Et siis eile oli eesmärgiks pikem 30-35km jooks, kergema tempoga.
Algus oli ok, selline kergem maratonitempo +sekundeid peale, 4:35-4:40kandis (pulss 146-150 vahel (150-151 kui järsem mägi rocca ringil)), kuni 26km-ni aga tasapisi hakkas parema jala pahkluu tunda andma - see varem ka nats pinges olnd aga otseselt pole seganud. Vasak jalg oli veica valus alguses ag jooksuasendit sättides sai sellest lahti aga ilmselt läks asend parema jala jaoks "halvaks" või uued tossud käisid pahkluule igatahes 26ndal km-l läks jooks järsult lonkamiseks ja läbi tugeva valu langes tempo pea min km-le - eesmärk oli veel autoni jõuda, kuna kõndides oli veel valusam ja külm ka. Eks see vale oli, et jooksin veel 5km peale aga olin just kõige kaugemas kohas autost ja muud lihtsalt jäänud üle...
õhtul oli isegi longata ülivalus aga üritasin puhata - jalga yles tõsta ja kylma anda ning ibuprofeni tarbida... nyyd siis täna õhtul lonkan veel, mitte kyll nii palju aga piisavalt et kõndimist segada aga eks ravin veel ja puhkan - hea et istuv töö on ja ei pea jalga tööl koormama - vaja vaid autoga koduukse eest tööukse ette sõita ja lifti kasutada ning õhtul tagasi samamoodi - ainult need vahepealsed meetrid koormavad jalga.
Igatahes täna oligi puhkepäev ette nähtud ja see on ka paratamatu - aga ilmselt peab ka homse kerge sörgipäeva asendama puhkepäevaga. tegelt mitte ilmselt vaid kindlalt. õnneks see veel eriti ei sega treeningplaani aga hetkel veel ei kujuta ette, mis ylehomme saab... igatahes pöidlad pihku ja loodab, et paistetus läheb üle ja saab jala korda... palju puhkust, veidi ravi ja kõik on võimalik!
Kuvatud on postitused sildiga pikamaajooks. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pikamaajooks. Kuva kõik postitused
23 märts 2009
11 märts 2009
36. Otepää-Tartu jooksumaraton
Et siis nüüd ka infi:
http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/669/
Selle kevade esimene jooksumaraton (42,195km) Eestis toimub 28. märtsil, stardiga kell 12:00 Otepää Vallavalitsuse eest ja poolmaraton (21,1km) kell 13:30 Pangodi mäelt. Jooksjad finiseerivad alates kella 14:30 Tartus Tammestaadioni väravas.
Registreerida saab Tartus Tammestaadionil alates 10:00 ja Otepääl 11:30-st Rada on Otepää Tartu maantee, joogipunktid on iga 5 km tagant. Asjad tuuakse stardist ja rajalt finisisse. Jooksjate tuttavad on lubatud autode ja jalgratastega rajale jootma ja kaasa elama.
Tammestaadionilt transport (piiratud koguses) starti. Finisis jook, saun ja auhinnad. Eraldi arvestus üle 50 aastastele, meestele ja naistele. Tuul enamasti tagant ja rada langeva profiiliga. Sobib jooksjale elu esimeseks maratoniks.
Stardimaks 100.-kr. Eelregistreerimine tiitta@mail.ee
36.Otepää – Tartu jooksumaraton on vanim toimuv jooksumaraton Eestis. Maraton on toimunud ilma vaheaegadeta 35 korda. Maraton on toimunud enamasti kevadtalvel. Esimene maraton toimusid päris talvel, nimelt 23 veebruaril, 1974aastal. See oli tollaste korraldajate viis tähistada vabariigi aastapäeva. Algselt olid korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all. Esimesel maratonil heitlesid esikoha pärast kaks Nõukogude Liidu koondise liiget orienteerumises Arvo Kivikas (s.1950) (praegune Ilves Extra juht ja omanik, meie olümpiakoondiste riietaja ja sponsor) ja Jaan Miljan (praegune Eesti Maaülikooli professor,) Lõpuspurdiga võitis Jaan Miljan (s.1947).
Üritus on toimunud läbi aegade erineva arvu osavõtjatega, osalejate arv on jäänud 7 ja 132 vahele. 4 korda on võitnud Aare Kuum, 2 korda Georg Jermolajevs ja Tiit Tali. Aare kuuma käes on ka rajarekord 2:27:57 Kõik 35 korda on maratoni läbinud Elva mees Matti Silber, kes on stardis ka sel aastal. Osalejaid on olnud Lätist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Soomest.
Alguses jooksti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök kui kell sai 12. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani. Esimesed 20 korda joosti Tartust Otepääle Viimased 14 korda on olnud start Otepää vallavalitsuse eest ja finis Tartus Tammestaadionil. Otepää raekoja kell seni veel akustiliselt täistunni märguannet ei anna. Küll aga on lubadus vallavalitsusest, et see saab lähiajal olema.
Viimased 15 korda on starditud ka poolmaratonis.
Start on poolel distansil Pangodi mäel.kell 13:30.
http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/669/
Selle kevade esimene jooksumaraton (42,195km) Eestis toimub 28. märtsil, stardiga kell 12:00 Otepää Vallavalitsuse eest ja poolmaraton (21,1km) kell 13:30 Pangodi mäelt. Jooksjad finiseerivad alates kella 14:30 Tartus Tammestaadioni väravas.
Registreerida saab Tartus Tammestaadionil alates 10:00 ja Otepääl 11:30-st Rada on Otepää Tartu maantee, joogipunktid on iga 5 km tagant. Asjad tuuakse stardist ja rajalt finisisse. Jooksjate tuttavad on lubatud autode ja jalgratastega rajale jootma ja kaasa elama.
Tammestaadionilt transport (piiratud koguses) starti. Finisis jook, saun ja auhinnad. Eraldi arvestus üle 50 aastastele, meestele ja naistele. Tuul enamasti tagant ja rada langeva profiiliga. Sobib jooksjale elu esimeseks maratoniks.
Stardimaks 100.-kr. Eelregistreerimine tiitta@mail.ee
36.Otepää – Tartu jooksumaraton on vanim toimuv jooksumaraton Eestis. Maraton on toimunud ilma vaheaegadeta 35 korda. Maraton on toimunud enamasti kevadtalvel. Esimene maraton toimusid päris talvel, nimelt 23 veebruaril, 1974aastal. See oli tollaste korraldajate viis tähistada vabariigi aastapäeva. Algselt olid korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all. Esimesel maratonil heitlesid esikoha pärast kaks Nõukogude Liidu koondise liiget orienteerumises Arvo Kivikas (s.1950) (praegune Ilves Extra juht ja omanik, meie olümpiakoondiste riietaja ja sponsor) ja Jaan Miljan (praegune Eesti Maaülikooli professor,) Lõpuspurdiga võitis Jaan Miljan (s.1947).
