Käisid läbi sellised küsimused ühe mu blogiartikli kommentaariumist.
sai veidi mõeldud, et mix see pikk vastus sinna kommentaaridesse ikka jätta. et paneks siis selle juba korraliku jutuna siia eraldi ka kirja. veidike kohendatult muidugi.
---------------------->
Kuna sel aastal on nende luumurdudega 3-4kuud eemal oldud, siis lihtsalt ei julge enam väga konkreetseid plaane ette teha ja ennustada. kardan ära sõnuda. ja hetkel veel ei tunneta ka päris täpselt vormi ja kui hästi/kiirelt see paraneb. tegelikult on ju alles 2kuud trenni tehtud + paar nädalat käimise-jooksu segu alguses. Liiga lühike aeg, et põhjapanevaid järeldusi teha. Samas midagi hakkab juba tasapisi näha olema ja ytelgem ausalt, enesetunne on hea ja lootused on üle pika aja suht kõrgel!
hetke plaan on saada kätte kiirus, mille põhjal saab hakata laduma vastupidavuse vundamenti suuremate kiiruste ja eelkõige pikema maa kiiruse juures.
nagu uuema aja treeningufilosoofia ütleb - kui pole piisavat kiirust 10ks kilometriks, ei saa kiirelt joosta ka maratoni, kui pole piisavat kiirust läbimaks 5km, ei ole kiirust ka 10km-ks, jne jne... kuni maximaalse kiiruseni välja. kui ikka 100m jooksed 20sek, siis pole kuidagi võimalik joosta sama tempoga pikemat maad ja dadaa hea tulemus... Ühesõnaga - kui tahta joosta kiirelt pikka maad, peab olemas kiirus lühema maa jaoks. Eesmärgiks pole mitte lihtsalt rada läbi joosta rahulikult vaid, joosta iga kord paremini ja läbi selle tõsta eneseuhkust/kindlust, olla rõõmsam ja saada positiivseid emotsioone. elus liiga palju joostud, ei viitsi enam lihtsalt radasid läbi kulgeda ja tunda, et liigun edasi nii aegalselt kui tigu. See pigem tekitab negatiivseid emotsioone.
et kokkuvõtteks on eesmärk esimese hooga saada head jooksutulemused 800m ja 1500m - vb võistlen talvel ka mõnel sisevõistlusel aga otsest eesmärki pole ei võistluse suhtes ega ka aja suhtes - lihtsalt ei kujuta ette, kuhu jõuda võin, kuna suurem eesmärk ikkagi pikemad maad. Pole ka sellistel maadel kunagi võistelnud. Kui keegi küsiks loodetavaste tulemuste kohta nendel lühikestel maadel, siis jään vastuse võlgu aga luban vastata ümbes kuu kuni 2pärast, kui käes kiirem treeningperiood ja esimesed kontrollstardid. siis tulevad esimesed aegade pakkumised, luban seda! Järgmise kuu lõpus plaan ka teha koormustest, kust samuti ehk võib midagi välja lugeda. samas ei anna hetkel kiiruste tõstmise perioodil järgi ka vastupidavuses - 1x nädalas pikem jooks, üle nädala pikem ja aeglasem ning üle nädala veidi lühem aga kiirem (nagu oli sel pühapäeval). Igal korral üritan neid pikkasid jookse teha veidike kas kiiremaks või raskemaks (mäed). lähema paari nädala pärast tuleb järgmine periood, kus veidi need suhtarvud muutuvad - 2veidi pikemat jooksu nädalas (üks neist rahulikuma tempoga 130-140vahel ja teine siis nagu varem, kas pikem ja mägisem või keskmise pikkusega aga kiirem) ja ainult 2kiiremat põhitrenni aga selle eest ka tunduvalt kiiremat kui praegused lõigud. Detsembri keskel/lõpus läheb asi veel kiiremaks, kuni jaanuari lõpuni välja. Veebruaris hakkas uus periood, kus jälle alguses veidi aeglasem kiirus ning tuleb sisse ka mäkkejookse mõne aja pärast aga sellest juba kunagi hiljem.
Panen siia nüüd kirja hoopis teise lubaduse siin artiklis: jaanuari lõpus/veebrauari alguses toon siin blogis välja uue aasta eesmärgid - osaletavad võistlused ja loodetavad ajad/kohad! Sest selleks ajaks saab selgeks, kuhu võin jõuda ja mis eesmärgid võtta - saab teha ka teise koormusttesti ning selel põhjal treeninguid korrigeerida.
