jama aga õnneks aega veel on

Et siis 2juunil sai vahepeal Leetu sõidetud ja sealt siis tagasi 4nda hilisõhtul jõutud. Hulgi kaloreid kulutatud autoroolis :D
Jama oli see, et Palangas, kena metsa vahel kergelt (alla 130pulsi) sörkides tuli valu kuskile vasakule kehapoolde, keerasin küll ringi ja vähendasin veel kiirust. valu küll vähenes aga järgi ei andnud. oleks pidanud muidugi tagasi jalutama aga noh, mind ju oodati ja oleks paanitsema hakatud, et kuhu jään väljamaal, metsa vahel, mets ilusaid naisi täis. eks siis kuidagi kulgesin lõpuni ja lollisti tegin. valu ei andnud järgi kõigi nende päevade jooksul - sügavamalt hingates, kui ka rappudes (kehvadel leedu-läti teedel) oli ikka jube valus. magada peaaegu ei saanudki, ehk veidike paremal küljel. aga kõik käigud/reisid sai siiski seal kohapeal tehtud. ainult jooksma ei läinud ja ujumine jäi ka ära.
Laupäeva hommikul sai käidud Pärnus kiirabis, seal tehti prooviks kopsupilti, mis oli täiesti puhas, ja mõõdeti-kuulati veidike ja arvati, et äkki on rinnakorvi lihastevahelised lihaskiud kuidagi põletikus ning sooviti päevas 3x400mg Ibumaxi süüa... Ühesõnaga targemaks ikka ei saanud. aga õnneks oli Laupäeval juba veidi kergem ja iga päevaga edaspidi läks paremaks.
Teisipäeval sai käidud sama asjaga perearsti juures, kes muidugi ei osanud ka midagi eriti pakkuda - kirjutas mingid kerged südametabletid igaks juhuks ja soovitas viirpuuõli tarvitada. Et sportlased pidavad kasutama neid asju ka enne ja pärast tugevat võistlust ning pole doping. hea jutt muidugi. siis mitmekordse küsimise peale tehti ka südamele EKG, mis mitte kuidagi ei tahtnud õnnestuda ja lõpuks võis lugeda sealt välja mingeid vasaku vatsakese jamasid aga kindel pole, kuna aparaat streikis. nu siis saadeti vereproovi, kuna see pidi kõige täpsemalt näitama, mis viga on. tutkit - selle järgi kõik näidud korras. ühesõnaga palju valu, palju rabelemist aga tulemust ei miskit - ikkagi ei tea, mis viga.
jama kui palju ja täistrennipaus põhimõtteliselt 7päeva. viimane piir, et vorm ei hakkaks kiiremalt langema. viimasest jalgrattasõidust muidugi veel enam aega tagasi - rattaralli 11päeva tagasi ja see oli juba paha. õnneks aega veel on Pühajärveni, nii et tasakesi alustades võib raja läbimiseni jõuda.

Rattaralli tehtud - ellu jäin aga....

Jube see oli, nagu mu sõber ütles - tal pole elu sees nii rasket ja piinarikast pingutust olnud. jooksumaraton on selle kõrval nohu. Ja jään täiesti temaga nõusse... juba raske - pole ju üldse mägedes sõitnud ja vahepeal pidin korra isegi rattalt maha tulema, et mäest üles saada :D ja enamus maast oli veel vastutuul kka....