Üritus on toimunud läbi aegade erineva arvu osavõtjatega, osalejate arv on jäänud 7 ja 132 vahele. 4 korda on võitnud Aare Kuum, 2 korda Georg Jermolajevs ja Tiit Tali. Aare kuuma käes on ka rajarekord 2:27:57 Kõik 35 korda on maratoni läbinud Elva mees Matti Silber, kes on stardis ka sel aastal. Osalejaid on olnud Lätist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Soomest.
Alguses jooksti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök kui kell sai 12. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani. Esimesed 20 korda joosti Tartust Otepääle Viimased 14 korda on olnud start Otepää vallavalitsuse eest ja finis Tartus Tammestaadionil. Otepää raekoja kell seni veel akustiliselt täistunni märguannet ei anna. Küll aga on lubadus vallavalitsusest, et see saab lähiajal olema.
Viimased 15 korda on starditud ka poolmaratonis.
Start on poolel distansil Pangodi mäel.kell 13:30.
Märksõnad:
2009,
jooks,
jooksmine,
marathon,
maraton,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport
08 märts 2009
2009a võistlused, kus plaan osaleda
1) 05.04.2009 - Luitejooks 5,5km - jäi ära, jalajama
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m
kokku 201,28km,
keskmiselt 18,298km iga jooksukord. Peaaegu poolmaraton igal võistlusel... keskmiselt
Tahaks veel joosta Ramirendi jooksul (vist oli 7km?), SL õhtulehe maratonil (42,195km), sügisesel Rabajooksul (6,3km) aga hetkel ei tea, kas toimuvad ja millal täpsemalt, eks seda saab täpsustada veel.
Ahjaa Pärnus Kahe silla (8,5km) ja kahe staadioni jooksul (5km) äkki ka.
nii et need ka veel lisaks liites: 270,275km jooksuvõistlusi.
kokku 16korda siis ja keskmiselt iga kord, iga võistlus nagu oleks 16,892km, uhh veidi vähendavad keskmist need viimased võistlused.. :D:P
Päris hea kogus ikka, eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab...
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m
kokku 201,28km,
keskmiselt 18,298km iga jooksukord. Peaaegu poolmaraton igal võistlusel... keskmiselt
Tahaks veel joosta Ramirendi jooksul (vist oli 7km?), SL õhtulehe maratonil (42,195km), sügisesel Rabajooksul (6,3km) aga hetkel ei tea, kas toimuvad ja millal täpsemalt, eks seda saab täpsustada veel.
Ahjaa Pärnus Kahe silla (8,5km) ja kahe staadioni jooksul (5km) äkki ka.
nii et need ka veel lisaks liites: 270,275km jooksuvõistlusi.
kokku 16korda siis ja keskmiselt iga kord, iga võistlus nagu oleks 16,892km, uhh veidi vähendavad keskmist need viimased võistlused.. :D:P
Päris hea kogus ikka, eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab...
Märksõnad:
2009,
2009 kalender,
jooks,
jooksmine,
kalender,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport,
statistika
07 märts 2009
üliraske laupäev
kohe hommikuses trennis oli tunda väsimust - polnud veel ära taastunud üleilsest tugevamast trennist ja tegin selle siis lühemalt ning õhtul tsuti pikema rahuliku, aeglase jooksu.
Et siis hommikul pikad kiirendused, poole vähem eesmärgist
ja õhtul nac üle 3tunni jooksu mägisel rajal, lõpp läks ikka päris aeglaseks aga jaksu oleks veelgi olnud. nagu viimasel ajal ikka, üks jalg väsis, teine nagu poleks koormust saanudki. Õnneks siiski pika jooksu peale sai nac seegi ja ehk areneb järele teisele jalale lõpuks-päris närvi ajavad selle siseareeni ringid nyyd hiljem-peab selle pärast nyyd kannatama ja jala asendit koguaeg jooksu ajal sättima ja meelde tuletama
Kokku siis laupäeva jooksul 47,4km jooksu, mingi ca 4 tunni kanti, kuna pikk jooks oli tõesti aeglane - keskmine pulss 137
Homme peab välja puhkama, et esmaspäeval jaksaks end liigutada, sisi õnneks lyhemad ja kiiremad kiirendused, nii et hoopis teist masti trenn, mis annab veel aega taastumiseks.
Et siis hommikul pikad kiirendused, poole vähem eesmärgist
ja õhtul nac üle 3tunni jooksu mägisel rajal, lõpp läks ikka päris aeglaseks aga jaksu oleks veelgi olnud. nagu viimasel ajal ikka, üks jalg väsis, teine nagu poleks koormust saanudki. Õnneks siiski pika jooksu peale sai nac seegi ja ehk areneb järele teisele jalale lõpuks-päris närvi ajavad selle siseareeni ringid nyyd hiljem-peab selle pärast nyyd kannatama ja jala asendit koguaeg jooksu ajal sättima ja meelde tuletama
Kokku siis laupäeva jooksul 47,4km jooksu, mingi ca 4 tunni kanti, kuna pikk jooks oli tõesti aeglane - keskmine pulss 137
Homme peab välja puhkama, et esmaspäeval jaksaks end liigutada, sisi õnneks lyhemad ja kiiremad kiirendused, nii et hoopis teist masti trenn, mis annab veel aega taastumiseks.
