öelda, et kiirema jooksu aluseks on piisav lihasjõud,
ja piisav lihasjõud ning kiirus annavad parema jooksuökonoomsuse. Mida tugevam oled, seda kiirem. Thats it!



Five Pace Theory
By Frank Horwill


A few years ago on a lecture tour of South Africa, I put forward a theory about training for the marathon. (In 1974 I put forward another theory about training at five different paces over 14 days – Coe adopted it successfully). The marathon theory was as follows:-
1.Five times the 10K time minus 10 minutes was a good predictor of marathon time.

2.If we accept (1) above, we must train weekly to improve the 10K time. In any case, 10K work is 90 per cent of the VO2 max.

3.In order to improve the 10K time, it’s necessary to have a good 5K time (twice the 5K time plus 60secs = 10K potential). So, 5K pace work must be fitted in to the marathon schedule. It’s 80 per cent aerobic and 95 per cent of the VO2 max.

4.A good 5K time is dependent on a good 3K time. The 3K is 60 per cent aerobic and 100 per cent of the VO2 max. 3K speed must be part of the schedule.

5.If we wish to run a marathon at 5 minutes per mile, we must rehearse that speed weekly, starting with 9 miles and add a mile when achieved up to 18 miles.

6.Psychologically, it makes sense to be on one’s feet for the same duration as the marathon target time. If the target is 21/2 hours, we must build up to run for that duration even though we may only run 22 miles in that time.

7.The volume of running required for the marathon has been grossly exaggerated. It’s somewhere between double the marathon distance (52 miles) and treble the distance (78 miles). Six months later back in England, I received a letter from a coach in Cape Town. After my lecture there, he went back to his female marathoner and said these words to her, "I’ve just listened to a mad Englishman who has a theory on marathon training…" They decided to give it a try. Her schedule was as follows:-

Day 1 – Duration run, building up to 21/2 hours.

Day 2 – Recovery run – 35 mins

Day 3 – Marathon rehearsal run – 9 miles at 6min/mile up to 18 miles.

Day 4 – Recovery run – 35 minutes

Day 5 10K pace session – 3 x 2 miles - with 90 sec rest.

Day 6 – rest

Day 7 – 5K pace session - 4 x 1 mile with 60 sec rest

Day 8 – Recovery run – 35 minutes

Day 9 – 3K pace session – 8 x 800m with 90 sec rest

Day 10 – Recovery run – 35 minutes

Day 11 – Start Day 1 again

The athlete in question was ranked 5th in South Africa when she entered the national marathon championship held in blistering heat (90oF). She won in 2hrs 39 and later run sub 2hrs 30.

Five of my athletes entered the London Marathon. They all had marathon times before joining my squad. All five ran personal best times using the above programme. By the way, an athlete’s success is 90 per cent down to the athlete and 10 per cent the coach. Not vice versa as many think.

Maratoni kiirusetreeningust

Ajakirjast "Running Times" juulu/august 2010





Speed Work for Marathoners



THE WHYS AND HOWS OF SHORT,

FAST RUNNING FOR A FASTER MARATHON



IN JANUARY, Brett Gotcher ran 2:10 in his marathon debut. It was the fourth-fastest debut in U.S. history. When asked about his training program in post-race interviews, I was candid about the weekly mileage I prescribed for him as well as the marathon-specific workouts and even his short, fast speed workouts. It was these short, fast workouts that prompted several questions as to why a marathoner would do 200m and 400m repeats. Here’s why I had Brett run these workouts and why I think marathoners can benefit from some short, fast repeats during this last 10 weeks before the marathon.



WHY TO INCLUDE SPEED

The reason for including short, moderately fast workouts in marathon training is threefold:

1) Short, fast repeats improve your running economy (the amount of oxygen consumed at a given pace), and improved running economy is very important in the marathon. Th ink of it as getting better gas mileage — you can go longer before running out of gas.

2) Short, fast repeats break the monotony of training. Often, marathon training starts to put runners in a pace rut. Fast repeats challenge you to turn your legs over and help avoid the “marathoner shuffl e.”

3) Short, fast repeats allow you to insert some volume of running at a pace that is significantly faster than marathon race pace. For example, Brett’s goal marathon pace was 4:55 per mile so we were doing workouts at 4:15–4:40 per mile, which allowed 4:55 to feel easier. Th e same will hold for you.



HOW TO INCLUDE SPEED

While you may have to modify the exact placement of the workouts based on your individual training and racing schedule, here is how Brett and I inserted speed work into his successful marathon plan.

In the last eight weeks leading into his marathon (Chevron Houston), we performed two 200m repeat sessions. The first was eight weeks before the marathon and the second was four weeks out from race day. We also performed two 400m repeat sessions — six weeks and two weeks prior to race day. The basic plan was to perform some short, fast running every other week during the last two months before race day.

For both 200m repeat workouts, I had Brett run 20–24 times 200m with a 200m jog between. Th e pace was 5K to 10K which isn’t too taxing to run for 200m but gives the body/mind 2.5 to 3 miles of running at a pace quite a bit faster than marathon pace. For Brett, the goal was to run 32–33 seconds per 200m (4:16–4:24 pace) and for the recovery jogs to be moderate as well. In other words, he should not be doing the slow, sprinter recovery stumble but should jog slowly but steadily between each repeat.