Kui rääkida võistlustest, siis vb osalen ka sellel aastal Vana-Aasta jooksul - vb lühemal, vb maratoni distantsil (ilmselt maratoni, kuna tol päeval on nagunii pikk jooks plaanis) aga mingit aega seal jooksma kindlasti ei lähe, kuna see tugeva treeningu pealt ja treeningjooksuna ikkagi. hetkevormiga ja arengu põhjal võiksin pakkuda ehk aega 2:40-2:50vahele aga oleks rahul iga ajaga alla 3tunni, päris tapma end ei läheks aga see rohkem spekulatsioon hetkel, eks aeg näitab. Palju oleneb ka ilmast ja paljudest teistest asjaoludest.
ja suvel ehk ka Tallinna ning Helsingi Maratonil (kus seekord jäi jooksmata lumurru pärast). eks kõike näitab aeg... parem mitte ära sõnuda, nagu varem sai mainitud... Seda võib öelda, et eesmärgiks on kindlasti ajad alla 2:40, eks näis kuidas sellega hakkama saab. Hetkel pole tõesti veel ettekujutust selle suhtes. Aga eks täpsustused hakkavad tulema lähemate kuude jooksul.
Kokkuvõtvalt: Kuna varemalt on olnud koguaeg probleem, et ei jätku kiirust aga vastupidavust on kuhjaga ning seepärast jaksasin joosta küll ka 3-4tunniseid trenne ilma väsimuseta aga aegasid ei tulnud häid kuna kiirust ei olnud ning kui hakkasin peale vastupidavuse ladumist tegema kiirust - kohe tulid lihasevigastused, kuna lihas ei osanud enam kiirelt joosta ja aeglased lihaskiud/kõõlused taandarenesid. Võib öelda, et minu jaoks on see vanema aja treenerite jutt aeglasest baasiladumisest bullshit, kaasajal käib asi teisiti! või noh, mulle vähemalt sobib praegune variant paremini - areng on kiire ja samas ka vastupidavus tõuseb ning pole ka nii suurt ohtu ohtu vigastusteks. Ütelgem ausalt - maksimaalsete kiiruste kasvades, kasvab ka pikemate jooksude kiirus, kuna kiired lihaskiud arenevad. Nagu teadlased on kindlaks teinud on kiired lihaskiud olulise tähtsusega just pikkade jooksude viimastes faasides, sest siis läheb kogu "jooksuraskus" nendele lihastele ja kellel neid on rohkem jooskeb kergemini ja kiiremalt lõpuni.
ja teate, kiire areng ja kordaläinud trennid annavad veel lisatõuke ematsionaalsel tasemel ning aitavad samuti arengule kaasa! Vallandub tohutu ports endorfiine, mis kiirendavad taastumist ja arengut nii füüsilisel kui mentaalsel tasemel!
Soovitan kõigile - jooksmine võib olla suurem narkootikum kui tõelised narkootikumid! Kes pole kunagi proovinud, see on paljust ilma jäänud...
vabandust nende ees, kes lootsid siit leida konkreetseid eesmärke ja tulemusi ning neid siit ei leidnud... luban, et need tulevad aga ... omal ajal. üritagem enne iseendas selgusele jõuda. liiga algusjärgus veel trenn et suuremaid lubadusi anda.
Ehk võib öelda ainult, et ilmselt saab osaletud järvejooksude saagal... viljandi järvejooksu kohta ei oska midagi öelda - kuna eelmine kord poole maa peal sai luumurd endale tehtud :D, ja lõpuni kõnnitud, siis viimasest stardigrupist seal kaugele ette ei jõua. ja võimatu ka mingit aega selle tõttu pakkuda. üks asi oleks puhas jooksuaeg, teine see, palju teised segavad ja kohati kitsas rada selle massi jaoks, mis teeb möödumise õnneasjaks ja jooksu tohutuks kiirenduste jadaks. Ilmselt plaanis ka Rahvajooks ja vb kevadine "Tartu maraton 23,4km". Otepää-Tartu päris jooksumaraton on suht kahtlane hetkel veel. Peab yks hetk võistluste listi etet võtma, kus ka statkavõistlused sees kirjas aga nagu enenm ütlesin, iga asi omal ajal ja seda ilmselt uue aasta alguses!
Kuvatud on postitused sildiga 2009. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 2009. Kuva kõik postitused
27 oktoober 2009
05 oktoober 2009
vahekokkuvõtted - september 2009
on aasta 2009, september...