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksustiil,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
pulss,
sport,
treening,
trenn
06 märts 2009
Helsingi maraton 2009, vol1 (15.08.2009)
15.august.2009
Hetkeseisuga siis käisin üle nimekirja meie põhjanaabri maratonil suvel osalevatest eestlastest. Ilmselt see nimekiri veel täieneb (tahaks loota!) ja võimalik, et mõned jäid kahe silma vahele :(. Võib teada anda, kui keegi näeb end puudu olevat. Üritan tasapisi kajastada ka teisi maratone ja nendel osalejaid :P
Järjestus siis Eesti Maratonide edetabeli 2008 aegade põhjal (www.hermesclub.ee):
(Kui lisandub 2009a eesti maratonide edetabelisse inimesi, siis hakkavad need ka nimekirjades figureerima)
1. 265 Nirgi Ailar Estonia Miehet yleinen 3:05:14
2. 1730 Atonen Meelis VAK Staier Miehet yleinen 3:16:55
3. 1276 Ruul Rünno Elioni Spordiklubi Miehet yleinen 3:23:08
4. 1719 Kuusik Maie Lillepallid Naiset 35v 3:28:43
5. 1638 Kaubi Ulvar Estonia Miehet yleinen 3:52:22
6. 1603 Kokk Kristo Estonia Miehet yleinen 3:55:17
7. 583 Kokk Urmas Estonia Miehet 45v 3:55:35
8. 562 Suurkuusk Andres Estonia Miehet 45v 3:57:35
9. 1604 Kadai Tanel Estonia Miehet yleinen 4:55:07
10.1838 Alver Ott Estonia Miehet yleinen
11.1254 Kaasik Avo Estonia Miehet yleinen
12.1286 Lõuke Bert Estonia Miehet yleinen
13.1829 Sildmäe Siim SK Leksi 44 Miehet yleinen
14.1652 Tikva Indrek Estonia Miehet yleinen
15.1287 Vill Urmas Estonia Miehet yleinen
16.620 Väester Anni Estonia Naiset yleinen
Nii et hetkel leidsin siia nimekirja 16 eestlast. Suht vähe, nii lähedal toimuva maratoni jaoks aga sinna veel aega on ka ju! Kiirustage kodanikud maratoonarid! :D
Hetkeseisuga siis käisin üle nimekirja meie põhjanaabri maratonil suvel osalevatest eestlastest. Ilmselt see nimekiri veel täieneb (tahaks loota!) ja võimalik, et mõned jäid kahe silma vahele :(. Võib teada anda, kui keegi näeb end puudu olevat. Üritan tasapisi kajastada ka teisi maratone ja nendel osalejaid :P
Järjestus siis Eesti Maratonide edetabeli 2008 aegade põhjal (www.hermesclub.ee):
(Kui lisandub 2009a eesti maratonide edetabelisse inimesi, siis hakkavad need ka nimekirjades figureerima)
1. 265 Nirgi Ailar Estonia Miehet yleinen 3:05:14
2. 1730 Atonen Meelis VAK Staier Miehet yleinen 3:16:55
3. 1276 Ruul Rünno Elioni Spordiklubi Miehet yleinen 3:23:08
4. 1719 Kuusik Maie Lillepallid Naiset 35v 3:28:43
5. 1638 Kaubi Ulvar Estonia Miehet yleinen 3:52:22
6. 1603 Kokk Kristo Estonia Miehet yleinen 3:55:17
7. 583 Kokk Urmas Estonia Miehet 45v 3:55:35
8. 562 Suurkuusk Andres Estonia Miehet 45v 3:57:35
9. 1604 Kadai Tanel Estonia Miehet yleinen 4:55:07
10.1838 Alver Ott Estonia Miehet yleinen
11.1254 Kaasik Avo Estonia Miehet yleinen
12.1286 Lõuke Bert Estonia Miehet yleinen
13.1829 Sildmäe Siim SK Leksi 44 Miehet yleinen
14.1652 Tikva Indrek Estonia Miehet yleinen
15.1287 Vill Urmas Estonia Miehet yleinen
16.620 Väester Anni Estonia Naiset yleinen
Nii et hetkel leidsin siia nimekirja 16 eestlast. Suht vähe, nii lähedal toimuva maratoni jaoks aga sinna veel aega on ka ju! Kiirustage kodanikud maratoonarid! :D
imelik seis
Eilne trenn pani veidi mõtlema - kiirus on paranenud aga mis seis vastupidavusega on?
1-2sek km le aeglasemalt 21,3km kui viimati ja lõpus kange, samas eesmärk oli 4-5sek kiiremini joosta s.o. kaotus 5-7sek km-le. keskmine pulss 154, mis on madalam kui eelmine kord. Sammusagedus langes lõpus liialt ja kuidagi ei suutnud tõsta - see on asi, millega peab lähematel nädalatel tugevat tööd tegema.
Panen kirja plussid ja miinused ja mõtlen nac...
Eile miinused:
1. üleeile oli 4x1km kiirelt s.o. tugev trenn ja mingi väsimus jalgades veel eelmisest päevast.
2. lõpp oli raske, just viimased 5-6km -
a.kas see on tingitud punktist 1?
b.vasak jalg oli valus alguses (pöid rohkem ja sääreluu õrnalt) ja parem väsis just-jooksin suure osa rajast ühe jala peal ilmselt ise aru saamata, kas sellepärast? lihtsalt lihas väsis ära ja samas siseringil jooksmine lisas veel just sellele jalale lisakoormust... hmm, võimalik...
3.Rahulolekupulss on viimase paari nädalaga ka korralikult välja puhates 10lööki kõrgem kui varem. (panen järgmiste nädalate jooksul rohkem rõhku nüüd just pikematele jooksudele)
4. sammusagedus langes
5. punktid 1 ja 2 koos
6. punktid 1 ja 2 ja 3 ja 4 koos?
Eile plussid:
1. Tegelikult oli alguse 15km ikka väga head ja kiired ja kerged-paremini isegi kui eesmärk oli, samas pulss oli hea madal.
2.Kui sama tempoga maraton läbida, siis tuleks ajaks just piisav aeg Otepää-Tartu võiduks või vähemalt 2kohaks kindlalt, kui samade tulemustega mehed oleksid kohal, kes eelmine aasta.
Kokkuvõtteks:
miinused on kõik seotud kas eelmise tugeva trenni või jalavaluga, mida annab kõike ehk vältida. plusse on vähem aga kiirus on parem - 2-3pikka jooksu veel enne maratoni ja vastupidavusega ei tohiks probleemi olla-meelde tuletatud!
Järeldused:
enne maratoni teen 2päeva kergemalt ja olen värskem ning jalg ka puhkab nac valust ja võistlusmomendis olen alati palju paremini jooksnud, nii et tegelikult on seis ikkagi hea! Kopenhaagenini on aega ja kiirus paraneb, peab üritama vastupidavust hoida ning parandada veel ning töö jooksustiiliga. Aeg 2:50-2:55 on veel täiesti silme ees selleks ajaks (min eesmärk alla3:00 igati reaalne). ja Tartus ei tohi end liialt kulutada ning peaks eesmärgiks võtma aja 3:05-3:10 vahele. ok, vaatab siis mis selles asjas edasi saab :D:P
1-2sek km le aeglasemalt 21,3km kui viimati ja lõpus kange, samas eesmärk oli 4-5sek kiiremini joosta s.o. kaotus 5-7sek km-le. keskmine pulss 154, mis on madalam kui eelmine kord. Sammusagedus langes lõpus liialt ja kuidagi ei suutnud tõsta - see on asi, millega peab lähematel nädalatel tugevat tööd tegema.
Panen kirja plussid ja miinused ja mõtlen nac...
Eile miinused:
1. üleeile oli 4x1km kiirelt s.o. tugev trenn ja mingi väsimus jalgades veel eelmisest päevast.
2. lõpp oli raske, just viimased 5-6km -
a.kas see on tingitud punktist 1?
b.vasak jalg oli valus alguses (pöid rohkem ja sääreluu õrnalt) ja parem väsis just-jooksin suure osa rajast ühe jala peal ilmselt ise aru saamata, kas sellepärast? lihtsalt lihas väsis ära ja samas siseringil jooksmine lisas veel just sellele jalale lisakoormust... hmm, võimalik...
3.Rahulolekupulss on viimase paari nädalaga ka korralikult välja puhates 10lööki kõrgem kui varem. (panen järgmiste nädalate jooksul rohkem rõhku nüüd just pikematele jooksudele)
4. sammusagedus langes
5. punktid 1 ja 2 koos
6. punktid 1 ja 2 ja 3 ja 4 koos?