For the 400m workout, we performed the early workout (six weeks out from the marathon) as 12–16 times 400m with a 200m jog and the later session (two weeks prior to race day) as 8–10 times 400m with a 200m recovery jog. Again, these were fast but controlled efforts and we ran the repeats in a progressive manner. The goal was to run them in sets of four at the following intensities — half marathon, 10K, 5K, 3K.

Many runners think about 200m and 400m repeats only as preparation for a 5K or 10K. But you can adjust the intensity of the repeats for marathon training, making them less anaerobic or tiring than these workouts are for 5K–10K runners. All the short, fast workouts Brett did were very controlled. Could he have run them faster? Of course! But that wasn’t the goal. Th e goal was to augment the marathon workouts with some faster running to keep his form perfect and his legs fresh. Mission accomplished. •





SAMPLE MARATHON SPEED WORK PROGRAM

Eight Weeks to Race Day: 20–24 x 200m with 200m jog at 5K to 10K pace

Six Weeks to Race Day: 12–16 x 400m with 200m jog in sets of four at half marathon, 10K, 5K and 3K race pace

Four Weeks to Race Day: 20–24 x 200m with 200m jog at 5K to 10K pace

Two Weeks to Race Day: 8–10 x 400m with 200m jog in sets of four at half marathon, 10K, 5K and 3K race pace





COACH’S NOTES
MODIFICATIONS FOR ENDURANCE MONSTERS

These short, fast repeats should not be used, however, for runners who struggle with speed work. These “endurance monsters” can run all day but find that speed work leaves their legs feeling flat for several days post-workout. For example, I didn’t include these 200m and 400m workouts with another athlete I coach, Paige Higgins, who ran 2:33 in the same race where Brett ran 2:10. With Paige, we did fartlek sessions (like 20–25 times 1 minute on with 1 minute off recovery jog between), but these were more like a tempo run with surges than a track workout. Her pace stayed closer to 10K to half marathon pace. For her, this exposure to running slightly faster than marathon pace works much better than running 200m and 400m repeats at 5K to 10K pace.

puhkus ennem järgmist hooaega

eelmises kirjutises arvasin, et jalavalu läheb üle ja oli kerge väljaväänamine ülemistel mägedes aga hetkeseisuga... võimalik, et hoopis luumurd...
sellest ajast siiani lonkan tõsiselt ka käies ja mõnel päeval on rakse aeglaseltki poodi longata, 100m läbimiseks kulub 5-10min :D
eks täpsem põhjus selgub kolmapäeval, kui arstiaeg. loodetavasti pääsen opita aga ega ma enam kindel selles ole, kuna valu on kuskil liigeses sees ja võimalik, et sealt kuskilt luu/kõhred/kinnitused purud.
igatahes hetkel veedan enamuse ajast voodis või toolis ja üritan käimisestki hoiduda, 6kg kehakaalu juurde tulnud :D ravin jalga - rest, ice, elevation, põletikuvastane ravi jne
nii et on aega mõelda ja ongi mõtted juba järgmise hooaja ja järgmiste maratonide juures!

Tugevat vaimu juba ei murra! mis ei tapa, teeb tugevamaks!

Noo ei ole mahti olnud kirjutada :D

ja tuleb seekordki suht lühidalt ja kiirelt!

See aasta on igatahes siiani läinud väga mõnusa treeningu tähe all, mingeid jamasid lihastega ja muude kehaosadega pole ette tulnud. Kehakaal võiks mõned kilod all olla enne Tallinna maratoni aga ehk saab sellega ka selleks ajaks jonksu. piisaks isegi -3kg.

Igatahe speale Riia maratoni on kõigil võistlustel, kus osaletud joostud isiklikud rekordid ja mitte sekunditega vaid minutitega kiiremalt ning seda väga tugevalt pingutamata. Kiirust pole eriti tehtud, rohkem rõhk olnud vastupidavusel. Kiirust hakkan tõstma peale Tallinna Maratoni, et jõuda heasse vormi talvisteks poolmaratonideks ja maratonideks. Tallinna maratoni võtan pigem arendava pika jooksuna praegusel baasetapil kogutud vastupidavuse pealt. Treeningplaani on täidetud peaaegu ideaalselt - nädala kilometraasid kõiguvad ca140-220vahel, vastavalt plaanile. Hetkel käes viimane veidi suurema mahuga nädal, enne maratoni ja edaspidi hakkavad nädalast-nädalasse mahud langema kuni 11sept, ehk üritab ka paar kiirusetrenni vahele sokutada. Olulist eesmärki ei võtagi maratoniks, eks viimasel nädalal vaatab, mis seis on...

igatahes enesetunne ON hea ja vorm paranemas iga nädalaga!