Mis siis septembris toimus..?
kaal langes ca 69kg pealt 64kg peale, seal jäi seisma aga rasvaprotsent langeb ja lihasprotsent kasvab. keha hakkab juba spordimehe kuju võtma :D:P
Pulsid joostes on langenud meeletult madalale ja tuleb sellega võitlema hakata.
Kõik kokku (soojendus+lõdvestus+põhiosa+hommikused jooksud)
ajaliselt: 43tundi 43min
kilomeetrites: 494km
trennikordi: 45x
hommikused jooksud kokku: 88km
kui võtta täisnädalad arvesse (haarame eelmisest kuust ja sellest kuust ka sisse) siis:
36.nädal: 12t28min 138km
37.nädal: 9t59min 105km
38.nädal: 11t22min 121km
39.nädal: 10t18min 121km
40.nädal: 11t41min 141km
ca 1% anaeroobses tsoonis (kuu lõpus sinna ei jõudnudki)
ca 12% segareziimis (ülemine ots, kuu lõpus jälle raskusi sellega)
ca 10% sega-aeroobne
ca 6% prahti (junk miles)
ülejäänd siis kerge või taastava pulsiga jooksu alla 130pulsiga.
Mis siis septembris toimus..?
kaal langes ca 69kg pealt 64kg peale, seal jäi seisma aga rasvaprotsent langeb ja lihasprotsent kasvab. keha hakkab juba spordimehe kuju võtma :D:P
Pulsid joostes on langenud meeletult madalale ja tuleb sellega võitlema hakata.
Kõik kokku (soojendus+lõdvestus+põhiosa+hommikused jooksud)
ajaliselt: 43tundi 43min
kilomeetrites: 494km
trennikordi: 45x
hommikused jooksud kokku: 88km
kui võtta täisnädalad arvesse (haarame eelmisest kuust ja sellest kuust ka sisse) siis:
36.nädal: 12t28min 138km
37.nädal: 9t59min 105km
38.nädal: 11t22min 121km
39.nädal: 10t18min 121km
40.nädal: 11t41min 141km
ca 1% anaeroobses tsoonis (kuu lõpus sinna ei jõudnudki)
ca 12% segareziimis (ülemine ots, kuu lõpus jälle raskusi sellega)
ca 10% sega-aeroobne
ca 6% prahti (junk miles)
ülejäänd siis kerge või taastava pulsiga jooksu alla 130pulsiga.
Märksõnad:
2009,
jooks,
laktaadi trenn,
pulss,
september 2009,
sport,
statistika
27 september 2009
rahvajooksu 15rasket kilomeetrit
eilsele kergele 4km sörgile siis täna hommikul 1,4km soojenduseks hommikul ja enne jooksu 2km ning läkski jooksuks. Nagu kartsin, kui eelmine päev tugevat trenni pole, siis eriti joosta ei jaksa. see enamasti nii olnud ja nii ka seekord. mingi 10-15sek/kilomeetri peale kaotasin sellele ajale, milleks võimeline tegelikult oleks olnud-psühholoogiline värk, mingil hetkel tundsin, et ei julge pingutada, et äkki ei jaksa lõpuni ja pärast seda enam kiiremalt ei läinudki. ca esimesed 5km ehk 6km või nii julgesin pingutada aga nagu mäed lõppesid, enam ei julgend.. fuck, üksi joostes julgen kiiremini joosta aga näe võistlusel kardan - hetkel just Foobiate saade telekas ja tundub, et mul selline kartus veel lisaks, teistele foobiatele (putukad, kõrgus, pimedus, vägivald, naised :D:P jne jne). ja eks nii saigi keskmise pulsi lõpuks 157kätte, max pulss 161 (SEB sygisjooksu poolmaratonil 161vist oli keskmine ja max 167). keskmine kiirus oli kyll ca 18sek/km kiirem kui 2nädalat tagasi, nii et see väike lohutus siiski. ja esimese 10%sees ka, nii et areng ikkagi toimunud on tasakesi. see annab jõudu edasi areneda ja trenni teha. kuna peale jooksu mingit väsimust kehas polnud, siis sai veel ca 5,2km peale joostud lõdvestuseks. kokku siis täna mingi ca24km ja nädala jooksul kokku 122km.
tegelt tekis küsimus ka 15km kohta, kas see oli ikka 15km - täpselt sama tossuga ja sama jooksuanduriga, mis sügisjookusl sain 21,1km, siis seekord näitas andur 15,5km - pakuks, et tegelikkuses jooksime läbi veica pikema maa kui 15km. (viimased 2km olid ka ajaliselt ca 30-40sek kokku pikemad, kui eelmised kilomeetrid)... nii et ca 200m igal juhul peale. aga tegelikku maad ei tea ikkagi, ikkagi julm ennustamine nagu alati. aga ega see olegi nii oluline. tegelikult on oluline hea fiiling ja mõnus enesetunne läbitud jooksu järel!