Eile plussid:
1. Tegelikult oli alguse 15km ikka väga head ja kiired ja kerged-paremini isegi kui eesmärk oli, samas pulss oli hea madal.
2.Kui sama tempoga maraton läbida, siis tuleks ajaks just piisav aeg Otepää-Tartu võiduks või vähemalt 2kohaks kindlalt, kui samade tulemustega mehed oleksid kohal, kes eelmine aasta.
Kokkuvõtteks:
miinused on kõik seotud kas eelmise tugeva trenni või jalavaluga, mida annab kõike ehk vältida. plusse on vähem aga kiirus on parem - 2-3pikka jooksu veel enne maratoni ja vastupidavusega ei tohiks probleemi olla-meelde tuletatud!
Järeldused:
enne maratoni teen 2päeva kergemalt ja olen värskem ning jalg ka puhkab nac valust ja võistlusmomendis olen alati palju paremini jooksnud, nii et tegelikult on seis ikkagi hea! Kopenhaagenini on aega ja kiirus paraneb, peab üritama vastupidavust hoida ning parandada veel ning töö jooksustiiliga. Aeg 2:50-2:55 on veel täiesti silme ees selleks ajaks (min eesmärk alla3:00 igati reaalne). ja Tartus ei tohi end liialt kulutada ning peaks eesmärgiks võtma aja 3:05-3:10 vahele. ok, vaatab siis mis selles asjas edasi saab :D:P
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksustiil,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
pulss,
sport,
treening,
trenn
02 märts 2009
Nonii, nüüd on jama!
Noo oli vaja seal treppidel joosta... krrrt.
Varem olin ju kindlalt välja öelnud, et ei lähe 100% 36. Otepää-Tartu maratonile...
....ja nüüd....
...on hammas verel ning tahtmine minna.
Et siis väljavõte Hermesclubi lehelt kalendriplaanist: http://www.hermesclub.ee/kalender/2009/kalender_0903.htm
Sportinfo lehelt eelmise aasta ürituse tutvustus: http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/430/
ja eelmise aasta tulemused: http://www.hermesclub.ee/protokollid/2008/08_otepaa_tartu.htm
Ning juba olengi treeningplaani kallal ja vaatan, kuhu see jooks nüüd mahutada küll annaks :D Selles mõttes, et spetsiaalset ettevalmistust selleks ürituseks ei plaani aga pigem asendan ühe pika jooksu maratonitempos selle üritusega +10-20sek/km -le aeglasemaks tempo maratoni võistlustempost, et päris ära end ei tapaks ning saaks ka ümbrust nautida mõnusas aeroobses tempos joostes. Peab veel leidma endale "kaine" autojuhi, kell viitsimist kaasa loksuda ja joota-sööta :D
Eks ta selline natike ekstreemüritus ilmselt ole elava liiklusega teel joosta aga vaheldus ikka ja vaja ju sellist võistlusmomenti ka vahel sisse tuua. Palju neid jooksjaid seal pole aga vaadates eelmise aasta tulemusi, oleks täiesti ok mingi esimese-teise koha piirimail joosta, tapma päris end ei läheks. Eesmärk siiski teha üks pikem trenn ja üritaks näiteks viimased 10km joosta maratonitempos või kiiremini aga noh, eks seda veel vaatab ja mõtleb.
igatahes hetkeseisuga on otsus tehtud ja vaatab, mis edasi saab!
Jälle tuli mängu mu äraarvamatus - ühel hetkel teen üht ja siis äkki olen juba mujal tegutsemas aga selline ma juba olen. Trenni kõrvalt jääb vist energiat liialt üle :D:P
Et siis hetkeseisuga (ei luba enam midagi kindlalt, ei tea mis mõtted jälle võivad pähe karata) on selle aasta plaanis 4maratoni + siis muud rahvaspordiyritused :D
Et siis:
28.märts.2009: 36. Otepää-Tartu maraton
24.mai.2009: Copenhageni maraton 2009
15.august.2009: Helsingi maraton 2009
Sl Õhtule rahvajooksu raames ka 2009, kuskil sügisel :D
Varem olin ju kindlalt välja öelnud, et ei lähe 100% 36. Otepää-Tartu maratonile...
....ja nüüd....
...on hammas verel ning tahtmine minna.
Et siis väljavõte Hermesclubi lehelt kalendriplaanist: http://www.hermesclub.ee/kalender/2009/kalender_0903.htm
Sportinfo lehelt eelmise aasta ürituse tutvustus: http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/430/
ja eelmise aasta tulemused: http://www.hermesclub.ee/protokollid/2008/08_otepaa_tartu.htm
Ning juba olengi treeningplaani kallal ja vaatan, kuhu see jooks nüüd mahutada küll annaks :D Selles mõttes, et spetsiaalset ettevalmistust selleks ürituseks ei plaani aga pigem asendan ühe pika jooksu maratonitempos selle üritusega +10-20sek/km -le aeglasemaks tempo maratoni võistlustempost, et päris ära end ei tapaks ning saaks ka ümbrust nautida mõnusas aeroobses tempos joostes. Peab veel leidma endale "kaine" autojuhi, kell viitsimist kaasa loksuda ja joota-sööta :D
Eks ta selline natike ekstreemüritus ilmselt ole elava liiklusega teel joosta aga vaheldus ikka ja vaja ju sellist võistlusmomenti ka vahel sisse tuua. Palju neid jooksjaid seal pole aga vaadates eelmise aasta tulemusi, oleks täiesti ok mingi esimese-teise koha piirimail joosta, tapma päris end ei läheks. Eesmärk siiski teha üks pikem trenn ja üritaks näiteks viimased 10km joosta maratonitempos või kiiremini aga noh, eks seda veel vaatab ja mõtleb.
igatahes hetkeseisuga on otsus tehtud ja vaatab, mis edasi saab!
Jälle tuli mängu mu äraarvamatus - ühel hetkel teen üht ja siis äkki olen juba mujal tegutsemas aga selline ma juba olen. Trenni kõrvalt jääb vist energiat liialt üle :D:P
Et siis hetkeseisuga (ei luba enam midagi kindlalt, ei tea mis mõtted jälle võivad pähe karata) on selle aasta plaanis 4maratoni + siis muud rahvaspordiyritused :D
Et siis:
28.märts.2009: 36. Otepää-Tartu maraton
24.mai.2009: Copenhageni maraton 2009
15.august.2009: Helsingi maraton 2009
Sl Õhtule rahvajooksu raames ka 2009, kuskil sügisel :D
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
maraton,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport,
treening,
trenn
01 märts 2009
Sportlik laupäev ja super enesetunne
Peale eilset sportliku laupäeva on enesetunne SUPER. Nagu alati tähele olen pannud, on järgmine päev peale tugevamat trenni või võistlust enesetunne väga hea ja peale puhkepäeva on kehas nõrkus ja ei jaksa midagi teha. Igatahes eilne mõjus küll hästi!