jalg veel veidi valus aga käies enam tunda ei anna

Enam ei ole palju aega Riia maratonini...
Jalg hakkab terveks saama ja plaanid kõik ikka paigas selleks ürituseks.
Veel on juurde tulnud plaanidesse lisaks sügisesele Tallinna Maratonile, talvel 2lisamaratoni kuuajaste vahedega. Aga need jäävad saladuseks kuni kõik kindel on.. :D:P

maht tõuseb - tõuseb kiirus, langeb pulss

millised muutused toimuvad jooksja organismis, kui trennis läbitavad jooksumaad pikenevad?
a.Jooks muutub ökonoomsemaks, lihased kulutavad sama töö tegemiseks vähem energiat, kuna neid on õpetatud/treenitud selleks. Lihased õpivad kasutusele võtma organismi nn "peidetud varusid" rasvade näol ja oskavad neid varusid kasutada ökonoomsemalt.
b.Joostes pidevalt kindla kiirusega, lihased õpivad jooksma just sellel kiirusel ökonoomselt. Tasapisi kiirusi tõstes toimubki areng kiirema jooksu suunas. Samas kui ei kasutata erinevaid kiirusi treeningutel, siis lihas "oskabki" joosta ökonoomselt ainult sellel ühel, konkreetsel kiirusel. Sellist treeningmeetodit kasutavad üldjuhul algajad või väiksemate kogemustega jooksjad aga ilmselt ka peale vigastusi tagasitulijad alguses või eakamad. Õige oleks treeningutel kasutada erinevaid kiirusi, soovitavalt erinevate kiiruste "piiri lähedal, kuid samas siiski veidike allpool", et tasapisi "nügida" edasi kiirusi. üldjuhul on kasutatavad kiirused erinevate võistlusmaade kiirused n. jooks maratoni kiirusel, jooks 10km tempos, jooks 5km tempos, 3km, 1,5km jne. Kui jooksjal pole antud võistlusmaal tulemust kirjas, siis võib "kirvemeetodil" arvesse võtta, et kiiruste vahe nendel maadel on ca 10sek/km peale.
c.Ei tohiks joosta iga päev kiirelt vaid vahele tuleb teha puhkepäevi, sest areng toimub just puhkuse ajal. Lihasel on vaja taastumise aega. oma kogemustest võin öelda: Mida enam joosta, seda treenitum on lihas ja ökonoomsem ning taastub kiiremini. See kehtib küll alles üle 180-200km nädalas joostes. alla seda see ei kehti. samuti ei pruugi see kehtida iga teise puhul, organismid ja vajalikud mõjutusvahendid võivad erinevad olla. Aga puhata on siiski vaja ja tugevaid trenne nädalas palju olla ei tohiks.
d.Olen avastanud, et kasulikum on puhkepäevadel teha kerge sörk, kui täispuhkus. Vähemalt suurema mahu puhul. Järgmine päev peale täispuhkepäeva on väga raske joosta ja lihastes vähe jõudu. peale taastava sörgiga trenni, on järgmine trenn märksa kiirem ja tõhusam. Väga hea näide oli näiteks eilne pikk jooks, mis oli pika ja raske nädala lõpuks vägagi kerge ja mõnus. Sai alustatud 4:34tempos aga kuna pulss üle 120 ei tahtnud kuidagi tõusta, siis sai tasapisi tempo tõstetud alla 4:20. Kokku tuli siis 37km keskmise kiirusega 4:24min/km keskmine pulss 136. Jooksu ajal ei kasutanud energiageele ega spordijooke vaid ainult paljast vett, et õpetada organismi kasutama just enda "sala"varusid ja et oleks piisavalt vedelikku nende varude "põletamiseks". :D Sellel nädalal nii pikka jooksu ette pole näha ja terve nädal on kergem ning väiksema mahuga - ka puhkenädalad on omal tähtsal kohal!

Esimesed maratonid pole enam kaugel!
Eestimaal juba sellel nädalavahetusel Otepää-Tartu maraton. Loodaks erinevates blogides lugeda hiljem muljeid selle kohta. Ja 3nädala pärast Rotherdami maraton, kus osaleb ka suur osa Eesti Maratonijooksjate ladvikust ning pannakse ilmselt ilusad tulemused edetabelisse kirja. Enda selle aasta esimese maratonini on põhimõtteliselt täpselt 2kuud aega! Pole enam midagi, täitsa kiire hakkab juba! Huvitav, kas teistel Eestimaalastel, kes seal osalevad on juba hotellid broneeritud ja bussipiletid ostetud? Enda hotell on paigas ja saab mõned päevad Riias peale jooksu niisamagi ringi luusitud! peaks bussipiletid ka varsti ära ostma, muidu võib veel maha jääda :D

Sai veidi statistikat tehtud - Riia Maraton 2011

täiendatud 20.05.2011, 66 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 16.05.2011, 64 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 10.05.2011, 62 eestimaalast kirjas

---->

täiendatud 06.04.2011, 53 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud 22.03.2011, 50 eestimaalast kirjas

--->
täiendatud seisuga 18.03.2011a. lisatud ka eesmärkide veerg.
Kes sooviks võib kommentaarides eesmärgist ka rääkida. Pärast vaatame, kuidas läks!