Tehtud!
tegelt tekis küsimus ka 15km kohta, kas see oli ikka 15km - täpselt sama tossuga ja sama jooksuanduriga, mis sügisjookusl sain 21,1km, siis seekord näitas andur 15,5km - pakuks, et tegelikkuses jooksime läbi veica pikema maa kui 15km. (viimased 2km olid ka ajaliselt ca 30-40sek kokku pikemad, kui eelmised kilomeetrid)... nii et ca 200m igal juhul peale. aga tegelikku maad ei tea ikkagi, ikkagi julm ennustamine nagu alati. aga ega see olegi nii oluline. tegelikult on oluline hea fiiling ja mõnus enesetunne läbitud jooksu järel!
Tehtud!
25 september 2009
järjekordne tugevam päev
sai siis eile hommikul kerge 6,6km tehtud ja õhtul peale 4km soojendusjooksu 2x10seeriat 230m kiirendusi üle 170m sörgi. esimeses seerias tuli keskiseks kiiruseks 3:29, teises 3:35, keskmine siis 3:32min/km. kokku kulus selleks 8km, üldise keskmise kiirusega 4:11min/km. pulss ei tahtnud enam kuidagi üle 150 tõusta ja max numbrid, mida nägin oli seekord 158, hetkeks... peale väikest lõdvestust veel 1tund jõuud jalgadele ja harjutusi ning 10x100m strades ja lõdvestus. kokku siis eile 23,1km.
täna sai hommikul joostud kergelt 5,4km ja tänaseks ongi see kõik, järgmise jooksu teen alles homme õhtupoolikul. anname jalgadele veidike taastumisaega. ainuke jama täna oli väike kukkumine, kuna üks jalg jäi teise tossu paela taha kinni ja käsi veidi katki nüüd aga õnneks tundub, et seekord on luud terved. uh, ptüi ptüi ptüi. napilt läks. tundub, et pühapäeval rahvajooksul saab ikka joosta :D
täna sai hommikul joostud kergelt 5,4km ja tänaseks ongi see kõik, järgmise jooksu teen alles homme õhtupoolikul. anname jalgadele veidike taastumisaega. ainuke jama täna oli väike kukkumine, kuna üks jalg jäi teise tossu paela taha kinni ja käsi veidi katki nüüd aga õnneks tundub, et seekord on luud terved. uh, ptüi ptüi ptüi. napilt läks. tundub, et pühapäeval rahvajooksul saab ikka joosta :D
Märksõnad:
2009,
jooks,
jooksmine,
jooksutreening,
jooksutrenn,
kiirendused,
pulss,
rahvajooks,
sport,
treening,
trenn
07 september 2009
kõhujamad ja 2silla jooks Pärnus
polegi nagu vahepeal millestki erilisest kirjutada,
on veidi trenni tehtud, pärnus käidud jne...
tegelt said jamad alguse reedel, kui pikem jooks tuli pooleli jätta, kuna kõhtu lõi tugev valu ja see ei lasknud kiirelt joosta, sai siis lõpuni kiirendusi tehtud - kõhuvaluni kiirelt, siis kergelt jne.. ja eks kõht oli ikka jube lahti ka :(
ja see pani kogu nädalavahetusele põntsu ka pärnu jooksule. põhimõtteliselt sai viimasest stradigrupist alustatud ja vaikselt kulgetud lõpuni - kuna teisel kaldal oli jube sopp ja libe, siis oma luumurdude pärast ei julgendki seal joosta (kukkumiskartus ja hirm uuesti murda), nii et seal sopas läksid kilomeetrid üle 5min kilomeetrile...
lihtsalt jooksukorra sain kirja ja ega seal muud head olnudki. ega vihm tegelikult eriti seganudki muidu. ja arvestades, et suure mahuga nädala pealt sai joostud, siis hea et niigi läks, eesmärk ju oligi lihtsalt raja läbimine. lihtsalt aega kulus ca 2min enam, kui esialgselt lootsin. aga samas ise olen rahul, et raja ikka läbi jooksin ja enesetunne hea. ka lihased polnud väsinud ja nii sai veel 6km pealegi sõrgitud, juba päiksesepaistes, kuna vihm jäi ju peale jooksu järele :D:P
Kokku kogunes eelmine nädal siis veidi üle 140km, millest jooksu ca 138km
on veidi trenni tehtud, pärnus käidud jne...