Statistikast niipalju, et koos soojendus-lõdvestus-trepijooksu -õhtuse taastava jooksuga jagus km-eid 40,3km. Hommikune trepijooksu keskmine pulss tuli 150, max hetkedel 160 (esimeste ringide trepid ja rahulikematel sirgetel langes alguses 150 kanti, lõpupoole min 136-140vahel).
Kokku tõusumeetreid 495m. Ilm selline mõnus -4kraadi, ainult väike vastutuul läks tugevamaks jooksu ajal just taastavatel lõikudel (aga see võis ka tunduda väiksest väsimusest :D). Ainuke asi, mille kallal norida võib, on see, et ei kujutanud ette, kui rasked need trepid ikka oll võivad ja keskmine kiirus sellepärast palju aeglasem, kui eeldasin 40-50 vahet koguni.
Täiesti kõndima võtsid trepid siis kui kolmveerand maast oli läbitud ja siis langes ka keskmine tempo drastiliselt muidugi sellepärast. Peab vist uuesti hakkama tegema vahepeal soiku jäänud jõutrenni raskustega.
muidu oli ok üritus ja seltskond oli ka mõnus ja lahe, teinekordki koos...
õhtune kerge jooks siis mõnusalt 16,1km pooleteise tunniga, keskmine pulss 136, tõusumeetreid jagus seekord 70m, ei teinud seda ka just väga siledal aga siin sütiste ümbruses leiab ikka ju mägesid ja siledat maad raske leida :D Ja energiat jagus lõpuni - trepid on just saladusliku jõu ja energia allikad, enesetunne super!
Pilte ja juttu asja kohta veel:
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/patkuli-challenge-vol-1-check.html
http://42km195m.blogspot.com/2009/02/patkuli-valjakutse-sai-vastu-voetud.html
Statistikast niipalju, et koos soojendus-lõdvestus-trepijooksu -õhtuse taastava jooksuga jagus km-eid 40,3km. Hommikune trepijooksu keskmine pulss tuli 150, max hetkedel 160 (esimeste ringide trepid ja rahulikematel sirgetel langes alguses 150 kanti, lõpupoole min 136-140vahel).
Kokku tõusumeetreid 495m. Ilm selline mõnus -4kraadi, ainult väike vastutuul läks tugevamaks jooksu ajal just taastavatel lõikudel (aga see võis ka tunduda väiksest väsimusest :D). Ainuke asi, mille kallal norida võib, on see, et ei kujutanud ette, kui rasked need trepid ikka oll võivad ja keskmine kiirus sellepärast palju aeglasem, kui eeldasin 40-50 vahet koguni.
Täiesti kõndima võtsid trepid siis kui kolmveerand maast oli läbitud ja siis langes ka keskmine tempo drastiliselt muidugi sellepärast. Peab vist uuesti hakkama tegema vahepeal soiku jäänud jõutrenni raskustega.
muidu oli ok üritus ja seltskond oli ka mõnus ja lahe, teinekordki koos...
õhtune kerge jooks siis mõnusalt 16,1km pooleteise tunniga, keskmine pulss 136, tõusumeetreid jagus seekord 70m, ei teinud seda ka just väga siledal aga siin sütiste ümbruses leiab ikka ju mägesid ja siledat maad raske leida :D Ja energiat jagus lõpuni - trepid on just saladusliku jõu ja energia allikad, enesetunne super!
Pilte ja juttu asja kohta veel:
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/patkuli-challenge-vol-1-check.html
http://42km195m.blogspot.com/2009/02/patkuli-valjakutse-sai-vastu-voetud.html
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
pulss,
sport,
treening,
trenn
28 veebruar 2009
Täitsa ok yritus oli
Et siis Äripäeva Maratonitiimi tänasest üritusest jutt.
Mõnus oli joosta, trepid olid küll rasked ja väsitavad aga arvata oli, pole tõususid ka eriti teinud - peaks nendele natike rohkem rõhku panema edaspidi. Harjumatu jalalihastele ja võõras see trepijooks aga seda enam nauditavad olid allamäe otsad :P
Energiat peale jooksu küllaga üle ja õhtul saab kindlasti teha veel mingi kerge 12-15km mõnusas tempos. Jalad ja keha selleks valmis ja eks see kiirendab ka taastumist. Taastavad jooksud ju selle eesmärgiga ongi!
Õhtu poole ehk täpsem analyys ja mõtted yrituse kohta, praegu peab poodidesse shoppama minema - vaja ju jooksust saadud energiat kuskile kulutada!
Edu teistelegi osalistele ja kaaskannatajatele! :D:P
Mõnus oli joosta, trepid olid küll rasked ja väsitavad aga arvata oli, pole tõususid ka eriti teinud - peaks nendele natike rohkem rõhku panema edaspidi. Harjumatu jalalihastele ja võõras see trepijooks aga seda enam nauditavad olid allamäe otsad :P
Energiat peale jooksu küllaga üle ja õhtul saab kindlasti teha veel mingi kerge 12-15km mõnusas tempos. Jalad ja keha selleks valmis ja eks see kiirendab ka taastumist. Taastavad jooksud ju selle eesmärgiga ongi!
Õhtu poole ehk täpsem analyys ja mõtted yrituse kohta, praegu peab poodidesse shoppama minema - vaja ju jooksust saadud energiat kuskile kulutada!
Edu teistelegi osalistele ja kaaskannatajatele! :D:P
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport,
treening,
trenn
27 veebruar 2009
täna ja homme
Täna ja homme siis rasked päevad ees, vaatab kuidas nendega kulgeb :D
Täna siis kiirustrenn ja homme pikk jooks Toompea mägedes Äripäeva Maratonitiimi üritusel :P
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
See homne asi on päris hea - väike võistlusmoment sees ja aitab ergutada ja tempot hoida, samas saab mäge võtta - ühesõnaga selline tugev Keenia fartlek :D eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab! Loodetavasti ikka homme jaksu on peale tänast tugevat kiirusetrenni...
Täna siis kiirustrenn ja homme pikk jooks Toompea mägedes Äripäeva Maratonitiimi üritusel :P
http://apmaraton.blogspot.com/2009/02/veebruari-spetziell-patkuli-challenge.html
See homne asi on päris hea - väike võistlusmoment sees ja aitab ergutada ja tempot hoida, samas saab mäge võtta - ühesõnaga selline tugev Keenia fartlek :D eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab! Loodetavasti ikka homme jaksu on peale tänast tugevat kiirusetrenni...