--->
Panin kokku edetabeli Riia Maratonile hetkel registreerinute hulgas (eestlased). Tabel on tehtud eelmise aasta parima tulemuse põhjal. Ridade lõpus on kirjas isiklik rekord juhul kui see pole joostud aastal 2010.
Tulemuste saamisel oli abiks selline netilehekülg: http://www.marathon100.com

Nr.Nimi Eelmine aasta, koht Parim tulemus, aasta, koht
tulemus koht tulemus aasta koht eesmärgiks

1.Paavo Vaher 2:56:02 Tallinn
2.Lauri Luik 2:56:05 Tallinn 2:55:50 2009 Riia
3.Andres Laineste 2:58:25 Nizza
4.Tarmo Reitsnik 2:58:43 Berliin 2:47:58 2008 Berliin
5.Jüri Lember 3:04:37 Tallinn
6.Veiko Sulev 3:08:30 Vana-Aasta
7.Rünno Ruul 3:08:37 Tallinn eesmärk 3:00
8.Lauri Valdmaa 3:12:53 Riia eesmärk 3:10
9.Reigo Lehtla 3:13:41 Amsterdam
10.Erik Saarts 3:19:42 Kopenhaagen
11.Urmas Volens 3:19:53 Tallinn 3:16:06 2009 Rahvajooks
12.Eerik Heldna 3:23:06 Tallinn
13.Marco Maleva 3:23:32 Tallinn
14.Ago Saluveer 3:28:15 Tallinn
15.Agu Bleive 3:29:04 Tallinn 3:13:26 2009 Riia
16.Tiit Palu 3:29:16 Tallinn
17.Aivar Juus 3:29:34 Tallinn
18.Indrek Jürgenstein 3:32:49 Tallinn
19.Halmar Heinmets 3:37:25 Tallinn
20.Toomas Sarapuu 3:40:04 Vana-Aasta
21.Andre Mägi 3:41:15 Tallinn
22.Andres Aamisepp 3:42:44 Tallinn
23.Rait Põllendik 3:43:59 Tallinn 3:27:56 2006 Vantaa
24.Sven OIDJÄRV 3:44:57 Antwerpen 3:41:43 2009 Riia
25.Ringo Krilovs 3:46:01 Pariis
26.Priit Lopsik 3:48:17 Tallinn
27.Ülo Suursaar 3:48:42 Tallinn 3:47:32 2009 Berliin eesmärk 4tundi
28.Inge Joonas 3:48:46 Tallinn
29.Tarvo Kapp 3:53:09 Vana-Aasta
30.Olav Mets 3:54:00 Tallinn
31.Kalle Tammjärv 3:54:57 Tallinn
32.rait männa 3:56:04 Tallinn
33.Valli Parts 3:59:11 Tallinn
34.Margus Sepp 4:06:07 Tallinn
35.Andrei Lopsik 4:08:31 Tallinn
36.Toivo Sikka 4:09:16 Vana-Aasta 3:43:24 2007 Valmiera
37.Madis Puhm 4:14:25 Tallinn
38.Eviza Julge 4:19:38 Tallinn
39.Tarmo Pool 4:22:08 Tallinn
40.Erki Lillemägi 4:22:12 Tallinn
41.Ain-Ivar Tupp 4:27:56 Tallinn 4:24:08 2009 Otepää eesmärk: 3:45
42.Steven Innos 4:29:53 Tallinn
43.Märt Prosin 4:30:32 Vana-Aasta 3:16:49 2009 Berliin
44.Heiki Talvik 4:32:00 Tallinn
45.Ahti Vuks 4:32:05 Tallinn
46.Marek Jõela 4:33:31 Stockholm
47.Hannes Viherpuu 4:41:27 Tallinn 3:48:37 2009 Kopenhaagen
48.Rein Pärn 4:45:29 Verona 3:22:18 1994 Raudmehe
49.Ülle Suursaar 4:51:43 Tallinn 4:44:30 2009 Berliin eesmärk 5tundi
50.Leino Rei 4:53:22 Tallinn
51.Imre Viin 4:54:10 Tallinn
52-66. pole osalenud ennem maratonidel
Hiid Siimson - -
Martin Laasma - -
Kaimar Kerno - -
Halmar Heinmets - -
Reget Roomet - -
Tanel Juns - -
Maichl Suur - -
John Innos - -
Janno Pajupuu - -
Ewa Lehis - -
Rait Vagula - -
Laur-Kristjan Logina - -
Marlen Piskunov - -
Martin Küüsmaa - -
Mark Metsla - -

on toimunud katastroofilised muudatused

....plaanides

Salzburgi Maraton 15.05.2011 -> Riia maraton 22.05.2011

Et siis, kuna ei leidunud kaasatulijaid ja ka mitmed suured väljaminekud seisavad ees, siis tuli sel aastal otsustada odavama variandi kasuks. Üritaks siiski järgmisel aastal Austriasse siis minna.

Seoses sellega sai 1nädalane nihe plaanidesse viidud, ja üks mahunädal tuleb veel ennem kiiremat perioodi. Kahju sellest pole, pigem ainult kasu!

Nii ei lähe ka vormi ajastus paigast ära vaid kõik läheb nii edasi nagu minema peab. :D:P

ainult 1trenn veel...

ainult 1trenn väga mägisel pinnal veel ja käes ongi aasta uus.