ühesõnaga stardikanga alla jõudsin stardipaugust umbes 3min hiljem ja siis oli kuidagi raske tunne, et täna küll jaksu pole. kas ikka lõpetan... kuidagi seal vastutuules sõitsin, enamus ajast üksi. 10-15km sõidetud vaatan selja taha - kogu suur grupp sõidab minu tuules ja ma arvasin, et sõidan üksi :D siis läks hetkeliselt kogu tuju nulli ja äkki hakkasin vajuma, grupp läks mööda, teine, kolmas, neljas... pulss on alla 110. oot, neljanda grupi sabas sõitis sõber Turistiga. noo talle ju küll kaotada ei saa :D, siis sõmbasingi järgi grupile ja mu ainukesed grupisõidu ca 10km sellel rajal selle grupi sabas ja sõbraga juttu ajades ning rada kirudes läksidki. Need pinnatud teed on kõige jubedamad - mul veel alla kumm, mis mõeldud ainult asfaldle ja ca 130PSI-d sisse pandud. päris hullult raputas kerget ratast. nonnii aga kuhu sisi jutuga käingi - otepää TP-s läksin kahekesi ühe elioni dressis mehega (nägu verine - vist kukkunud) grupil eest ära päris tugeva tempoga vaheldumisi (sealt ka selle raja rekord 55km/h ühel hetkel mäest alla - vahepeal ei suutnud mäest alla sõites isegi 30kätte saada :D) tagasipöördekohas jõudsime ühele grupile järele ja jäin sinna lolli peaga paariks km passima ja sõitsin üksi edasi aga nojah enne pühajärvet jõudis sõbra grupp jälle järele ning seal ühel tõusul saigi rattalt maha tuldud ning jäin pikalt nendest maha. püüdsin enne otepääd kinni aga just enne tõusu tuli kett maha ja jälle jäin maha, sea sättides... üksi töötades jõudsin järgi Palu TP-s, kus läksin jälle mööda aga siis ei saanud geelipakke lahti enam kuidagi jakuidagi energia kadus - jõudsin mulle jälle järgi ja läksid mööda. sain siiski nad uuesti kätte ja mõned km enne elvat läksin lõlikult mööda, sealt alates oli tunne nagu jüri triatlonil - kõik olid nagu seisvad inimesed mu kõrval. õnneks lühikese raja omad ei seganud vaid andsid innustust lõpuni pingutada üksi. palju enam vastutuult ei olnud ja keskmine kiirus oli suur osa ajast üle 40.
lõpp, päästev lõpp. pole enam kindel kas tahan sinna sõitma minna - grupis sõites vahe üksi sõiduga, on ikka meeletu. heas grupis oleks ilmselt tunnikese kiiremini saanud aga samas sai hea kogemuse ja koormuse. teadmine, et mulle meeldib ikka jooksmine ja jooksumaratonid on tunduvalt lihtsamad. aru ma ei saa, mida inimesed kardavad jooksumaratonides eestis ja nii vähe osalejaid on aga sellisel raskel alal ja rajal nagu rattasõit, nii palju on?

apppi - varsti ju Rattaralli!!!

Eile sai jälle ratta asnedit testitud ning libistatud 50km poolteist tundi. keskmine pulss tuli 119 ja tõusu peal rohkem surudes max 135. alaselg jäi valusaks suht korralikult ja muidugi tagumik ka. aga seekord sain sõita isegi alumises asendis, mis varem oli võimatu. Poes pandi veel 1cm võrra lühem stemm kuna lühemaid polnud kohapeal. Tegelikult usun, et pärast rattarallit lasen tellida veel 3cm lühema sinna ja prooviks selle variandi ka ära, siis saab juba mingeid järeldusi tegema hakata. Ilmselt peab mingi hetk mõtlema ka uue, endale sobivama sadula otsimisele.
triatloni clip-on lenksud sai tellitud ning nüüd ootab nende kohale saabumist. ilmselt peaks ka eraldistardi kiivri muretsema, siis mõneks ajaks rahu majas.

aga ikkagi - rattaralli 133km suht raskel rajal ja minu jaoks hirmutavas suures rahvamassis (mis on kõige hullem) on ees ja väike kartus on hinges ning kasvamas. grupist hoian ilmselt kaugele ja üritan üksi sõita, mis oleks muidugi hea harjutus pühajärve triatloniks. eks vb vahepeal mõneks minutiks äkki puhkan grupi lõpus aga eriti ligidale neile minna ei julge. tegelt päris hea harjutus - pikk eraldistardis temposõit. see kord pakuks tulemuseks 4tundi ja 30min ning kõigi asjade täielikul õnnestumisel 4:10. eriti seda viimast aega ei usu ega looda, aga eks näis. stardis hoian viimases grupis ilmselt rahulikku joont ja ei rabele, et vältida igasuguseid kukkumisi.

peale ratast sai eile veel ujutud ka veica 4,1km veidi üle pooleteise tunni. 500m kaupa. hea loll, unustasin pooleks tunniks alguses võtme dussiruumi... ...aga õnneks oli võti alles ja siiani asjad ka olemas :P huhh, vedas!

Hommikul sai kergelt veloergomeetril lastud 48min, keskmise pulsiga 111.

...veel 2päeva ja rattaralli ootamas....
tundub, et peab pikas dressis sõitma, äkki peaks poest läbi käima ja vaatama, kas on korralikke riideid?