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport
25 veebruar 2009
Mõnusalt väsinud
Ehh jalad eelmistest tugevatest trennipäevadest veel all õrnalt valusad aga mõnus enesetunne on, ilusti läinud trennide üle.
esmaspäeval siis sai 12x200m 800m tempos tehtud. jõudsin joosta aga veidi kiirust oli vahepeal kaduma läinud, kuna jalg valus ja lihased pole veel harjunud uuema jooksustiiliga. nii et veidi kaotasin ajas/kiiruses eesmärgile aga pole hullu, arusaadav :P kokku siis 12,3km
Eile siis hommikul 10km veidi kiiremas tempos jooksu, veidi üle 41min, 4sek kiirem km aeg kui 2nädalat tagasi, mis on norm näitaja. keskmine pulss 159, max 161 (mõnel üksikul hetkel 162). Jõudu ja kiirust oli küll, ok. Peale jooksu tehtud straded näitasid üldist kiiruse paranemist uuesti, igati ok.
ainult õhtune kerge sörk 10km väljas libedal teel oli lõpus suht raskem ja peaaegu oleks seal jala välja väänanud, ikka väga ohtlik libedaga. kokku siis 26km
täna-homme ootamas ees kergemad taastavad jooksud ning reedel võtan korra veel kiiruse ette ja laupäeval balti jaama juurde Äripäeva Maratonitiimi üritusele :D:P. plaan ca 30km läbida seal ning õhtul taastavale 10-15km jooksule
esmaspäeval siis sai 12x200m 800m tempos tehtud. jõudsin joosta aga veidi kiirust oli vahepeal kaduma läinud, kuna jalg valus ja lihased pole veel harjunud uuema jooksustiiliga. nii et veidi kaotasin ajas/kiiruses eesmärgile aga pole hullu, arusaadav :P kokku siis 12,3km
Eile siis hommikul 10km veidi kiiremas tempos jooksu, veidi üle 41min, 4sek kiirem km aeg kui 2nädalat tagasi, mis on norm näitaja. keskmine pulss 159, max 161 (mõnel üksikul hetkel 162). Jõudu ja kiirust oli küll, ok. Peale jooksu tehtud straded näitasid üldist kiiruse paranemist uuesti, igati ok.
ainult õhtune kerge sörk 10km väljas libedal teel oli lõpus suht raskem ja peaaegu oleks seal jala välja väänanud, ikka väga ohtlik libedaga. kokku siis 26km
täna-homme ootamas ees kergemad taastavad jooksud ning reedel võtan korra veel kiiruse ette ja laupäeval balti jaama juurde Äripäeva Maratonitiimi üritusele :D:P. plaan ca 30km läbida seal ning õhtul taastavale 10-15km jooksule
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksustiil,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
treening,
trenn
17 veebruar 2009
Raske esmaspäev...
uhh, täna oli siis 8x400m 60sekundise sörkpausiga 1500m tempos ja võiks panna hinde 4-
Kiirus oli liiga suur alguses veidike ja pidin peale 5ndat kiirendust tegema 2min kõnnipausi, lihtsalt jalgades kiirus/jõud langes liialt. ei suutnud ikka aeglasemat jooksukiirust hoida, oh mind küll... lõpuks oligi keskmine kiirenduste 1km/kiirus koguni 7sek kiirem, kui eesmärgiks oli aga iseenesest näitab see siiski ka kiiruse ja vormi väikest kasvu, mis on juba väga in! :P
Tegelikult ma usun, et mu 1500m kiirus võikski selline olla või isegi parem aga lihtsalt pikamaajooksjana on kiirus unarusse jäänud, mis nüüd hakkab tasapisi taastuma/arenema oma "õigetele radadele" :D:P Maks pulsi venitasin siis seekord 165peale välja, noo krt, kuidagi ei saa seda üles, isegi kiirelt joostes. :(
Vaatab, kuu lõpuks tahaks veel vähemalt 5sek sellest km/kiirusest "haugata". Veel aega arenemiseks 96päeva ja mõningad minutid, järgmiseks maratoniks ju.
Kiirus oli liiga suur alguses veidike ja pidin peale 5ndat kiirendust tegema 2min kõnnipausi, lihtsalt jalgades kiirus/jõud langes liialt. ei suutnud ikka aeglasemat jooksukiirust hoida, oh mind küll... lõpuks oligi keskmine kiirenduste 1km/kiirus koguni 7sek kiirem, kui eesmärgiks oli aga iseenesest näitab see siiski ka kiiruse ja vormi väikest kasvu, mis on juba väga in! :P
Tegelikult ma usun, et mu 1500m kiirus võikski selline olla või isegi parem aga lihtsalt pikamaajooksjana on kiirus unarusse jäänud, mis nüüd hakkab tasapisi taastuma/arenema oma "õigetele radadele" :D:P Maks pulsi venitasin siis seekord 165peale välja, noo krt, kuidagi ei saa seda üles, isegi kiirelt joostes. :(
Vaatab, kuu lõpuks tahaks veel vähemalt 5sek sellest km/kiirusest "haugata". Veel aega arenemiseks 96päeva ja mõningad minutid, järgmiseks maratoniks ju.
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pulss,
treening,
trenn
16 veebruar 2009
Kirjandus... vol3
Eile telekast suusatamist poole silmaga vaadates ja mõnusalt oleskledes...
...lugesin läbi 2raamatut, mis sai neljapäeval tellitud ja reedel pärale jõudsid sellisest netiraamatupoest nagu Raamatukoi - http://www.raamatukoi.ee/ (varasemate kolimistega endal kuskile kaduma läinud raamatud).
1. Mauno Saari "Lasse Viren"

"Soome noorema põlve lehemehe ja kirjaniku raamat oma maa jooksukuulsusest, neljakordsest olümpiavõitjast -- Müncheni ja Montreali 5000 ja 10 000 m kulla omanikust --, Moskva mängude 10 000 m viiendast mehest, kes pole veel oma jooksukarjääri lõpetanud. 1979. aastal määrati Mauno Saarile teose eest riiklik publitsistikapreemia. "
Jutt siis ühe kunagi Soome tippjooksja elust ja treeningust. Kui tema treeningust tähele panna, siis oli sellest enamus kuudel 70% või vähem aeroobset jooksu, mis oli tema puhul pulsiga alla 140 jooksmine, ülejäänud oli siis hapnikuvõlas või kiirem jooks - anaeroobne, jõud kiirus jne... Jäi meelde ka ühe treeningu täpnse kirjeldus - 30km jooksu tempoga 3.10min/km, mille sees mitmeid 1km pikkusi kiirendusi kiirusega 3:00min/km või alla... Sinnamaani oleks veel tükk tee minna :D ja algajatel ei tasu järgi proovida :D
2. Paavo Karikko, Mauno Koski "Paavo Nurmi"
«Kui Kolehmainen oli soomlastest esimene, siis Paavo Johannes Nurmi oli kahtlemata suurim. Mitte miski viimastel aastakümnetel maailma jooksuradadel toimunust ei või mingil juhul ähmastada, hävitamisest rääkimata, selle sportlase suurust, kes oli paleus, keda jäljendasid jooksumeistrite noored sugupõlved.»
Veel ühest Soome tippjooksjast siis jälle, suht huvitav lugemisvara.