Nagu kokkuvõtteid aastast polegi teha... Selline kerge aasta tegelikult. aasta algul sai siis mitu kuud trennist eemal oldud ja nullist alustatud kuskil aprilli kandis. Enne pausi oli vorm meeletu hea, nüüd on vaja sama seis taastada järgneva 4kuu jooksul.
Põhi hakkab saama laotud ja sellel alusel saab jaanuarist hakatud kiirust vormima. Aega on piisavalt.
Novembris kogunes 603jooksukilomeetrit
Detsembris peale tänast peaks tulema 745-746jooksukilomeetrit.
Edasi lähevad nädalad lühemaks ja kiiremaks, 2ga algavaid nädalaid enam ette näha pole, kõik algavad 1-ga kuni kevadise maratonini. See nädal on viimane mahukas. Enesetunne on üllatavalt hea ja kerge! Jalad on tugevad ja vastupidavad, ainult kiirust veel pole ja pikim trenn 2tundi 20min on veel veidi vähe, see pikkus alles kasvab tasakesi.

meenutusi:
Suvel peale triatloni suve kuumimas ilmas läks üle kuu-pooleteise aega taastumisele...
oli poolmaraton selle väsimuse foonil ja kuumas ilmas - täielik ebaõnnestumine ja nõrkus.
Oli maraton samadel põhjustel suht kehva vormi baasil, üks võistlustest sel aastal millega võib isegi rahul olla. 100% ei andnud aga hea tunde andis sisse ja tahtmise edasi pürgida.
Rahul olen veel Pühajärve jooksuga ja väga hull polnud lugu ka Ülemiste järve jooksul...

Igatahes: Head uut ja paremat spordiaastat kõigile!

SEB sügisjooksu maraton 2010

Teada oli, et mingit head aega jooksma ei läinud. Viimastel nädalatel on jamasid olnud ja vorm suht nulli langend. Et natukenegi joosta, jooksin trennis kuidagi väga imeliku stiiliga ja ilma äratõuketa. nii joostes tõusis pulss ka väga aeglase sörgiga kergelt lakke. ja ega pikalt jõudnud ka, kõige pikem jooks ca 1tunnine. Jalavalu pärast sai ka nädal varem olnud 2silla jooks Pärnus ära jäetud, kiireid liigutusi või äkilisi teha ei saanud, mida ikka võistluse ajal ette tuleb rahvahulgas. Maratoni pärast ei riskinud sinna isegi mitte sörkima minna. lootsin, et jalg saab nädalaga piisavalt terveks, et kuidagi see maraton läbida.
Ise ka ei tea kuidas aga maratoni päevaks suutsin kuidagi saavutada sellest vähesest vormist, mis hetkel oli, maximumi. Päriselt seda realiseerida ei suutnud aga seda muudel põhjustel ja endale seatud eesmärgi joosta 3:05-3:10 vahele täitsin ära. Ühesõnaga tunnetasin oma hetkeseisu suhteliselt hästi.

jooksuplaanist: oli kaks varianti peas - üritada joosta kuidagi enesetunde järgi mingi 4:25-4:30tempos. see plaan muidugi oli teada, et läheb vett vedama.
teine variant, jooksen enesetunde järgi aga jälgin pulssi. Selle variandi puhul oli jälle probleem see, et kuna viimasel ajal oli ka sörkides pulss laes, ei teadnud isegi ligikaudselt, mis pulsiga peaksin jooksma.
mõlema variandi puhul arvasin, et 3tunni tempomees läheb kaugel eest ära.
Valisin hoopis jooksu ajal vastavalt enesetundele aga samas pulsi järgi jooksmise taktika. ühesõnaga panin 2st kokku :D ja otsustasin selles tempos joosta nii kaua kui saan ning vaatan, mis toimuma hakkab hiljem.