tegelt said jamad alguse reedel, kui pikem jooks tuli pooleli jätta, kuna kõhtu lõi tugev valu ja see ei lasknud kiirelt joosta, sai siis lõpuni kiirendusi tehtud - kõhuvaluni kiirelt, siis kergelt jne.. ja eks kõht oli ikka jube lahti ka :(
ja see pani kogu nädalavahetusele põntsu ka pärnu jooksule. põhimõtteliselt sai viimasest stradigrupist alustatud ja vaikselt kulgetud lõpuni - kuna teisel kaldal oli jube sopp ja libe, siis oma luumurdude pärast ei julgendki seal joosta (kukkumiskartus ja hirm uuesti murda), nii et seal sopas läksid kilomeetrid üle 5min kilomeetrile...
lihtsalt jooksukorra sain kirja ja ega seal muud head olnudki. ega vihm tegelikult eriti seganudki muidu. ja arvestades, et suure mahuga nädala pealt sai joostud, siis hea et niigi läks, eesmärk ju oligi lihtsalt raja läbimine. lihtsalt aega kulus ca 2min enam, kui esialgselt lootsin. aga samas ise olen rahul, et raja ikka läbi jooksin ja enesetunne hea. ka lihased polnud väsinud ja nii sai veel 6km pealegi sõrgitud, juba päiksesepaistes, kuna vihm jäi ju peale jooksu järele :D:P
Kokku kogunes eelmine nädal siis veidi üle 140km, millest jooksu ca 138km
29 august 2009
Ülemiste järvejooks 2009
peale eilset kerget jooksu ja soojendust, sai siis täna see jooks läbitud. Erilist ajaplaani polnud, kuna veidi korralikumalt on jooksutrenni saanud teha ca 2nädalat ainult ja lisaks veel paar nädalat ennem seda kõndi ja vaheldumisi kõnniga jooksu. tunda on, et vorm ei ole veel eelmise aasta tasemel ja see on ka loogiline. seda näitavad nii trenni kiirused kui pulsid.
see selleks, nyyd ka jooksust. enamus maast sai tegelikult suht yhtlases tempos ja rahulikult läbitud - ribadeks ennast tõmbama ei hakanud, pigem yritasin joosta laktaadi piiril head pikka tunnist tempokrossi. põhimõtteliselt ka see õnnestus - mägedes teiste kannul joostes oli ainult tempo ca 3km jooksul ca 30sek aeglasem kui sirgel maal aga ei hakanud ka punnitama mööda vaid ootasin rahulikult aeglasemate järel. esimest korda yle pika aja oli isegi väikeseks lõpuspurdiks jaksu ja tulemusi oli täpselt planeeritus 1:01:00-1:03:00 vahel. tegelikult selle esimeses pooles. kyll palju minuteid aeglasem kui eelmine aasta ja 5-6lööki eelmise aasta tulemusest kõrgema keskmise pulsiga, mis mulle tegelikult eriit meeldis. laktaadi pulss on kõrgem ja yritan seda mitte alla lasta, pigem veel tõsta. kokku siis ca 90%max pulsist keskmiselt.
kokku kulus ca 1200kalorit ja jaksu jäi lõpus ylegi.
järgmise nädalavahetuse Pärnu 2silla jooksul tahaks joosta ca 10sek kiirema keskmise tempoga. eks näid, kuda õnnestub!
edu mulle igatahes, kui ise ei soovi, kes siis veel :P
see selleks, nyyd ka jooksust. enamus maast sai tegelikult suht yhtlases tempos ja rahulikult läbitud - ribadeks ennast tõmbama ei hakanud, pigem yritasin joosta laktaadi piiril head pikka tunnist tempokrossi. põhimõtteliselt ka see õnnestus - mägedes teiste kannul joostes oli ainult tempo ca 3km jooksul ca 30sek aeglasem kui sirgel maal aga ei hakanud ka punnitama mööda vaid ootasin rahulikult aeglasemate järel. esimest korda yle pika aja oli isegi väikeseks lõpuspurdiks jaksu ja tulemusi oli täpselt planeeritus 1:01:00-1:03:00 vahel. tegelikult selle esimeses pooles. kyll palju minuteid aeglasem kui eelmine aasta ja 5-6lööki eelmise aasta tulemusest kõrgema keskmise pulsiga, mis mulle tegelikult eriit meeldis. laktaadi pulss on kõrgem ja yritan seda mitte alla lasta, pigem veel tõsta. kokku siis ca 90%max pulsist keskmiselt.