3. Üks raamat veel aga see veel pooleli ja sellest siis järgmisel korral... :P
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
kirjandus,
pikamaajooks,
pulss,
raamat,
raamatud
14 veebruar 2009
Pikk jooks...
Väike väsimus kehas veel eelmisest trennidest, samas vastupidavust piisavalt ja alles viimased 2-3km olid rasked ja aegalsemad. Tegelikkuses siis tegin väga mägisel rajal (ja suht libedal ka kohati, arvestades praegust ilma arusaadav...) 36km ja suht kerge tempoga 140keskmise pulsiga 3tundi ja 15min pikema jooksu. Tõusumeetreid kogunes nac üle 400m, mis teeks nagu oleks kogu 36km ulatuses olnud pidev tõus ca 1,1%. Sellise kerge tempoga aga mägisel rajal oleks 42km aeg tulnud kuskile 3:50kanti aga noh, 42km polnud ka eesmärgiks täna... Jalgades kiiruseks eriti jõudu polnud aga jõudu-vastupidavust piisavalt, eks homme taastub kerge sõrgiga hommikul ja ülehomme õhtuni ka, siis peaks jälletugevam kiirusetrnn tulema.
Ahjaa, jooksu tegi veidi raskemaks ka miinuskraadid täna, kuna veeseljakoti joogiotsik külmus lõpuks peale 23km ära ja enam juua ei saanud aga lisaraskus oli ju ikka seljas :D nii et tavalisele jooksukaalule võib täna lisada ca 3kg lisaks - see oli just plussiks tänasele trennile - andis jalgadele jõudu, eriit mägedes...
Ja ylla ylla, eriti ei higistanudki aga kaal oli tavalisest kaalust koguni 2kg vähem, peale jooksu-66kg juures. polnud ka ime et lõpuks tempo langes :D
Ahjaa, jooksu tegi veidi raskemaks ka miinuskraadid täna, kuna veeseljakoti joogiotsik külmus lõpuks peale 23km ära ja enam juua ei saanud aga lisaraskus oli ju ikka seljas :D nii et tavalisele jooksukaalule võib täna lisada ca 3kg lisaks - see oli just plussiks tänasele trennile - andis jalgadele jõudu, eriit mägedes...
Ja ylla ylla, eriti ei higistanudki aga kaal oli tavalisest kaalust koguni 2kg vähem, peale jooksu-66kg juures. polnud ka ime et lõpuks tempo langes :D
Märksõnad:
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pikk jooks,
pulss,
sport,
treening,
trenn
11 veebruar 2009
Jesss...
Päris hästi läks tänane jooks. üritasin hoida sammu tihedust suurena, see mu põhiviga, et liiga pikk ja aeglane samm, pool maad õnnestus ikka päris tihe hoida lõpuks veidi langes. Tavalise 80se tiheduse asemel tuli seekord keskmiseks 84 ja poole maa peal isegi 86. peab veel sellega vaeva nägema aga iseenesest algus tehtud ja ok.
Ainuke jama asja juures, et suure varba all ikka päris korralik ja väga valus verivill, ei teagi kohe kuidas homme joosta saab aga noh, eks see selgub homme. Vajadusel saab nac teipida ja eks vaatab kui aeg käes, pole mõtet ennem muretseda.
Et seekord siis selline keskmise pikkusega jooks 21,3km siseareenil (pluss veel siis 2km soojenduseks ja 1km lõdvestuseks lisaks) aeg veitsa üle pooleteise tunni, keskmine kiirus 4:25, keskmine pulss 156, seal kandis kõikus siis enamus jooksu ajast, max 160 viimasel lõpuspurdil :D Maratoni ajaks oleks sama tempoga tulnud kuskil 3:06-3:07.
Iseenesest rahul asjaga ja homme ka raske kiirendustega jooks ees ootamas, ruttu siis puhkama!
Kirjandusest pole vist mahti ega jaksu ennem nädalavahetust kirjutada edasi :D
Ainuke jama asja juures, et suure varba all ikka päris korralik ja väga valus verivill, ei teagi kohe kuidas homme joosta saab aga noh, eks see selgub homme. Vajadusel saab nac teipida ja eks vaatab kui aeg käes, pole mõtet ennem muretseda.
Et seekord siis selline keskmise pikkusega jooks 21,3km siseareenil (pluss veel siis 2km soojenduseks ja 1km lõdvestuseks lisaks) aeg veitsa üle pooleteise tunni, keskmine kiirus 4:25, keskmine pulss 156, seal kandis kõikus siis enamus jooksu ajast, max 160 viimasel lõpuspurdil :D Maratoni ajaks oleks sama tempoga tulnud kuskil 3:06-3:07.
Iseenesest rahul asjaga ja homme ka raske kiirendustega jooks ees ootamas, ruttu siis puhkama!
Kirjandusest pole vist mahti ega jaksu ennem nädalavahetust kirjutada edasi :D
Märksõnad:
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
polar,
pulss,
raamat,
sport,
treening,
trenn
08 veebruar 2009
Kirjandus...
Huvitav, mis kirjandus on tavalise sportlase öökapi peal?
Ja jooksjal?
Avastasin, et koguni 2 raamatut hetkel pooleli, üks neist:

Gunnar Männik-u "Spordivigastused", mis sai täna ostetud ja on sirvimsel/uurimisel. Täitsa asjalik, kui endal mingid jamad kallal. et esimesi mõteid saada ja kuidas esimest ravi anda. Spordiarstile on ju enamasi pea kuu-paarine järjekord, kui just ei taha tasulist aega saada. Sellega nüüd see lugu, et tervis küll tähtsam ja peaks kohe arstile tormama aga noh inimesed ju teada.... ega ikka ei lähe kyll... ühesõnaga selles raamatust saab mõningaid mõtteid kindlasti. Kuigi oleks võinud veidi odavam olla muidugi :D

Ja teine, mis pooleli siis:
Paula Radcliffe "My sory so Far", raamat siis kirjutatud oma elust, heke ühe maailma parima naismaratoni jooksja poolt. Kui palju jamasid on tal olnud ja vigastusi ja ikka tipus... Veidi annab stiimulit endalegi vastu pidada ja võidelda! Hekel veel pooleli, nii et lõppu ei tea :P

Veel on voodi kõrval mimest kohast järjehoidjatega täidetud raamat, mis võiks enamus jooksjate laual olla kui piibel. Kui vaadata neti kirjutisi treeningutest, siis sellest raamatust on juttu pea igal pool. Tihti leiab netist kirjutisi, kumb on parem: Artur Lydiard vs Jack Daniels.
ja raama ise siis J. Daniels Phd "Running Formula", second edition. Raamatus siis juttu jooksja treeningu nippidest, nii keskmaamehele kui ultrajooksjale, kuidas treeningut üles ehitada ja millest see koosneb, kiiruste tabelid, mis kiirusega on õige parajasti trenni teha, kiirendusi, kordusi, tempokrosse, pikki krosse jne jne, ning ka erinevaid treeningplaane. Igati vinge raamat ja võib soovitada igaühele!