jooksust siis: 1km veidi raske ja jalad kinni ning Margus Pirksaar (3tunni tempomees)
jooksis küll kõvasti kiiremini kui 4:16min/km. see võis pigem 4:05olla ca. Samas kannakõõlustes valu ja mõte oli, et seda jooksu ma nüüd küll ei lõpeta, kui esimesel km juba kõõluste jama... 2km jalad hakkavad tasapisi soojaks saama ja enesetunne paraneb, kõõluste valu kaob. Margus on umbes samakaugel või... pigem siiski läheneb. pulss on ühtlustunud, järelikult lasen sellega edasi. 3km, kadriorukohviku juures läksin oma ütlase sammuga sellest 3tunni pundist mööda. ei pinguta, ei hingelda. tempo on paras pulss kõigub 155-156vahel. Ette öelduna püsis ta seal kandis kuni 13-14km-ni, siis mere ääres kerges vastutuules langes tempo mingi 3-4sek/km-le ja pulss läks 150peale. Et siis kiirus mingi 4:11-4:13min/km-le. see vastutuul veidike väsitas küll. Kavalalt kasutas seda lõiku ära Arnold Laasu, kellele enne järele jõudsin ja hoidis ilusti mu tuule eest kaitsva selja taha. nafta tänavale keerates küsis veel kella, mis oli siis 1:09tundi ca16,5km. igatahes nii libistasin kuni tõusuni vanalinna. ja siis tuli see, mida kartsin - mägesid pole trennis juba ammu olnud ja tempo langes pea 15-20sek/km-kohta, pulss muidugi ka, 148peale. Balti jaama juures, kus pakuti vadakujooki, kuulsin veel selja tagant Marguse häält, kes ütles, et õieti teete poisid, et võõrast jooki ei tarvita rajal. Nii palju oli siis nende tõusudega tempo aeglasem, et 3tunni kamp järgi jõudis. Peale tõuse hakkas aga jala talla alt tallavõlv seespoolt valutama paremal jalal ja enam ei saanud äratõuget korralikult sooritada vaid pidi jala välisservaga seda tegema. See tähendas, et vana tempot enam hoida ei saanud ja ka seda, et valed lihased hakkasid tööle. Igatahes lasin pundil eest minna, ei hakanud läbi valu punnitama - siis lõpuni poleks jõudnud. Pool maad 21,1km 1:29:37. Igatahes alates 23ndast kilomeetrist langes pulss tasapisi 145st-142ni lõpukilomeetritel. kilomeetritel 22-30 hoidsin sellist 4:20-4:30vahel tempot, seda kannatas hoida. Aga peale seda hakkas lihastes tunda andma vale jooksutehnika, krampidena. Selleks, et päris hullult krampi ei läheks, lasin veel tempot alla. kuskil 4:40-4:50vahel libistasingi lõpuni. kusjuures tallavõlvi valu läks hullemaks. viimasel kolmel kilomeetril mõtlesin koguaeg, et kas jõuan ikka lõpuni seda valu kannatada ja päkas mingit luud ära ei murra. ja lõpuspurti ei julgend ka krampi minevate lihaste pärast teha - jõudu oli veel küll aga julgust mitte :D
34-35ndal kilomeetril lasin rahulikult ka Sigrid Valdre mööda ning siis läks ka Arnold Laasu - polnud mõtet oma valusa jala ja krampivate lihastega riskida. eesmärk oli ju siiski lõpetada ja oma arvestustes pidin ka eesmägiks olevast 3:10st kiiremalt jooksma. Pea töötas kui arvuti! Enne lõppu jõudsin ka Tubilis Taavile järele, keda esimsel ringil nägin ikka endale vastu tulemas, pikalt pikalt ees. lähenesin talle pidevalt aga nagu öelda, ei riskinud kiirendada liialt ja lasin tal enne mind ilusti lõpetada. Finishimatid tulid lihtsalt varem. 3sek jäi puudu.

pole hullu, täitsa pandav aeg: 3:08:42, keskmine pulss 148. Ongi, mida järgmisel maratonil ületada, sellega ei tohiks mingit probleemi olla. Eelmisel sügisel olid trennis pikad krossid 4:05-4:15min/km vahel trennis 140 juures pulsiga. Selline tempo peaks lihasmälus olema ja peab selleni lihtsalt uuesti jõudma.

Hetkel igatahes on talalvõlv veel paremal jalal valus. Panin ortopeedilised tallad alla ja see peaks laskma veidi jalal puhata. Maratonil ei julgend neid alla panna, kuigi mõte oli. aga pole nendega vahepeal treeninud ja ei riskinud. edaspidi vist siiski peaks nendega ära harjuma.
Riietusest - tundub, et oli õige otsus panna jalga asics "Inner Muscle" sarja püksid, kuigi polnud nendega varem jooksnud. Hoidsid reied, ilusti kompressioonis. Sama lugu ka paar päeva varem apteegist ostetud kompressioonipõlvikutega. kahjuks jooksuepeksprti poes polnud neid hetkel pakkuda ja panin need. Ei tea muidugi palju need püksid aitasid aga kõige enam oli abi uutest K-Swiss tossudest, mis hiljuti jooksuexperti poest sai soetatud. nendega on tõsiselt hea ja mugav joosta, jalg nagu tõuseks iseenesest ning ei väsi üldse ja nendega ei vajanud ma kannatugesid ning kõõlused ei andnudki kuni jooksu lõpuni tunda, mis teiste tossudega oleks kohe probleemiks osutunud.

jooksu lõpus väsimust ei olnud, ainult valu jalatallas. pulss oli madal, energiat ja jõudu küllaga veel. ei saanudki ennast tühjaks joosta, eks teinekord siis. Pärast sai ringi käidud ja 10km lõpetajaid paar tunnikest vaadatud. Siis veel maa alla 2tunnine Ingeri Bastioni käikude ekskursioon emmekesega, kes sai pärast sisi bussijaama ära visatud. Koju jõudsin suht hilja.

Igatahes kokkuvõtteks võib siiski rahule jääda, kuigi sisse jäi kripeldama, et jaksu oleks olnud palju enamaks. Tegelikult oli nii hea kiirus päris suureks ja heaks üllatuseks (ma lihtsalt ei oodanud seda) ning annab palju tahtmist ja mõtteid edaspidiseks. Ilm ja päev olid tegelikult ideaalsed, küll tuleb selliseid veel!
Loodan, et ka teised nautisid seda üritust ja jooksu!

Salzburgi Maraton 2011

Et siis...

Pole veel Tallinnaski maraton joostud aga juba hakkab õhus hõljuma plaan järgmise aasta kevadeks. Lähema nädala jooksul saab esialgne treeningplaan paika arvestades kuupäeva:

15.mai.2011a
http://www.salzburg-marathon.at/
Salzburgi maraton


Kuna sel aastal pole eriti trenni saanud teha ja plaan suht sassis olnud, siis seekord võtaks asja ette tõsisemalt ja juba korralikuma aja peale jooksu. Eks Tallinna Maratoni tulemus saab siis olema lihtsalt eesmärgiks, mida ületada. Mingi põhja tugevateks treeninguteks on sisse saadud ja jalad veidike harjunud juba jooksma. ning üle poole aasta aega trenni teha selle eesmärgi nimel.