kokku kulus ca 1200kalorit ja jaksu jäi lõpus ylegi.
järgmise nädalavahetuse Pärnu 2silla jooksul tahaks joosta ca 10sek kiirema keskmise tempoga. eks näid, kuda õnnestub!
edu mulle igatahes, kui ise ei soovi, kes siis veel :P
Märksõnad:
2009,
jooks,
jooksmine,
laktaat,
pulss,
sport,
võistlus,
ülemiste jooks,
ülemiste jooks 2009
11 märts 2009
36. Otepää-Tartu jooksumaraton
Et siis nüüd ka infi:
http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/669/
Selle kevade esimene jooksumaraton (42,195km) Eestis toimub 28. märtsil, stardiga kell 12:00 Otepää Vallavalitsuse eest ja poolmaraton (21,1km) kell 13:30 Pangodi mäelt. Jooksjad finiseerivad alates kella 14:30 Tartus Tammestaadioni väravas.
Registreerida saab Tartus Tammestaadionil alates 10:00 ja Otepääl 11:30-st Rada on Otepää Tartu maantee, joogipunktid on iga 5 km tagant. Asjad tuuakse stardist ja rajalt finisisse. Jooksjate tuttavad on lubatud autode ja jalgratastega rajale jootma ja kaasa elama.
Tammestaadionilt transport (piiratud koguses) starti. Finisis jook, saun ja auhinnad. Eraldi arvestus üle 50 aastastele, meestele ja naistele. Tuul enamasti tagant ja rada langeva profiiliga. Sobib jooksjale elu esimeseks maratoniks.
Stardimaks 100.-kr. Eelregistreerimine tiitta@mail.ee
36.Otepää – Tartu jooksumaraton on vanim toimuv jooksumaraton Eestis. Maraton on toimunud ilma vaheaegadeta 35 korda. Maraton on toimunud enamasti kevadtalvel. Esimene maraton toimusid päris talvel, nimelt 23 veebruaril, 1974aastal. See oli tollaste korraldajate viis tähistada vabariigi aastapäeva. Algselt olid korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all. Esimesel maratonil heitlesid esikoha pärast kaks Nõukogude Liidu koondise liiget orienteerumises Arvo Kivikas (s.1950) (praegune Ilves Extra juht ja omanik, meie olümpiakoondiste riietaja ja sponsor) ja Jaan Miljan (praegune Eesti Maaülikooli professor,) Lõpuspurdiga võitis Jaan Miljan (s.1947).
Üritus on toimunud läbi aegade erineva arvu osavõtjatega, osalejate arv on jäänud 7 ja 132 vahele. 4 korda on võitnud Aare Kuum, 2 korda Georg Jermolajevs ja Tiit Tali. Aare kuuma käes on ka rajarekord 2:27:57 Kõik 35 korda on maratoni läbinud Elva mees Matti Silber, kes on stardis ka sel aastal. Osalejaid on olnud Lätist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Soomest.
Alguses jooksti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök kui kell sai 12. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani. Esimesed 20 korda joosti Tartust Otepääle Viimased 14 korda on olnud start Otepää vallavalitsuse eest ja finis Tartus Tammestaadionil. Otepää raekoja kell seni veel akustiliselt täistunni märguannet ei anna. Küll aga on lubadus vallavalitsusest, et see saab lähiajal olema.
Viimased 15 korda on starditud ka poolmaratonis.
Start on poolel distansil Pangodi mäel.kell 13:30.
http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/rules/id/669/
Selle kevade esimene jooksumaraton (42,195km) Eestis toimub 28. märtsil, stardiga kell 12:00 Otepää Vallavalitsuse eest ja poolmaraton (21,1km) kell 13:30 Pangodi mäelt. Jooksjad finiseerivad alates kella 14:30 Tartus Tammestaadioni väravas.
Registreerida saab Tartus Tammestaadionil alates 10:00 ja Otepääl 11:30-st Rada on Otepää Tartu maantee, joogipunktid on iga 5 km tagant. Asjad tuuakse stardist ja rajalt finisisse. Jooksjate tuttavad on lubatud autode ja jalgratastega rajale jootma ja kaasa elama.
Tammestaadionilt transport (piiratud koguses) starti. Finisis jook, saun ja auhinnad. Eraldi arvestus üle 50 aastastele, meestele ja naistele. Tuul enamasti tagant ja rada langeva profiiliga. Sobib jooksjale elu esimeseks maratoniks.