Nii, siis leidub siin veel terved aastakäigud ajakirju,
"Runners World", "Running Times", "Maraton & Beyond" kus leidub lugemist nii algajatele, kui edasijõudnutele ja kõigest muustki. Saab end kursis hoida muu maailma jooksuuudistega ja kaupadega. Igati tervitatav lugemisvara igaühele. Kõik need ajakirjad siis neti kaudu tellitud endale koju - ülihea asi see internet ikka ja netipoed. 10tugrikut asja väljamõtlejale :D
Ingliskeelsed raamatud selle eest tellitud sellisest eesti netiraamatupoest nagu Krisostomus - http://www.kriso.ee/ Kes sinna lehele vaatab, sel jäävad vist silmad kirjuks... millised võimalused, millised raamatud, tahaks kohe ja praegu kõiki tellida :D annab ikka uurida, mida tasuks esimese hooga tellida, mida mitte.
Igatahes vaadates raamaturiiuli poole, näen kohe esimese pilguga veel kolme-nelja sealt tellitud ingliskeelset raamatud ja mõned eestikeelsedki. Kuna hetkel ei viitsi enam voodist tõusta, siis jätkan selle teemaga homme...
...nagu ka homse treeningujuttuga, täna oli igatahes kerge päev trennis ja lõdvalt sai 9km läbitud, et homme jaksaks rohkem!
Homseni siis! unenäod tahavad juba varsti murdma hakata :D!
Ja jooksjal?
Avastasin, et koguni 2 raamatut hetkel pooleli, üks neist:

Gunnar Männik-u "Spordivigastused", mis sai täna ostetud ja on sirvimsel/uurimisel. Täitsa asjalik, kui endal mingid jamad kallal. et esimesi mõteid saada ja kuidas esimest ravi anda. Spordiarstile on ju enamasi pea kuu-paarine järjekord, kui just ei taha tasulist aega saada. Sellega nüüd see lugu, et tervis küll tähtsam ja peaks kohe arstile tormama aga noh inimesed ju teada.... ega ikka ei lähe kyll... ühesõnaga selles raamatust saab mõningaid mõtteid kindlasti. Kuigi oleks võinud veidi odavam olla muidugi :D

Ja teine, mis pooleli siis:
Paula Radcliffe "My sory so Far", raamat siis kirjutatud oma elust, heke ühe maailma parima naismaratoni jooksja poolt. Kui palju jamasid on tal olnud ja vigastusi ja ikka tipus... Veidi annab stiimulit endalegi vastu pidada ja võidelda! Hekel veel pooleli, nii et lõppu ei tea :P

Veel on voodi kõrval mimest kohast järjehoidjatega täidetud raamat, mis võiks enamus jooksjate laual olla kui piibel. Kui vaadata neti kirjutisi treeningutest, siis sellest raamatust on juttu pea igal pool. Tihti leiab netist kirjutisi, kumb on parem: Artur Lydiard vs Jack Daniels.
ja raama ise siis J. Daniels Phd "Running Formula", second edition. Raamatus siis juttu jooksja treeningu nippidest, nii keskmaamehele kui ultrajooksjale, kuidas treeningut üles ehitada ja millest see koosneb, kiiruste tabelid, mis kiirusega on õige parajasti trenni teha, kiirendusi, kordusi, tempokrosse, pikki krosse jne jne, ning ka erinevaid treeningplaane. Igati vinge raamat ja võib soovitada igaühele!
Nii, siis leidub siin veel terved aastakäigud ajakirju,
"Runners World", "Running Times", "Maraton & Beyond" kus leidub lugemist nii algajatele, kui edasijõudnutele ja kõigest muustki. Saab end kursis hoida muu maailma jooksuuudistega ja kaupadega. Igati tervitatav lugemisvara igaühele. Kõik need ajakirjad siis neti kaudu tellitud endale koju - ülihea asi see internet ikka ja netipoed. 10tugrikut asja väljamõtlejale :D
Ingliskeelsed raamatud selle eest tellitud sellisest eesti netiraamatupoest nagu Krisostomus - http://www.kriso.ee/ Kes sinna lehele vaatab, sel jäävad vist silmad kirjuks... millised võimalused, millised raamatud, tahaks kohe ja praegu kõiki tellida :D annab ikka uurida, mida tasuks esimese hooga tellida, mida mitte.
Igatahes vaadates raamaturiiuli poole, näen kohe esimese pilguga veel kolme-nelja sealt tellitud ingliskeelset raamatud ja mõned eestikeelsedki. Kuna hetkel ei viitsi enam voodist tõusta, siis jätkan selle teemaga homme...
...nagu ka homse treeningujuttuga, täna oli igatahes kerge päev trennis ja lõdvalt sai 9km läbitud, et homme jaksaks rohkem!
Homseni siis! unenäod tahavad juba varsti murdma hakata :D!
Märksõnad:
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
pulss,
raamat,
raamatud,
treening,
trenn
07 veebruar 2009
Jalg jälle naca valus..
Krrr jalg naca valus jälle ja pidi vasakut hoidma...
Seepärast ka parem väsis rutem ja raskem joosta... ja äraõukes polnd jõudu...
Igatahes sai keskmisi kiirendusi 7x800m 30sekundise sörkpausiga joostud, ja eesmärk sai täidetud nii kiiruse kui kordade poolest, lihtsalt veidi raskem oli, eriti lõpus. ja max pulss oli ikka ainult 164. Suht yhtlasel tulid, ca 3sek ainult kiirema ja aeglasema vahe. Esimese algus oli nac liiga kiire, peab õppima edaspidi alguses end veidi tagasi hoidma.
soojenduses, lõdvestuses kokku 12x strades-i ka lisaks. ja õhtul peaks väheke jõudu tegema nin jalgu masseerima, homme kerge trenn, et esmaspäevaks jälle löögivalmis olla :P
Seepärast ka parem väsis rutem ja raskem joosta... ja äraõukes polnd jõudu...
Igatahes sai keskmisi kiirendusi 7x800m 30sekundise sörkpausiga joostud, ja eesmärk sai täidetud nii kiiruse kui kordade poolest, lihtsalt veidi raskem oli, eriti lõpus. ja max pulss oli ikka ainult 164. Suht yhtlasel tulid, ca 3sek ainult kiirema ja aeglasema vahe. Esimese algus oli nac liiga kiire, peab õppima edaspidi alguses end veidi tagasi hoidma.
soojenduses, lõdvestuses kokku 12x strades-i ka lisaks. ja õhtul peaks väheke jõudu tegema nin jalgu masseerima, homme kerge trenn, et esmaspäevaks jälle löögivalmis olla :P
Märksõnad:
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
pikamaajooks,
polar,
pulss,
sport,
treening,
trenn
Tellimine:
Postitused (Atom)