Helsingi maraton 2009, vol2 (15.08.2009)

15.august.2009
Hetkeseisuga siis käisin üle nimekirja meie põhjanaabri maratonil suvel osalevatest eestlastest. Võimalikud vead selles nimekirjas ja võimalik, et mõned jäid kahe silma vahele :(. Võib teada anda, kui keegi näeb end puudu olevat. Üritan tasapisi kajastada ka teisi maratone ja nendel osalejaid :P kui ise ka muidugi osalen, siis endal ka huvi asja vastu.

Järjestus siis Eesti Maratonide edetabeli 2008 ja osadel 2009 aegade põhjal (www.hermesclub.ee):
1. 265 Nirgi Ailar Estonia Miehet yleinen 3:05:14
2. 1730 Atonen Meelis VAK Staier Miehet yleinen 3:16:55
3. 1276 Ruul Rünno Elioni Spordiklubi Miehet yleinen 3:23:08
4. 1719 Kuusik Maie Lillepallid Naiset 35v 3:28:43
5. 1638 Kaubi Ulvar Estonia Miehet yleinen 3:52:22
6.1603 Kokk Kristo Estonia Miehet yleinen 3:55:17
7.583 Kokk Urmas Estonia Miehet 45v 3:55:35
8.3430 Sokolov Agne Estonia Naiset yleinen 3:55:47
9.562 Suurkuusk Andres Estonia Miehet 45v 3:57:35
10.3061 Lapõnin Aare Estonia Miehet yleinen 4:02:11
11.4632 Saluvere Pille Estonia Naiset 40v 4:04:38
12.4631 Melnik Priit Estonia Miehet 45v 4:04:38
13.3191 Atso Tiit Estonia Miehet yleinen 4:09:28
14.4024 Laponin Serafim Estonia Miehet yleinen 4:27:23
15. 1604 Kadai Tanel Estonia Miehet yleinen 4:55:07
16.1838 Alver Ott Estonia Miehet yleinen
17.1254 Kaasik Avo Estonia Miehet yleinen
18.1286 Lõuke Bert Estonia Miehet yleinen
19.1829 Sildmäe Siim SK Leksi 44 Miehet yleinen
20.1652 Tikva Indrek Estonia Miehet yleinen
21.1287 Vill Urmas Estonia Miehet yleinen
22.620 Väester Anni Estonia Naiset yleinen
23.2156 Arvisto Helen Estonia Naiset 35v
24.4598 Epner Martin Estonia Miehet yleinen
25.4245 Floren Kaido Estonia Miehet yleinen
26.2067 Heldna Eerik Estonia Miehet yleinen
27.4795 Herem Martin Estonia Miehet yleinen
28.4460 Jüris Frank Estonia Miehet yleinen
29.4907 Kimmel Veljo Estonia Miehet 40v
30.4790 Lai Ivar ESTONIA Miehet 45v
31.4752 Lillemägi Erki Estonia Miehet yleinen
32.3501 Läns Indrek Estonia Miehet yleinen
33.4473 Maran Tarvo Estonia Miehet yleinen
34.4850 Peterson Richard Estonia Miehet yleinen
35.4095 Puhm Madis Estonia Miehet yleinen
36.2547 Remmik Aadi Estonia Miehet yleinen
37.2282 Saidla Siim Estonia Miehet yleinen
38.4791 Sankovski Raul ESTONIA Miehet yleinen
39.4494 Siim Andres Estonia Miehet yleinen
40.2092 Sikk Argo Estonia Miehet yleinen
41.2372 Steinert Signe Estonia Naiset 35v
42.2057 Tamm Taavi Estonia Miehet yleinen
43.2343 Tammjärv Kalle Estonia Miehet 40v
44.4609 Tamsalu Rein Estonia Miehet yleinen
45.4268 Toome Rasmus Estonia Miehet yleinen
46.2098 Volens Urmas Estonia Miehet yleinen
47.3504 Normak Margus EESTI / VIRO Miehet 40v


Nii et hetkel leidsin siia nimekirja 47 eestlast. Suht ok aga võiks veel enam olla, nii lähedal toimuva maratoni jaoks! Endal erilisi plaane pole, kuna trennist luumurru tõttu eemal olnud. plaan lihtsalt läbida...