Stardimaks 100.-kr. Eelregistreerimine tiitta@mail.ee
36.Otepää – Tartu jooksumaraton on vanim toimuv jooksumaraton Eestis. Maraton on toimunud ilma vaheaegadeta 35 korda. Maraton on toimunud enamasti kevadtalvel. Esimene maraton toimusid päris talvel, nimelt 23 veebruaril, 1974aastal. See oli tollaste korraldajate viis tähistada vabariigi aastapäeva. Algselt olid korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all. Esimesel maratonil heitlesid esikoha pärast kaks Nõukogude Liidu koondise liiget orienteerumises Arvo Kivikas (s.1950) (praegune Ilves Extra juht ja omanik, meie olümpiakoondiste riietaja ja sponsor) ja Jaan Miljan (praegune Eesti Maaülikooli professor,) Lõpuspurdiga võitis Jaan Miljan (s.1947).
Üritus on toimunud läbi aegade erineva arvu osavõtjatega, osalejate arv on jäänud 7 ja 132 vahele. 4 korda on võitnud Aare Kuum, 2 korda Georg Jermolajevs ja Tiit Tali. Aare kuuma käes on ka rajarekord 2:27:57 Kõik 35 korda on maratoni läbinud Elva mees Matti Silber, kes on stardis ka sel aastal. Osalejaid on olnud Lätist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Soomest.
Alguses jooksti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök kui kell sai 12. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani. Esimesed 20 korda joosti Tartust Otepääle Viimased 14 korda on olnud start Otepää vallavalitsuse eest ja finis Tartus Tammestaadionil. Otepää raekoja kell seni veel akustiliselt täistunni märguannet ei anna. Küll aga on lubadus vallavalitsusest, et see saab lähiajal olema.
Viimased 15 korda on starditud ka poolmaratonis.
Start on poolel distansil Pangodi mäel.kell 13:30.
Märksõnad:
2009,
jooks,
jooksmine,
marathon,
maraton,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport
08 märts 2009
2009a võistlused, kus plaan osaleda
1) 05.04.2009 - Luitejooks 5,5km - jäi ära, jalajama
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m
kokku 201,28km,
keskmiselt 18,298km iga jooksukord. Peaaegu poolmaraton igal võistlusel... keskmiselt
Tahaks veel joosta Ramirendi jooksul (vist oli 7km?), SL õhtulehe maratonil (42,195km), sügisesel Rabajooksul (6,3km) aga hetkel ei tea, kas toimuvad ja millal täpsemalt, eks seda saab täpsustada veel.
Ahjaa Pärnus Kahe silla (8,5km) ja kahe staadioni jooksul (5km) äkki ka.
nii et need ka veel lisaks liites: 270,275km jooksuvõistlusi.
kokku 16korda siis ja keskmiselt iga kord, iga võistlus nagu oleks 16,892km, uhh veidi vähendavad keskmist need viimased võistlused.. :D:P
Päris hea kogus ikka, eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab...
2) 19.04.2009 - Rabajooks 6,3km - jäi ära, aega ei võeta ja polnud ka valmis jala pärast
3) 01.05.2009 - Viljandi ümberjärvejooks ca 11,5km - kavas kergelt sõrkides läida
4) 10.05.2009 - Tartu jooksumaraton 23,4km - ei riski jala pärast, spordiklui ei pannud kirja ka sinna.
5) 24.05.2009 - Kopenhaageni maraton 42,195m - kavas joosta hetkel ja järgmistel jooksudel ka
6) 13.06.2009 - Harku järvejooks 6,3km
7) 11.07.2009 - Pühajärve jooks 10,7km
8) 25.07.2009 - Keila poolmaraton 21,095m
9) 15.08.2009 - Helsingi maraton 42,195m
10) 29.08.2009 - Ülemiste järvejooks 11km
11) 13.09.2009 - SEB sügisjooks 21,095m
kokku 201,28km,
keskmiselt 18,298km iga jooksukord. Peaaegu poolmaraton igal võistlusel... keskmiselt
Tahaks veel joosta Ramirendi jooksul (vist oli 7km?), SL õhtulehe maratonil (42,195km), sügisesel Rabajooksul (6,3km) aga hetkel ei tea, kas toimuvad ja millal täpsemalt, eks seda saab täpsustada veel.
Ahjaa Pärnus Kahe silla (8,5km) ja kahe staadioni jooksul (5km) äkki ka.
nii et need ka veel lisaks liites: 270,275km jooksuvõistlusi.
kokku 16korda siis ja keskmiselt iga kord, iga võistlus nagu oleks 16,892km, uhh veidi vähendavad keskmist need viimased võistlused.. :D:P
Päris hea kogus ikka, eks vaatab, kuidas sellega hakkama saab...