Kopenhaagenist tagasi

Nonii, 3 rasket Kopenhaageni päeva möödas.
Mis siis rasket? - joosta ju ei saanud oma katkise luu pärast...
aga jah sai igal pool päevad läbi käidud mööda linna ja igast asju vaadatud. Sai ka maratoni algust vaadatud. Kuna hotell oli stardist mõbnesaja meetri kaugusel kohe tee peal, siis oli hea ka maratoni starti vaadata. Mõnus vaatepilt ja polnudki aru saada, et kiiresti joostakse. Aga eks see ole petlik. ise tavaliselt joostes seda ju ei näe aga eks vahest on hea ka pealtvaataja olla:D Tegelet ega ikka ole küll, suht kade tunne - teised jooksevad ja ise ei saa veel niipea rajale... Vaadates mõnusalt jooksust rääkivaid mehi lennujaamas, keda polnud just vähe, tuli veel kadedam tunne põue ja sündis tasapisi otsus järgmine aasta seee rada siiski ette võtta ja läbida.
Täpselt ei tea, mis rada kesklinnast kaugemal endast kujutas aga tundus suht tasane maa ja linn olema, nii et kindlasti hea joosta. jooksu ajal hakkas vihma sadama ja seepärast kahjuks ei jõudnud ka esimesi finisseerijaid vaatama vaid sai Mäc-is vihmavarjus oldud. Aga eks Järgmine aasta siis uuesti ja paremini. Tegelt jäid paljud kohad veel käimata, kuhu oleks tahtnud minna, nii et igal juhul peab tagasi tulema :P ega saa siis asja nii jätta.
Hotell oli küll iseenesest mõnus 4* hotell ja igati hubane. Järgmine kord võtaks vahelduseks midagi veel kihvtimat. Samas arvestades Kopenhageni hinnataset... mis ei olnud just odav... saab järgmine külaskäik veel kallim olema. Noo aga mis siis ikka, tuleb juba täna hakata raha kõrvale panema. Või nagu keegi hästi mainis - peab kodus olles hästi palju söögi ja muude asjade arvelt kokku hoidma, et sisi väljamaal laristada :D okok, nii hull see asi ka olema ei saa aga eks näis, aega ju veel on. esialgu üritaks terveks saada, siis vaatab edasi!

2009a võistlused, kus plaan osaleda, vol2

Jala pärast tehtud muudatused ja parandused hetkeseisuga:

1) 05.04.2009 - Luitejooks 5,5km - jäi ära, jalajama
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel (70%võimalus) ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m

Lisaks plaanis tugev dieet, et lisandunud 4st kilost 2-3kg vähemalt alla saaks ennem Kopenhaageni maratoni (nädal ennem tuleb nagunii uuesti juurde, kui suurendada süsivesikute tarbimist)

Loskutov is bäääk!

Et siis tundub, et kutt tahab Hollandis suht head aega kirja saada - eesmärgiks 2:13-2:14. Nii et loobumismõtted vist suht kadunud - ega sisi veidi vanem iga sega maratone jooksmast :P

artikkel ise siis:
http://www.delfi.ee/news/sport/kergejoustik/article.php?id=22737737

36. Otepää-Tartu jooksumaraton

Et siis nüüd ka infi:

http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/669/

Selle kevade esimene jooksumaraton (42,195km) Eestis toimub 28. märtsil, stardiga kell 12:00 Otepää Vallavalitsuse eest ja poolmaraton (21,1km) kell 13:30 Pangodi mäelt. Jooksjad finiseerivad alates kella 14:30 Tartus Tammestaadioni väravas.

Registreerida saab Tartus Tammestaadionil alates 10:00 ja Otepääl 11:30-st Rada on Otepää Tartu maantee, joogipunktid on iga 5 km tagant. Asjad tuuakse stardist ja rajalt finisisse. Jooksjate tuttavad on lubatud autode ja jalgratastega rajale jootma ja kaasa elama.

Tammestaadionilt transport (piiratud koguses) starti. Finisis jook, saun ja auhinnad. Eraldi arvestus üle 50 aastastele, meestele ja naistele. Tuul enamasti tagant ja rada langeva profiiliga. Sobib jooksjale elu esimeseks maratoniks.

Stardimaks 100.-kr. Eelregistreerimine tiitta@mail.ee

36.Otepää – Tartu jooksumaraton on vanim toimuv jooksumaraton Eestis. Maraton on toimunud ilma vaheaegadeta 35 korda. Maraton on toimunud enamasti kevadtalvel. Esimene maraton toimusid päris talvel, nimelt 23 veebruaril, 1974aastal. See oli tollaste korraldajate viis tähistada vabariigi aastapäeva. Algselt olid korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all. Esimesel maratonil heitlesid esikoha pärast kaks Nõukogude Liidu koondise liiget orienteerumises Arvo Kivikas (s.1950) (praegune Ilves Extra juht ja omanik, meie olümpiakoondiste riietaja ja sponsor) ja Jaan Miljan (praegune Eesti Maaülikooli professor,) Lõpuspurdiga võitis Jaan Miljan (s.1947).

Üritus on toimunud läbi aegade erineva arvu osavõtjatega, osalejate arv on jäänud 7 ja 132 vahele. 4 korda on võitnud Aare Kuum, 2 korda Georg Jermolajevs ja Tiit Tali. Aare kuuma käes on ka rajarekord 2:27:57 Kõik 35 korda on maratoni läbinud Elva mees Matti Silber, kes on stardis ka sel aastal. Osalejaid on olnud Lätist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Soomest.

Alguses jooksti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök kui kell sai 12. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani. Esimesed 20 korda joosti Tartust Otepääle Viimased 14 korda on olnud start Otepää vallavalitsuse eest ja finis Tartus Tammestaadionil. Otepää raekoja kell seni veel akustiliselt täistunni märguannet ei anna. Küll aga on lubadus vallavalitsusest, et see saab lähiajal olema.

Viimased 15 korda on starditud ka poolmaratonis.

Start on poolel distansil Pangodi mäel.kell 13:30.