Märksõnad:
2009,
2009 kalender,
jooks,
jooksmine,
kalender,
pikamaajooks,
pikk jooks,
sport,
statistika
05 märts 2009
Kopenhaageni maraton 2009, vol3
Sai veel korra osalejate list üle käidud ja päris palju lisandunud nimesid:
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4902
Nendest eestlasi koguni 30, st 0,61%
Eesti 2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
2. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3021 Ailar Nirgi DnB NORD 1966 Male 3:05.14
5. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
6. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
7. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
8. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
9. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
10.3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
11.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
12.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
13.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
14.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
15.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
16.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
17.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
18.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
19.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
20.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
21.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
22.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
23.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
24.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
25.3028 Ando Pruuel DnB NORD, Estonia 1967 Male
26.3032 Hans Pajoma DnB NORD, Estonia 1974 Male
27.3031 Tiina Hiller DnB NORD, Estonia 1981 Female
28.3033 Dmitri Zelnovatoi DnB NORD, Estonia 1984 Male
29.3030 Maris Heinaru DnB NORD, Estonia 1979 Female
30.3029 Priit Järviste DnB NORD, Estonia 1971 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
Nüüd siis väheke statistikat:
Hetkeseisuga registreerunud maratoonareid kokku: 4902
Nendest eestlasi koguni 30, st 0,61%
Eesti 2008a maratoni edetabeli tulemuste põhjal järjestus:
1. 3005 Tarmo Reitsnik DnB NORD, Estonia 1972 Male 2:47.58
2. 3022 Allan-Peeter Jaaska DnB NORD, Estonia 1970 Male 2:54.39
3. 3002 Harles Paesüld DnB NORD, Estonia 1974 Male 3:03.39
4. 3021 Ailar Nirgi DnB NORD 1966 Male 3:05.14
5. 3010 Reigo Lehtla DnB NORD, Estonia 1970 Male 3:22.04
6. 3004 Rünno Ruul DnB NORD, Estonia 1971 Male 3:23.08
7. 3006 Rain Vellerind DnB NORD, Estonia 1965 Male 3:25.37
8. 3023 Avo Kirsipuu DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:25.45
9. 3009 Meelis Koskaru DnB NORD, Estonia 1977 Male 3:27.42
10.3012 Kaido Vetevoog DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:45.32
11.3019 Jaan Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Male 3:46.46
12.3008 Urmet Jänes DnB NORD, Estonia 1973 Male 3:53.36
13.3020 Terje Õiglane DnB NORD, Estonia 1968 Female 3:53.37
14.3007 Argo Vöörmann DnB NORD, Estonia 1976 Male 3:56.01
15.3013 Indrek Jürgenstein DnB NORD, Estonia 1967 Male 3:58.55
16.3712 Andrus Parv Estland, Estland 1962 Male 3:59.49
17.3015 Hannes Viherpuu DnB NORD, Estonia 1972 Male 3:59.59
18.3018 Toomas Amer DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:00.30
19.3003 Mart Maasikrand DnB NORD, Estonia 1971 Male 4:09.05
20.3011 Eino Tolga DnB NORD, Estonia 1935 Male 4:28.23
21.3016 Andrus Kukk DnB NORD, Estonia 1970 Male 4:55.51
22.4709 Tiina Lille Estonia 1978 Female 5:04.17
23.3014 Ringo Krilovs DnB NORD, Estonia 1980 Male
24.3017 Viktor Pähklamäe DnB NORD, Estonia 1969 Male
25.3028 Ando Pruuel DnB NORD, Estonia 1967 Male
26.3032 Hans Pajoma DnB NORD, Estonia 1974 Male
27.3031 Tiina Hiller DnB NORD, Estonia 1981 Female
28.3033 Dmitri Zelnovatoi DnB NORD, Estonia 1984 Male
29.3030 Maris Heinaru DnB NORD, Estonia 1979 Female
30.3029 Priit Järviste DnB NORD, Estonia 1971 Male
Kui mõni siin kirjas olija loeb seda, siis võib kommentaaridesse panna oma eesmärgid, saab need kirja panna ja pärast võrrelda :P
Märksõnad:
2009,
jooks,
Kopenhaagen,
Kopenhaagen 2009,
maraton,
pikk jooks,
sport,
statistika
Tellimine:
Postitused (Atom)